1-08-5770/4

1-08-5770 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 19. jaanuar 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Julia Katškovskaja, Paavo Randma Sekretär Maaria Rei Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.10.2008.a. kohtuotsus Boris Kanistik süüdistuses Apellant süüdistatava Boris Kanistiku kaitsja adv. Owe Ladva Prokurör Rainer Amur Kaitsja adv. Owe Ladva RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 30.10.2008.a. kohtuotsus Boris Kanistiku süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas Boris KANISTIK, sünd. 19.04.1963.a., Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx-x, süüdi KarS § 422 lg 1 järgi 14.01.2007.a. kella 06.01 ajal Harjumaal Saku vallas Tallinn-Rapla-Türi maantee 18,8 km-l mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus ja karistas 2 aastase vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, kuna kriminaalasja arutati lühimenetlusena. Kandmisele kuuluvast 1 aasta ja 4 kuulisest vangistusest pöörati KarS § 74 alusel koheselt täitmisele 4 kuud vangistust, ülejäänud 1 aastane vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga, samaks ajaks allutati süüdlane kriminaalhooldaja järelevalvele. Lisakaristusena võeti B.Kanistikult 1 aastaks ja 6 kuuks õigus juhtida mootorsõidukeid. Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant ei vaidlusta B.Kanistiku süüditunnistamist, teo tõendatust ja kvalifikatsiooni, ta taotleb kergendada mõistetud põhi- ja lisakaristust. Taotlust põhjendab apellant asjaoludega, et kohus ei ole otsuses näidanud, miks ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada reaalse karistuse kohaldamiseta. B.Kanistik on kriminaalkorras varem karistamata isik, kuriteost on möödunud 2 aastat, teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud, süüdistatav on kannatanu ees vabandanud, süüdistatav ise sai toimunud liiklusavariis raskeid kehavigastusi, teise kannatanu kehavigastused tõenäoliselt poleks olnud rasked juhul, kui ta oleks kinnitanud turvavöö. Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas oma taotlust lisakaristuse osas ja palus tühistada kohtuotsus B.Kanistikule lisakaristuse kohaldamises. Ringkonnakohtu seisukoht Kuna maakohtu otsust pole vaidlustatud arutuseloleva kuriteo tõendatuse ja kvalifitseerimise osas, siis ringkonnakohus puudutab nendega seonduvat üksnes niivõrd, kui see puudutab mõistetavat karistust. 2 Maakohus on otsuses õigesti näidanud, et arutuseloleva kuriteo eest on karistusena ette nähtud üksnes vangistus. Kohaldades kandmisele kuuluva (KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse) 1 aasta ja 4 kuulise vangistuse kandmist KarS § 74 alusel selliselt, et 4 kuud tuleb kanda reaalselt ja ülejäänud 1 aasta kandmiselt vabastatakse tingimisi 18 kuulise katseajaga, võttis kohus arvesse toimepandud kuriteo asjaolu, et B.Kanistik asus autot juhtima peale hommikuni kestnud pidutsemist teadlikult purjus peaga ja süüdlase isikutvarem pole B.Kanistiku kriminaalkorras karistatud, küll aga kuus korda liiklusalaste väärtegude eest. Lisaks sellele juhtis B.Kanistik transpordivahendit joobeseisundis veel peale kõnesoleva kuriteo toimepanemist, mis näitab, et kohtu poolt karistust kergendava asjaoluna arvesse võetud puhtsüdamlik kahetsus on esitatud üksnes eesmärgiga mõjutada mõistetavat karistust, apellatsioonis nimetatud „jätkuvalt seadusekuulekas käitumine“ ei pea B.Kanistiku puhul paika. Kriminaalasja materjalides oleva karistusregistri väljavõtte kohaselt pole B.Kanistik kõiki talle määratud rahatrahve tasunud, ka see näitab tema suhtumist tema poolt toimepandud tegudesse. Ringkonnakohtu arvates need asjaolud kaaluvad üles apellatsioonis nimetatud asjaolud, et arutuselolevast kuriteost on möödunud kaks aastat, avariis sai vigastusi ka B.Kanistik ise ja avariis purunes süüdlase poolt juhitud sõiduk. Ringkonnakohus nõustub ka mõistetud lisakaristusega, B.Kanistik on juhtinud autot joobnuna korduvalt. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Jüri Paap Julia Katškovskaja Paavo Randma 3