← Eesti

1-08-15295/4

1-08-15295 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.märtsil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja nr 1-08-15295 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretär Olga Štšeglova Prokurör Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Karol Lüki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Karol Lük, isikukood: 37407112713, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON Jätta Karol Lük vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada Asjaolud Viru Vangla esitas 19.novembril 2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Karol Lüki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Karol Lük tunnistati süüdi Harju Maakohtu 08.03.1999 kohtuotsusega KrK § 177-3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 1 aasta. KrK § 41 alusel liideti karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 27.03.1995 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 9 aastat 3 kuud 23 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 10 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas algusega 08.03.

  1. Karistuse kandmise algus 08.03.1999 ja lõpp 07.03.
  2. 1 Karol Lüki ennetähtaegse vabanemise küsimust arutati viimati Harju Maakohtus 22.04.
  3. Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest. Nimetatud määruse peale esitas süüdimõistetu määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2008 määrusega jäeti Harju Maakohtu 22.04.2008 määrus muutmata. Määrus jõustus 13.05.
  4. Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 13.11.
  5. Karol Lüki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal 11 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemise soovib elama asuda vanemate eramusse xxx. Lõpetanud on Tartus 17.Kutsekeskkooli autoremondilukksepa eriala. Osalenud on Väikeettevõtte juhtide ja müügitöö korralduse ja arvutiteeninduse kursustel. Soovib õppima asuda Teoloogilisse Seminari. Vangistuse ajal töötanud ei ole. Tasumata hagisid on ligikaudu 45 000 krooni. Loodab avabaduses kindla töö leida ja majanduslikult toime tulla. Kuna K.Lük on jätkanud vangistuses õigusrikkumisi, võib pidada tema elustiili hoolimatuks. Isik on tarvitanud narkootikume enne vangistust ja karistatud ka vanglas tarvitamise eest. Alkoholi tarbimist ei pea isik probleemiks. Enamus kuriteo episoode on sooritatud joobes, mis võib tähendada alkoholist tingitud vägivaldsust. Kinnipeetav keeldub riskide hindamiseks koostööst psühholoogiga. Enesekehtestamiseks ja toimetulekuks on varem kasutanud agresiivset käitumist. Tulevikku suunatud eesmärgid on suuresti ebamäärased, suuresti seetõttu, et isik ei usu ennetähtaegsesse vabanemisse.Isik mainis varasemat alkoholiliigtarvitamise probleemi. Märkimisväärne on isiku mitte konfliktne toimetulek vanglakeskkonnas suhtlemises. Vangistuse ajal on pikemad perioodid, kus isikul puuduvad tõsised korrarikkumised. Isik on üsna optimistlikult meelestatud. Isik keeldus RH vestlusest, sest on oma sõnul tüdinud sellest kõigest. Ametnikud iseloomustavad K.Lüki, kui rahulikku ja arukat kinnipeetavat. Kriminaalhoolduse kogemus puudub, kuid on arvanud, et täiendav kontroll peale vabanemist aitab paremini kohaneda. Oma süüd on isik tunnistanud ja soovib muutuda. Ohtlikkuse kohalt märgib vangla, et Karol Lüki puhul oht seisneb füüsilises vägivallas, mille eesmärgid on suunatud varalise kasu saamiseks. Peamine risk uue kuriteo toimepanemisel on grupi mõjutamine ning alkoholi ja narkootikumide endine tarvitamine, mida on pruukinud ka vanglas. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kuna K.Lük on jätkanud vangistuses õigusrikkumisi, võib pidada tema elustiili hoolimatuks. Väidetavalt võib isik olla grupi poolt mõjutatav. Viru Vangla kontaktisiku sõnul ei soovigi isik vabaneda ennetähtaegselt. Karol Lük taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku vabanemist enne tähtaega. Kuritegu, mille eest on ta praegu karistatud, oli toime pandud vanglas. See näitab, et tegemist on isikuga, kelle puhul uue kuriteo toimepanemise riskid on üsna suured. Isikul esinesid hulgalisi distsiplinaasrrrikkumisi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Karol Lük tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjandatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.Lüki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Süüdimõistetu on varem ühel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest. Karistusregistri teatisest (is toimik lk 44-45) nähtub, et K.Lüki on varem karistatud Tartu Linnakohtu 27.03.1995 kohtuotsusega KrK § 107 lg 2 p 1, § 101 p 1,7,8, § 139 lg 2 p 3, § 140 lg 2 p 3,4, § 141 lg 2 p 1,2, § 197 lg 1 järgi 15-aastase vabadusekaotusega. Viimase teise astme kuriteo (narkootilise aine tarvitamise) pani K.Lük toime vanglas karistust kandes. Harju Maakohtu 08.03.1999 kohtuotsusega karistati teda viimatinimetatud kuriteo toimepanemise eest vabadusekaotusega 1 aasta. Mõistetud karistust liideti osaliselt Tartu Linnakohtu 27.03.1995 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 9 aastat 3 kuud 23 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 10 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli ilmselt õigusevastase kallakuga. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud aastatel 2002 kuni 2008 11 distsiplinaarkaristust, kusjuures 2008 aastal on teda karistatud 3 korral sealjuures 1 korral karistuseks määratud kartser. Samuti on vangistuse jooksul kohaldatud tema suhtes pidevalt täiendavaid julgeolekuabinõusid. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on osalenud Väikeettevõtte juhtide ja müügitöö korralduse ja arvutiteeninduse kursustel. Samas aga isik ei ole vangistuse ajal töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Karol Lükil on isiksusttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 28.05.
  6. Vabanedes ei ole Karol Lükil kindlat elukohta, kuna kinnipeetava ema ei ole valmis, et poeg peale vabanemist asuks tema juurde elama ja õde, kes samuti vanglas viibiva vennaga ei soovi suhelda. Vabanedes ei ole Karol Lükil kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Kriminaalhooldaja ettekandest on näha, et endine kaaskinnipeetav T M on nõus Karol Lüki võtma enda firmasse tööle laotöölisena, kuid sellekohast garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Karol Lüki poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ei oleks vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Karol Lüki temale Harju Maakohtu 08.03.1999 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Inna Kirsipuu Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.