Obsah (5)

§ 547§ 24§ 10§ 11§ 12

4-08-11136 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsembril 2008.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-08-11136 (KM 002375) Kohtunik Ene Muts Kohtuist

§ 547lg.

1 järgi rahatrahviga 360 krooni Istungil osalenud isik Kaebuse esitaja: Olev Raudjärv Kohtuvälise menetleja esindaja: Linnakantselei menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p. 3 VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel tühistada kohtuvälise menetleja, Tartu Linnavalitsuse väärteouurija Külli Hennu 30.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr. KM 002375 ja lõpetada väärteomenetlus Olev Raudjärve suhtes otstarbekuse kaalutlustel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 14.01.2009.a. 1 Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Olev Raudjärv esitas kaebuse väärteoasjas Tartu Linnavalitsuse väärteouurija K H 30.10.2008.a. kiirmenetluses tehtud otsuse peale ja palus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Eelnimetatud otsusega karistati Olev Raudjärve

§ 547lg.

1 järgi rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, s.o. 360 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt Olev Raudjärv sõitis 30.10.2008.a. kella 16.43 ajal Tartu linnas avalikul liiniveol, liinil nr. 4 aegunud talongiga BM 1006235, väärtusega 8 krooni. Rikkumine tuvastati Aardla peatuses. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse motiivide kohaselt kasutab kaebaja Tartu linna ühistransporti harva, keskmiselt paarkolm korda aastas. Võimaliku sõidu tarvis on eelnevalt varuks ostetud mõned autobussipiletid.

1. oktoobril 2008.a. sõitis ta ühe sellise piletiga liinibussis nr. 4 oma isikliku sõiduauto äratoomiseks X asuvast korrosioonitõrje firmast. Sõidupiletite kontrollija K H aga arvas tema sõidupileti aegunud olevat ja luges teda võrdväärseks piletita reisijaga. Piletil ei olnud trükitudd pileti kehtivusaja lõppu ega seda, milline firma peab teenust osutama. On kirjas, et pilet kehtib Tartu linna autobussiliinides. Kaebuse esitaja oli pileti kehtivuses täiesti kindel ühe ETV-st varem nähtud analoogse juhtumi alusel Tallinna linnas, kus üks kodanik esitas kohtule samadel asjaoludel kaebuse ja kohus luges oma otsuses pileti kehtivaks. Kohtu põhjendus oli järgnev. Reisija, ostes pileti, maksab sõidu eest täies hinnamääras. Kui reisija seda piletit ei kasuta, saab transpordiettevõte põhjendamatut tulu teenuse eest ühe sõidu ulatuses, mida ta ei ole osutanud. Kui reisija kasutab teenust hiljem, kui pileti hind on juba kõrgem, saab ta teenust ikkagi ühe sõidu ulatuses ja ettevõttele kahju tekitatud ei ole. Vahepeale hinnatõusu tõttu ei saa piletit kehtetuks lugeda ja sõidu eest ei tule juurde maksta. Kaebuse esitaja arvab, et sama loogika peaks kehtima ka Tartus. Kaebuse esitaja rääkis Tallinna jutumit ka kontrolörile, kuid ta ei olnud sellest teadlik. Kohtuistungil jäi Olev Raudjärv kaebuse juurde. Olev Raudjärv andis ütlusi selle kohta, et see oli 30.10.2008.a. Ta istus bussi Kaubamaja ees, Aardla peatuses oli vaja väljuda. Seal just kontroll bussi kinni pidaski. Kell hakkas juba 17 saama. Ta rääkis kontrollile, et teab, et piletid kehtivad kuni nende ärakasutamiseni. See oli Tallinna kohtulahendis kirjas, et kui olnud hinnatõus, siis ei kaota piletid kehtivust. Kontrolör ütles, et tal oma eeskiri ja luges piletita sõitjaks, nagu poleks piletit olnudki. Pileti andis kontrollile. Ta pani numbri kirja ja andis pileti tagasi. Piletid soovitati varem valmis osta, et mitte tülitada bussijuhti. Odavam on ka kioskist ostes. Pilet on kohtuistungil kaasas. Ta komposteeris pileti samas bussis ja kontroll tuvastas, et õiged augud, samas bussis komposteeritud. Kontrollil oli näidisnimekiri. Ta vaatas piletit, et tema nimekirjas ei ole sellist piletit. Luges pileti kehtetuks ja koostas väärtmenetluses kiirmenetluse otsuse. Seadusest loeti talle ette õigused, need on paberil ka kirjas. Ei tekkinud selles osas probleemi. Menetluse käiku ei seletatud. Kaebuse esitaja väidab, et ta andis nõudoleku kiirmenetluses asja lahendamiseks. Ta seletas kontrolörile Tallinna juhtumist enne kui ta selle otsuse tegi. Ta kuulas ja sai aru, aga ütles, et tal oma juhend. Üldkorras asja lahendamisest ei olnud juttu. Pakuti võimlust, et kas maksta raha ära või asi läheb kohtusse. Ta sai aru, et oleks pidanud siis kohe sularahas sealsamas trahvi ära maksma. Ta sai keelduda ainult maksmisest mitte trahvist. Keeldus maksmisest ja tehti ikkagi trahv. Öeldi, et kui raha ära maksab, siis ei koostata väärteoprotokolli. Kuna ei olnud nõus maksma siis kirjutati see otsus. Kohapeal sai otsuse 2 kätte. Sai aru, et oli 2 võimalust: kohe raha ära maksta või pöörduda kohtusse otsuse vaidlustamiseks. Trahv on maksmata. Kohtuvälise menetleja esindaja Marek Ranne ütluste järgi olid alates 2003 kuni 2005 lõpuni kasutusel olnud piletid 8-kroonised, mida müüdi 10 kaupa. Selle võrdluseks on kehtiv üksikpileti hinnaga 10 krooni. 10-kroonine pilet oleks andnud sõiduõiguse. Tunnistaja K H andis ütlusi selle kohta, et ta on alates
2. aastast töötanud piletikontrolörina. Talle on antud ühistranspordi kontrollimiseks kohtuvälise menetleja õigus. Tunnistaja ütluste järgi
3. oktoobril 2008.a. tööl olles kontrollis ta Aardla peatuses nr. 4 liini, kus kodanik sõitis aegunud talongiga. Kuna isik kiirustas kusagile, siis ei olnud tal aega, ei tahtnud kontrollijate bussi tulla. Ta võttis materjalid kaasa ja läks rikkuja juurde. Ta tutvustas isikule õigusi ja kohustusi lühidalt ja laskis allkirjastada, kui need olid talle arusaadavad. Siis koostas väärteootsuse kiirmenetluses, millega ta oli nõus. Sai selgitatud kõik järgnev, kuidas tuleks toimetada. Selgus, et isik ei ole otsusega rahul, mis karistuseks määras ja siis selgitas, et siis tuleb kohtu poole pöörduda. Üldmenetlusega ta nõus ei olnud. Menetleja pakkus talle kiirmenetluse kohaldamist. Selgitas, et teeb otsuse kohapeal ja trahv tuleb 15 päeva jooksul kas vaidlustada või tasuda trahv Hansapanka kontole. Isikul oli kiire ja ta korduvalt ütles seda, ise valis kiirmenetluse. Menetleja pakkus üldmenetlust, millega on 15 päeva vastulause esitamiseks. Ütles, et kui kirjutab väärteoprotokolli, siis 15 päeva aega vastulause esitamiseks, mis tuleb teha menetlusteenistusse. Ta ütles, et temal kiire ja tahab kiirmenetlust. Isik ei esitanud küsimusi ja tundus, et sai kõigest aru. Menetleja hinnangul sõitis isik sõidu eest maksmata. Nüüd on üksiktalong 13 krooni. Varem oli üksiktalong 8 krooni. 5 krooni oli vahe. Kasutatud sõidupiletil on järgmised andmed: autobuss, Tartu linn, 8 krooni, BM
4. Pilet kehtib üksnes mulgustatult (tl. 3). 03.07.2003.a. akti andmetel on 8-kroonised piletid seeriast numbritega 1000 001-1100 000 väljastatud trükikojast AS V M (tl. 15). AS GB Tartu müügilolevate bussipiletite näidiste järgi on alates 01.06.2007.a. 8-kroonine üksikpilet õpilase või üliõpilase pilet. Üksikpileti hind on 13 krooni ja 10-kaupa müüdava pileti hind on 10 krooni (tl. 16). Tartu Postimehe 16.01.2006.a. andmetel on teavitatud C bussitalongide kehtivusest kuu lõpuni. Uudise andmetel paljudele tartlastele muret tekitanud küsimus, mida pihta hakata kasutamata jäänud Ci bussipiletitega, sai vastuse reedel, kui linn jõudis bussifirmaga kokkuleppele nende kehtivuse pikendamises. Varasema leppe kohaselt kehtisid C 8kroonised talongid, mida müüdi kümne kaupa eelmise aasta viimaste päevadeni, uue vedaja GB bussides jaanuari esimese nädala lõpuni. Tartu linnamajanduse osakonna juhataja RH teatas reede õhtul Tartu Postimehele, et bussifirmadega on saadud uuele kokkuleppele, mille järgi saab C talongidega GB bussides sõita jaanuari lõpuni. Samas ostab ka C selle ajani klientidelt tagasi kasutamatajäänud bussipiletid (tl. 24). Menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamise lehel on märgitud VTMS § 19 lõigetes 1- 4 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused ning VTMS § 55 lõikes 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise alused (tl. 9). Olev Raudjärv on 30.10.2008.a. andnud allkirja õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Kiirmenetluses on vormistatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, milles on Olev Raudjärv ütlused kirjutanud omakäeliselt ja selgitanud teo asjaolusid. Ta on kirjutanud allkirja selle kohta, et nõustub kiirmenetlusega (tl. 10). 3 Kohaldatavad õigusnormid. Ühistranspordiseaduse (

) § 24 lg. 2 p. 4 järgi avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima sõidupiletihinna kehtestab valla- ja linnavolikogu või nende volitatud ametiasutus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses vallavõi linnasisesel sõitjateveol.

§ 24lg.

2 p. 4 alusel on Tartu Linnavolikogu kehtestanud ühistranspordi sõidupileti hinnad 16.11.2000.a. määrusega nr. 40,

1. novembri 2004.a. määrusega nr 87 ja
2. mai
3. a. määrusega nr
4. 16.11.2000.a. määrusega nr. 40 kehtestatud piletihinnad, s.h. 8-kroonine üksikpilet ühissõidukist, kehtisid kuni 01.01.2005.a. Alates
5. jaanuarist 2005.a. kuni 01.juunini 2007.a. kehtisid
6. novembri 2004.a. määrusega nr 87 kehtestatud piletihinnad, s.h. üksikpilet eelmüügist 10 krooni, komplekt kümme üksikpiletit (a’ 8 krooni) 80 krooni, üksikpilet ühissõidukist 12 krooni. Alates 01.juunist 2007.a. kehtisid
7. mai 2007.a. määrusega nr 61 kehtestatud piletihinnad, s.h. üksikpilet eelmüügist 13 krooni, komplekt kümme üksikpiletit (a’ 10 krooni) eelmüügist 100 krooni. Ühistranspordiseaduse järgi korraldatakse sõitjatevedu liiniveo avaliku teenindamise lepingu alusel ühistranspordiseaduse §-de 10 ja 11 kohaselt vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel.

§ 10lg.

1 järgi avaliku teenindamise kohustuse saab vedajale panna üksnes avaliku teenindamise lepingu alusel, mille sõlmivad vedaja ja veo tellija, keda esindab

§-s 12 nimetatud pädev ametiasutus. Vedaja valitakse välja avaliku konkursi alusel, mille tingimused kehtestab veo tellija.

§ 11

p. 2 järgi on avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatavaks veoks ka sõitjate vedu kohalikel bussiliinidel ning trammi- ja trollibussiliinidel.

§ 12lg.

1 p. 4 järgi

§ 10

lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus on valla- ja linnavalitsus või nende volitatud ametiasutus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol.

§ 547

lg 1 järgi sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Kohtu järeldused. Kohtuistungil uuritud tõenditest järeldub, et Olev Raudjärvel ei olnud sõiduõigust andvat sõidupiletit 30.10.2008.a. Tartu linnas avalikul liiniveol, liinil nr.

1. Sõidupilet, millega Olev Raudjärv sõitis on trükikojast AS V M 03.07.2003.a. väljastatud akti järgi müügile lastud pärast 03.07.2003.a. Sõidupileti müügile andmise ajal kehtisid Tartu Linnavolikogu 16.11.2000.a. määrusega nr. 40 kehtestatud sõidupileti hinnad. Tartu Linnavolikogu
2. novembri 2004.a. määrusega nr 87 tühistati eelnimetatud määrus ning alates
3. jaanuarist 2005.a. kehtestati uued sõidupileti hinnad. Ajal, kui Olev Raudjärv kasutas Tartus ühistranspordis sõitmiseks 8-kroonist sõidupiletit, oli Tartus muutunud sõitjate vedaja.

§-dest 10 - 12 sätestatud pädevuse kohaselt korraldati Tartu linna ühistranspordis sõitjate 4 vedaja vahetus

1. aasta algusest. Senise C asemel asus sõitjate vedu teostama AS C B. Ka olid Tartu Linnavolikogu
2. mai 2007.a. määrusega nr 61 kehtestatud uued piletihinnad. Kohtuväline menetleja tõendas kohtuistungil esitatud dokumentaalse tõendiga, et avalikkust on teavitatud Tartu ühistranspordis liiniveol sõitjate vedaja vahetumisest ja sellega seonduvatest probleemidest piletitega. Vedaja vahetumisel on antud üleminekuperiood vanade sõidupiletite kasutamiseks või tagasimüümiseks. Pärast vedaja vahetumist on Tartu Linnavolikogu kehtestanud uued sõidupiletite hinnad ja sellega on muutunud vanad sõidupiletid kehtetuks. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist kehtetu piletiga sõitmisele järgnenud väärteomenetluses. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja K H ütlustest järeldub, et menetlusalusele isikule selgitati õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS §-s 19 sätestatule. Seda asjaolu kinnitab ka Olev Raudjärve allkiri õiguste ja kohustuste selgitamise lehel. Koos õiguste ja kohustuste selgitamisega on selgitatud ka kiirmenetluse kohaldamise võimalust VTMS § 55 lg. 1 järgi (tl. 9). Menetlusalune isik on andnud omakäeliselt ütlused ja selgitanud teo asjaolusid. Ütluste andmisel ta on kiirmenetlusega nõustunud ega ole väljendanud asjaolusid, mis seavad tema nõusoleku kahtluse alla (tl. 10). Ülekuulamise protokollis ei ole menetlusalune isik seletanud neid asjaolusid, mida esitas kaebuses ja kohtuistungil. Ka tunnistaja K H ei kinnita asjaolu, nagu oleks Olev Raudjärv põhjendanud sõidutalongi kasutamist temale teadaoleva kohtuotsusega teises asjas. Kohtuotsust, millele kaebuse esitaja viitab, ei ole konkretiseeritud. Seepärast ei saa teha järeldusi, kas viidatud kohtuotsus on tehtud samadel asjaoludel samasugustes õigussuhtes tekkinud vaidluse lahendamisel või on asjaolud olnud teised. Kaebuse esitaja väidetest järeldub, et tema viidatud kohtuotsusega on lahendatud vaidlust teistsuguste asjaolude pinnalt: nimelt oli liiniveol sama vedaja puhul muutunud sõidupileti hind. Vaidlustatud otsuse puhul on muutunud nii vedaja kui ka sõidupiletite hinnad. VTMS § 55 lg. 5 järgi kiirmenetluse otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama VTMS §-s 108 loetletud küsimused. VTMS § 108 järgi tuleb otsuse tegemiseks lahendada küsimused ja selgitada: 1) kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu; 2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt; 3) kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik; 4) teo õigusvastasus ja süülisus; 5) kas on karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid; 6) karistuse liik ja määr; 7) kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega; 8) kas on vaja kohaldada konfiskeerimist; 9) kas mõista karistus karistusseadustiku § 63 lõike 1 või 3 kohaselt. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 järgi karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg. 1 sätestab süüpõhimõtte kui karistuse kohaldamise aluse. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema teos ilmneb lisaks koosseisupärasusele ja õigusvastasusele 5 ka süü. Lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele näitavad süü suurust ka muud asjaolud. Süü suurus sõltub ka sellest, kas tegu oli toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest. Nende asjaolude alusel tehakse kindlaks, kas karistuse suurus jääb sanktsiooni keskmisele tasemele, sellest üles- või allapoole. Igal juhul ei tohi karistuse ülemmäär ületada seda piiri, mis tuleneb süü suurusest. Seetõttu VTMS § 108 p. 4 järgi on otsuse tegemisel oluline lahendada õigusvastasuse ja süülisuse küsimus. Kohus ei tuvastanud Olev Raudjärve süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistamise aluseks olevat süüd ei ole välistatud. Tuvastatud asjaoludest tulenevalt kasutas kaebuse esitaja 8-kroonist sõidutalongi kehtiva sõidupiletina, mille ta oli ostnud ja mida ei olnud seni kasutanud. Ta mulgustas pileti 30.10.2008.a. Tartu linnas avalikul liiniveol, liinil nr.
3. Olev Raudjärvel puudus tahtlus sõita ühistranspordiga sõidu eest maksmata. KarS § 17 lg. 1 järgi isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 17 lg. 3 järgi seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. KarS § 15 lg. 3 järgi väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg. 1 selgitab, et tahtlus on välistatud, kui isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Kui tekib kahtlus, et toimepanija on eksinud süüteokoosseisule vastavas asjaolus, tuleb kõigepealt kontrollida, kas isikul puudus KarS § 17 kohaselt tahtlus. Kui tahtluse puudumine on tuvastatud tuleb kontrollida ettevaatamatuse olemasolu ja alles siis langetada otsuse karistuse määra küsimuses. Kohtuväline menetleja on Olev Raudjärve karistanud karistusega üle keskmise määra. Karistamisel sanktsiooni üle keskmise määras ei ole arvestatud KarS § 56 lg. 1 sätestatud karistamise alustega. Arvestamata on KarS § 17 lg. 1 sätestatud asjaolud. Menetlusliigi valiku üle otsustab kohtuvälise menetleja ametnik. Asja lahendamine kiirmenetluses ei võta menetlejalt ära kohustust kaaluda otsuse tegemisel VTMS § 108 sätetetaud kõiki asjaolusid. Kiirmenetluses asja lahendamise üheks eelduseks on menetlusaluse isiku nõusolek. Nõusoleku olemasolu ei kohusta kohtuvälist menetlejat asja kiirmenetluses lahendama. Aja puudumise korral on otstarbekas valida üldmenetlus, mis võimaldab seisukohtade esitamist ja esitatud seisukohtade hindamist. VTMS § 55 lg. 1 järgi eeldab kiirmenetlus lisaks menetlusaluse isiku nõusolekule ja temale õiguste selgitamisele ka selgust väärteo toimepanemise asjaoludes. Eeltoodud asjaolusid ja menetlusalusel isikul varasema karistatuse puudumist arvestades ei ole otstarbekas menetlusaluse isiku karistamine. Kohus lõpetab Olev Raudjärve suhtes väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel. Ene Muts Kohtunik 6