Kriminaalasi 1-09-3584
(05244001731)19.03.2009, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse lühimenetluses saabunud kriminaalasja materjalid Viktor Nifontovi süüdistuses KarS § 121 alusel Tegi kindlaks: V. Nifontovile on süüdistus kokkuvõtlikult esitatud selles: 02.07.2005 kell 09.00 xxx asuva ühiselamu juures isiklike vaenulike suhete pinnal tekitas kannatanu R M füüsilist valu ja näo põrutushaava, lüües kannatanut rusika ja jalaga näkku. Seega, pani Viktor Nifontov toime teise isiku suhtes kehalise väärkohtlemise ehk teise isiku tervisekahjustamise, peksmise ning valu tekitamise, mis on ette nähtud KarS § 121 järgi. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et ei saa nõustuda antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Kohus peab vajalikuks tuletada prokurörile veel kord meelde, et isikule tervisekahjustuse määramine on õigusaktidega reguleeritav tegevus. Tervisekahjustuse määramisel on menetleja kohustatud järgima tervisekahjustuse määramist puudutavaid norme. VV 13.08.2002 määrusest nr 266 „ Tervisekahjutuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ (edaspidi Kord) nähtub järgmist: Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse … häire, … mis tekib mehhaanilise… või muu teguri toimel. ( § 1 lg 2) Kriminaalasja materjalidest lk 17 nähtub, et kannatanu R. M oli tekitatud näo põrutushaav ning ta on pöördunud arstiabi saamiseks traumapunkti. Sellest lähtudes on alust arvata, et kannatanule tekitati tervisekahjustus. Tervisekahjutuse määramiseks on aga kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimine vajalik ja kohustuslik menetlustoiming. Sama Korra § 2 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus tuvastatakse objektiivse uuringute ja kliinilise leiu alusel. Korra § 3 sätestab, et tervisekahjutuse tuvastamiseks teeb kohtuarstliku ekspertiisi kohtuarst või eksperdiks määratud muu isik uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel. Korra § 4 sätestab, et tervisekahjutuse kohtuarstliku ekspertiisi kohta koostab ekspert ekspertiisi akti kooskõlas KrMS-ga. V. Nifontovile on süüdistus esitatud teisele isikule tervisekahjutuse tekitamises, kuid seadusega sätestatud tervisekahjustuse määramise korda järgitud ei ole. Seega, ei pea kohus esitatud süüdistust põhjendatuks ja seadusele tuginevaks. Antud kriminaalasi on kohtusse saadetud lühimenetluses ja uute tõendite kogumine (muuhulgas ekspertiisi määramine ja akti saamine) ei ole selles menetluses lubatud. Ühtlasi kohus peab vajalikuks märkida, et antud asja raames võiks prokuratuur tõsiselt kaaluda menetlusökonoomika põhimõtteid arvesse võttes menetluse lõpetamist KrMS § 202 või 203 alusel, kuna peale antud juhtumit on V. Nifontov Viru Maakohtu 12.04.2006 kohtuotsusega KarS § 169 ( teise astme kuritegu) järgi karistatud vangistusega 4 kuud, mis jäeti kohaldamata tingimuslikult katseajaga 2 aastat. Kuritegu, mille eest V. Nifontovit karistati vangistusega tingimisi, oli toime pandud samuti aastal 2005. 29.10.2007 ülekuulamisel ( lk 31-32) avaldas kannatanu, et ta on kahtlustatavaga leppinud ega soovi Nifontovit vastutusele võtta. Kannatanu R. M suri 02.02.2008. Seega, alates juulist 2005 jätkuv menetlus ei saa olla õigustatud kannatanu huvide kaitsmisega. Kuna käesoleva kuriteo eest süüditunnistamisel ja isiku karistamisel tuleb võtta arvesse ka seda, et olukord, mil isiku suhtes menetletakse eraldi menetlustes mitu kriminaalasja, ei pea raskendama isiku karistust, ja hilisema kohtuotsusega mõistetud karistus peab olema selline, milline ta oleks, kui isik oleks süüdi tunnistatud mõlema kuriteo eest ühe kohtuotsusega. Kuna tegemist oli teise astme kuriteoga, mille puhul leiti võimalikuks karistada isikut 4kuulise vangistusega tingimisi, siis hilisema kohtuotsusega eeldatavalt mõistetav karistus oleks ilmselt tühine võrreldes juba mõistetud karistusega. Sel juhul tuleb prokuröril kaaluda, kas jätkuvalt riigi ressursse kulutades jätkata menetlust või tuleb menetlus lõpetada, võttes arvesse seda, et isik on peale antud kuriteo toimepanemist süüdi tunnistatud ja karistatud teise kriminaalasja raames, tegemist on teise astme kuriteoga, milles kannatanu positsioon oli kriminaalmenetluse lõpetamisele lähedane. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalasi Viktor Nifontovi süüdistuses KarS § 121 alusel Ringkonnaprokuratuurile kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määris on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata süüdistatavale ja kaitsja N. Rõžovile. Kohtunik Inna Kirsipuu tagastada Viru