1-08-10583 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuaril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08 – 10583 Kohtukoosseis eesistuja Igor A

§ 199lg.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 31.oktoobri 2008.a.

otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Olga Skiter Prokurör Raivo Kala Süüdistatav Olga Skiter, ik. 46611220232, ei tööta, eluk. xxxxxxx, xxxxxx xxx xx-xx, varem kohtulikult karistamata, tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 31.oktoobri 2008.a. otsus Olga Skiteri suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu

1. jaanuaril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
2. oktoobri 2008.a. otsusega tunnistati Olga Skiter süüdi KarS § 25 lg.

§ 199lg.1 järgi ning karistati 4 kuu pikkuse vangistusega, mis Kar

S § 74 alusel jäeti tingimisi kohaldamata, kohustades süüdimõistetut leidma endale

1. jaanuariks 2009.a. töökoht ja täitma 18 kuu pikkuse katseaja kestel KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all O. Skiter tunnistati süüdi selles, et tema,
2. detsembril 2007.a., Tallinnas, xxxxxxxxx xx xx asuvas S.kaubamajas, võõra vallasajas omastamise eesmärgil, peitis proovikabiinis oma kotti 1 090 kr. maksva meeste päevasärgi, firmamärgiga „Pepe Jeans London“ ja väljus kaubamajast, jättes kauba eest tasumata, misjärel oli kaubamaja turvatöötajate poolt tänaval kinni peetud. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava O. Skiteri apellatsioonis taotletakse esimese astme kohtu süüdimõistva otsuse tühistamist põhjusel, et apellant ei tunnista end päevasärgi varguse katses süüdi. Apellatsiooni väidete kohaselt pole varguse objekti tuvastatud, sest leitud meeste särgil turvaelementi ega hinnalipikut küljes polnud. Kannatanu esindaja Sergo Kohali selgituse kohaselt on S.kaubamajas igal tootel oma tootekood. Tunnistaja A. O. väidab, et kaubamaja töötajate sõnade kohaselt kuulus särk S.kaubamajale. Kuna särgil hinnasilti polnud, pole võimalik tuvastada tootekoodi ega toote kuulumist S.kaubamajale. Apellandi kinnipidamise aktis pole varastatud esemete leidmist märgitud. Samuti ei leitud apellandi ja tema abikaas läbivaatusel nende juurest särgi hinnasilti, turvaelementi ega selle eemaldamiseks kasutatavat riista. Tunnistaja L. S. ütluste kohaselt tundis kaubamaja osakonna müüja toote ära, kuid seda müüjat pole üle kuulatud. Tunnistaja A. O. lahkus päevasärgiga turvaruumist ja mõne aja möödudes tuli sinna ühe päevasärgiga tagasi ning seejärel asuti dokumente vormistama. Tunnistaja A. O.iga on apellandil vaenulikud suhted ning seetõttu pole välistatud, et tunnistaja A. O. tuli tagasi teise päevasärgiga, mille kohta vormistati dokumendid. Politseitöötajatele esitati särk
3. detsembril 2008.a. ja asitõendina vaadeldi seda eset 19 päeva hiljem, s.o.
4. detsembril 2008a. ( apellant eksib aastaarvuga ja õige oleks aasta 2007.a. ) Seetõttu pole asitõendi vaatluse protokoll usaldusväärne tõend. Kohtule esitatud turvakaamera videosalvestus on episoodiline ja ei näita apellandi proovikabiini sisenemist kaasa võetud teksaspükstega. Naiste pluus oli jäänud naisteosakonda. Proovikabiinis viibis apellant 2 minutit, mitte 10-15 minutit, nagu väidab tunnistaja A. O.. Proovikabiinist väljumise järel suundus apellant koos abikaasaga kaubamaja III korrusele, kus turvatöötajad võinuks varguses kahtlustatud apellandi kinni pidada. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav O. Skiter ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni täies ulatuses ning taotlesid maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatav O. Skiter KarS § 25 lg.

§ 199lg.1 järgses süüdistuses õigeks.

Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis korratakse sisuliselt kõikki samu väiteid, mis olid süüdistatava poolt kaitseversioonina esitatud esimese astme kohtus ning on kummutatud maakohtu istungil vahetult kontrollitud tõendite ja nende kogumis hindamisel põhinevate kohtu järeldustega, millised esitatakse kohtuotsuse põhiosas. Ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea vajalikuks nende asjaolude jätkuvat kordamist. Süüdistatava O. Skiteri avaldus enda inkrimineeritud kuriteos süüdi mittetunnistamise kohta pole iseenesest asjaoluks, mis seaks kahtluse alla esimese astme kohtu süüdimõistva otsuse põhjendatuse või seaduslikkuse. KrMS §-s 34 lg.1 p.1 ja §-s 35 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava õigused ja kohtused ei aseta süüdistatavale kuriteo toimepanemise süü ülestunnistamise või toimepanemise puhtsüdamliku kahetsuse väljendamise või süüteo toimepanemise avastamisele aktiivse kaasaaitamise kohustust. KarS § 57 lg.1 p.3 järgi on süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine karistust kergendavaks asjaoluks. Seadusega lubatud käitumisviisi kasutamine või kasutamata jätmine on kriminaalmenetluse osalise õigusel põhinev ja süüdistatava O. Skiteri vaba tahte kohane subjektiivne otsustus, mitte KrMS § 63 kohane tõend, mille põhjal kohtul võiks kujuneda veendumus tõenduseseme asjaolu olemasolu või puudumise kohta. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu jäänuks kohtulikul arutamisel selgusetuks süüdistatava O. Skiteri kinnipidamisel äravõetud päevasärgi päritolu. Tunnistaja A. O.i ütlustega on tõendatud, et kaubamärgiga „ Pepe Jeans London“ päevasärki nägi ta turvateenistuse ruumi toimetatud süüdistatava O. Skiteri poolt käekotist välja võtmas ja kütteradiaatori taha peitmas. Tunnistaja A. O.i ise tegi kaubamaja müügisaalis kaubamaja töötaja abil kindlaks päevasärgi hinna ja asjaolu, et see päevasärk puudus müügisaalis väljapandud toodete hulgast ning et seda päevasärki ei olnud müüdud. Ringkonnakohtu hinnangul kirjeldab tunnistaja A. O.i maakohtus antud ütlustes tema poolt „Pepe Jeans London „ kaubamärki kandva päevasärgi S.kaubamajas müügil olemise ja müügisaalis väljapandud toodete hulgast puudumise kohta vahetult tead saadud asjaolusid. Kannatanu esindaja S. Kohal on ütlustes kinnitanud, et S.kaubamajas on müügil selliste kaubamärkidega tooteid, mida mujal ei müüda. Müügisaalis olevad kaubad on arvel lao ja müügisaali järgi. See võimaldab teha kindlaks, mitu eset mingist tootest peab olema müügisaalis. Kui esemelt on hinnasilt ära võetud, saab seda võrrelda teiste müügisaalis oleva tootega, nende koodidega ja kontrollida müügiks väljas olevate esemete arvu. Kriminaalasja kohtueelse menetluse ja kohtuliku arutamise käigus pole saadud teavet, et S.kaubamaja müügisaali töötajad oleksid näinud kaubamärki „Pepe Jeans London“ kandva päevasärgi väljapandud toodete hulgast ära võtmist, seetõttu puudus uurimisasutusel ja ka maakohtul vajadus nende isikute tunnistajatena ülekuulamiseks. Kriminaalasja arutamisel pole vaidlus selles, et S.kaubamajale oli müügisaalist ära võetud kaubamärki “Pepe Jenas London“ kandev meeste päevasärk tagastatud ja tsiviilhagi ei esitatud. Vaidlus puudub ka selles, et asitõendiks tunnistatud meeste päevasärgilt oli turvaelement ja hinnasilt eemaldatud. Kannatanu esindaja S. Kohali ütlustega on tõendatud, et müügisaalis on kaubad varustatud turvaelemendi ja tootekoodi kandva hinnasildiga. Kriminaalasja menetluse vältel pole tuvastatud, et 8. detsembril 2007.a. olnuks S.kaubamaja müügisaalis väljas kaubamärki „Pepe Jeans London „ kandvaid päevasärkisid, millel puudusid tootekoodiga hinnasildid ja turvaelemendid. Seetõttu on meelevaldne ja ainetu apellatsiooni väide, nagu oleks tunnistaja A. O.i võinud S.kaubamaja müügisaalist tuua turvaruumi ilma hinnasildita ja turvaelemendita „Pepe Jeans London“ kaubamärgiga muu päevasärgi, kui selle, mida ta nägi süüdistatava O. Skiteri käekotis ja mille võttis turvaruumi keskkütteradiaatori tagant, kuhu süüdistatav O. Skiter selle oma käekotist välja tõstmise järel peitis. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta asitõendi vaatluse tähtaega, vaid selle menetlustoimingu läbiviimise aja otsustab uurimisasutus. Asitõendi vaatlusel saadud teabe usaldusväärus ei sõltu vaatluse kuupäevast, vaid selle menetlustoimingu KrMS § 86 ja § 87 kohasest läbiviimisest. CD-le jäädvustatud valvekaamera salvestus oli maakohtus vahetult uuritud ja nähtud faktilised asjaolud tõendite kogumis hinnatud. Kohtule ei ole siduvad menetlusosaliste hinnangud faktiliste asjaolude õigusliku tähenduse kohta, vaid kohus on vaba tõendeid iseseisvalt ja sõltumatult hindama. Apellandi etteheide S.kaubamaja turvatöötajatele süüdistatava O. Skiteri kaubamaja III korrusel mittekinnipidamise kohta on ainetu, sest väljapaneku hulgast võetud kaubaga kaubamaja sees liikumine ei ole süüteona karistatav tegu. Müügisaalist võetud kaubaga ilma selle eest tasumata kaubamajast lahkumine, võib täita võõra varavastase süüteo koosseisu. Ringkonnakohtu hinnangul toimisid turvatöötajad, süüdistatava O. Skiteri kinnipidamisel väljaspool kaubamaja, professionaalselt ja neile pandud valveülesannete kohaselt. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse O. Skiteri süüd, tema karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on tähtajalise vangistusega karistamist ja selle tingimisi kohaldamata jätmist. Karistus on mõistetud karistusseadustiku eriosas kehtestatud sanktsiooni piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 31. oktoobri 2008.a. otsuse Olga Skiteri suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA I. KESKÜLA