KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 26.veebruar 2009 Tallinn koht Väärteoasja number 4-08-10508 (2302,08,032896) Kohtukoosseis Kohtunik J

) § 7422 lg 1 järgi. Otsuse järgi on väärteo toimepanek tõendatud asjas kogutud materjalidega; vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Otsuse kohaselt Aleksandr Bessarabovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Otsuse alusel määrati Aleksander Bessarabovile

§ 7422lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600,00 krooni.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei ole kaebaja otsusega nõus põhjusel, et politsei määras sõiduki liikumiskiiruse valesti. Kaebaja väitel liikus ta autoga tihedas kolonnis, mõlemad pärisuunalised sõidurajad ja ka vastutulev sõidurada olid hõivatud. Pimedal ajal, halva nähtavusega on käsimõõteriistaga on kolonnist konkreetse auto liikumiskiiruse mõõtmine 100% täpsusega võimatu, seda enam, et politseinik asus vasakul pool sõidutee äärsetes põõsastes ja ka vastu liikusid autod. Kaebaja väitel ei selgitatud talle väärteoprotokolli koostamise ajal edasikaebe korda; talle öeldi, et peab ilmuma Põhja Politseiprefektuuri mitte varem kui 30.10.

1. Kaebaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja asjas väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Kaebaja hinnangul on mõõtetäpsus 95% politsei omavoli. Lisaks suurendab inimfaktor mõõteeksimuse määra – inimese reaktsioonikiirus on umbes 1 sekund, selle ajaga sõidab auto mööda maanteed 30 meetrit, linnas 15 meetrit. Käsitsi kiirust mõõta ei tohi, kui mõõdetavas tsoonis on veel teisi, liikuvaid sõidukeid. Mida pikem on mõõtekaugus, seda rohkem häireid on – laseraparaadi jaoks on häireteks ükskõik milline materiaalne ese: linnud, putukad, isegi rohi ja õhus olev tolm. Kui kaugelt mõõta, siis on täpp suurem kui auto. Käsitsi mõõtmine on usaldusväärne, kui autode vahel ei ole teisi sõidukeid ja kui 3 see ei ole pika vahemaa tagant. Kui politsei arvab, et sihib konkreetset autot ja eksib, siis aparaat seda ei näita. Oma osa mängib ka auto küljelt mõõtmine – tekib nurk, ka see mängib rolli. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta Aleksandr Bessarabovi kaebus rahuldamata ja 17.10.2008 otsus muutmata. Kohtuistungil uuritud tõendid: • 25.09.2008 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt teostati 25.09.2008 kell 20:55 riikliku järelevalve korras Aleksandr Bessarabovi poolt juhitud mootorsõiduki Xxxr/n xxx liikumiskiiruse mõõtmist Harjumaal Tallinnas Ehitajate tee
2. Sõiduk liikus suunaga Paldiski mnt poole. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Ultra Lyte nr UX 14786, taatlustunnistuse nr TTRSS-07/
3. Seade testitud 25.09.2008 kell 20:00, seade töökorras. Mõõtmise teeolude kirjeldus: hea nähtavus, sademeteta ilm, kuiv kattega tee, asulasisene tee, pime aeg, tehisvalgus; sõiduridade arv 2, kahesuunaline tee. Patrullauto seisis paremal. Mõõtmist teostati paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, mõõdetav sõiduk lähenes, oli mitu sõidukit; mõõdetav sõiduk möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest. Mõõtekaugus: 288,2 m. Seadme lugem: 73 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-3 km/h. Aleksandr Bessarabov ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu; • õiend, millest nähtuvalt on Aleksandr Bessarabovil kehtivad väärteokaristused liiklusalaste rikkumiste eest; • mõõtevahendi taatlustunnistus, millest nähtuvalt oli mõõteseade taadeldud; • Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus, millest nähtuvalt on Põhja Politseiprefektuur erialaselt pädev liiklusjärelevalve mõõtmiste alal; • Lisa Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusele, millest nähtub mõõtja erialase pädevuse kinnituse ulatus; • Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt väljastatud mõõtevahendi tüübikinnitus, millest nähtuvalt oli mõõteseadmel kehtiv tüübikinnitus; • tunnistaja M. Krupenin andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli õhtu, ta oli koos P. Saarega väljas kusagil 10-15 min. Tema mõõtis seadmega Ultra Lyte kiirust ja siis tegi aparaadi testid: pani lukku, et töötab, punane sihik – pani sihiku märgi peale. Aparaat tegi helisignaali, kui on otse, siis kõrgem. Aparaat suunatakse ükskõik mis märgi peale, nt liiklusmärk, see ongi testimine. Ta suunab märgile, kui on keskel, siis näitab see aparaat kaugust ja kiirus on
4. Kordavad 2 korda. Ta on jahimees. Hakkas kiirust mõõtma, aparaadil on kalimaatorsihik – saab kahe silmaga mõõta. Ta ei mõõtnud mitte iga auto kiirust, mis möödus vaid vaatas esmalt, milline sõidab kiiremini, siis sihtis autot esinumbri peale ja aparaat näitas kiirust. Ta nägi, et 1 sõidureas sõidab 1 auto kiiremini, kõrval oli veel 2-3 autot. See auto, mis kiiremini sõitis, sellele suunas kiire peale ja mõõtis kiirust. Näitas 73 km/h, vahemaa oli umbes 200-300 m. Üleval näitab aparaat kiirust, all on kaugus. Mäletab nii hästi, sest tegeleb kogu aeg selle asjaga. Mäletab numbreid hästi, eriti kui isik ületab kiirust üle 20 km/h. Ta läks rkkuja juurde, ütles et ületas kiirust; aparaat oli käes. Kaebaja väitis, et sellega ei saa mõõta. Ta kutsus juhi enda juurde, P. Saar oli kõrval. Ta koostas väärteoprotokolli ja selgitas, mis seal kirjas on. Kaebaja ei olnud nõus, allkirja ei pannud. Tol ajal oli õhtu, kell oli 21:00, selles kohas ei ole suurt liiklust. Seal Õismäe ristmiku juures on valgusfoor, mõni auto oli, 2-3 autot oli kõrvalreas. Ei mäleta, kas need olid kaebaja ees või taga. Kui ta kiirust mõõtis, siis mäletab, et juht tuli otse. Lasermõõtja saab olla statiivil, aga tal oli käes. Tuleb vajutada nupu peale, punane sihik läheb auto peale ja fikseerub, näidates mis kiiruse ja kauguse tagant auto tuleb. Täpi suunab auto numbrimärgi peale. Mõõtjal on tavaline, mitte optiline sihik. Täpp on väike, aga punane – seda saab reguleerida. Ta oli kaebaja sõidusuunas, paremal pool. Mõõtja täpsus on +/- 3 km/h – see eksimus on kirjas mõõtetunnistuses. Ta oli täpselt teepervel, oli 2 realine liiklus, ringtee suunas, siis veel 4 • • üks ristmik paremal. Tema oli paremal, väikse nurga all. Ta selgitas kaebajale edasikaebe korda. Ta on jahimees, laseb loomi, saab pihta 99%. Laseb püssist, maksimaalselt 300 m; tunnistaja P. Saar andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ei mäleta ta midagi, mis oleks kaebajaga seotud; kaebaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõiti ta Pärnust, elab Xxx. Ta sõitis mööda Tammsaare teed Xxx poole, seal on Ehitajate tee. Oli pime aeg, õhtu. Seal oli palju autosid, valgusfoorid, alustad peale foori, siis tavaliselt tuleb sõita autovoos. Teised ootavad foori taga koos sinuga ja kõik koos alustavad sõitu. Selles suunas, kuhu tema sõitis, oli 2 sõidurida. Autod olid mõlemas reas ja tuli veel paar vastu. Vastassuunas on ainult 1 sõidurida. Teda pani imestama see, et politsei seisis hoopis vastaspoolel, teeservas. See panigi imestama, et politseinik hüppas vastaspoolelt, tuli üle tee ja hakkas teda peatama. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul tuleb tõendite kogumist tervikuna kõrvaldada tunnistaja P. Saare ütlused; tunnistaja selgitas kohtuistungil, et ei mäleta toimunust midagi. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti kaebaja poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruseks 25.09.2008 kell 20:55 Ehitajate tee 143 73 km/h; kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/-3 km/h. Asjaolu, et kiirust mõõtnud Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetluse talituse ametnik oli pädev mõõtja ning tema kasutuses olnud mõõteseade oli kohane, on tõendatud Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistuse, tunnistuse lisa, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt väljastatud mõõtevahendi tüübikinnituse ja mõõtevahendi taatlustunnistusega. Tunnistaja M. Krupenin andis ütlusi selle kohta, et ta nägi 1 sõidureas kiiremini sõitvat autot ja mõõtis selle liikumiskiiruse, tegemist oli kaebaja sõidukiga. Mõõtekaugus oli 200-300 m. Kaebaja ütlustest nähtuvalt oli ajal, mil tema sõiduki kiirust mõõdeti, liiklus võrdlemisi koormatud; kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt liikus mõõdetaval teel mitu sõidukit. Kohus hinnangul on tõendatud, et tunnistaja M. Krupenin mõõtis just kaebaja poolt juhitud sõiduki kiirust. Tunnistaja M. Krupenin kirjeldas, miks kaebaja sõiduk tema tähelepanu äratas, samuti mõõtmise asjaolusid. Kiirusmõõteseadme protokollis märgitud mõõtekauguse - 288,2 m näol ei ole kohtu arvates tegemist vahemaaga, millise puhul saaks hakata rääkima päevast-päeva kiiruse mõõtmisega tegeleva politseiametniku inimlikust eksimusest mõõdetavas sõidukis. Kaebaja on väitnud, et käsitsi kiirust mõõta ei tohi, juhul kui mõõdetavas tsoonis liigub ka teisi sõidukeid. Samas on mõõtemeetodika järgi käsitsi kiiruse mõõtmine lubatav ning kohtule teadaolevalt ei te käsitsi mõõtmisele sel juhul takistusi ka kiirusmõõteseadme tootjafirma (andmed seadme Ultra Lyte kohta on kättesaadavad internetist); võimalike materiaalsete takistuste osas, mis võivad häirida laserkiirt märgib kohus, et sel juhul ei fikseeri seade tõenäoliselt mõõdetava sõiduki kiirust vaid annab veateate. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kiiruse mõõtmist mõjutavad erinevad tegurid ning kiiruse mõõtmine välitingimustes ei ole võrreldav kiiruse mõõtmisega laboritingimustes. Samas tähendab mõõtetäpsus 95% tähendab seda, et seadmega fikseeritud kiiruse näit on 95% tõenäosusega kiirus, millisega sõitis sõiduk, mille kiirust mõõdeti. Mõõtetäpsus 95% ei tähenda seda, et 95% 5 tõenäosusega mõõdeti konkreetse sõiduki ja 5% tõenäosusega mõne teise sõiduki kiirust. Mõõtemääramatus +/-3 tähendab mõõtemetoodika järgi seda, et kiiruse mõõtmisel kuni 100 km/h on arvestatud võimalikke, mõõdetud kiiruse näitu mõjutavaid tegureid. Metoodika kohaselt kohaldatakse kiiruse ületaja suhtes soodsamat, negatiivset näitajat – seadmel fikseeritud näidust lahutatakse mõõtemääramatus. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendatud, et kaebaja ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h.

§ 7422

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h. Kohtu hinnangul on A. Bessarabovi tegevus õigesti kvalifitseeritud.

§ 7457

lg 2 järgi on

§ 741

–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur, seega on väärtegude eest karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus ei tuvastanud, et menetleja oleks rikkunud väärteomenetlusõigust; tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et selgitas kaebajale edasikaebe korda, kas kaebaja politseiametniku selgitusi kuulab või mitte, on kohtu arvates kaebaja risk. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei tunnistanud kaebaja rikkumist; kaebaja on keeldunud väärteoprotokolli ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli allkirjastamast. On eluliselt usutav, et kaebaja oli antud situatsioonis ärritunud ja ei pruukinud vastavaid selgitusi kuulata.

§ 7422

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanijat võib karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut; menetleja on A. Bessarabovile määranud karistuseks rahatrahvi maksimaalmääras. Arvestades asjaolu, et A. Bessarabovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, samuti seda, et isik ületas kiirust mitte vähem kui 20 km/h, on kohtu arvates menetleja määratud karistus kohane. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A. Bessarabovi kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohtunik: