KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 26.veebruar 2009 Tallinn koht Väärteoasja number 4-08-10507 (2302,08,033403) Kohtukoosseis Kohtunik J

§ 7422lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 30 trahviühikut, so 1 800,00 krooni.

2.2

§ 7422

lg 4 järgi kohaldada Aleksandr Bessarabovi suhtes lisakaristust ja võtta temalt ära sõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. 2 2.3 Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 20.10.2008 otsuses näidatud arveldusarvele. Trahvi tasumisel märkida maksekorraldusele viitenumber. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätte toimetamisest. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kätte toimetatud. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse pooltele PDF formaadis, poolte poolt avaldatud e-posti aadressile. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Selgitada, et kassatsioonitähtaja jooksul on väärteotoimik Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, pooltel on õigus toimikuga tutvuda. Selgitada, et kassatsioonitähtaja rikkumise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamatult tagastada. Selgitada, et rahatrahvi esimene osamakse tuleb tasuda kuu aja jooksul arvates otsuse jõustumisest, järgmised osamaksed kuu aja jooksul arvates esimesest osamaksest. Asjaolud: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 20.10.2008 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302,08,033403 Aleksandr Bessarabov (isikukood: 3 680205 0073) 30.09.2008 kell 17:40 juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 115 +/- 4 km/h. Aleksandr Bessarabov rikkus seega Liikluseeskirja (LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse (

) § 7422 lg 2 järgi. Otsuse järgi on väärteo toimepanek tõendatud asjas kogutud materjalidega; vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Otsuse kohaselt Aleksandr Bessarabovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse järgmist: menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Sellisel määral kiirust ületades seab sõidukijuht ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ning vara. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvist tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Otsuse alusel määrati Aleksander Bessarabovile

§ 7422

lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3 000,00 krooni ning

§ 7422

lg 4 järgi võeti Aleksander Bessarabovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei ole kaebaja otsusega nõus põhjusel, et politsei määras sõiduki liikumiskiiruse valesti. Kaebaja väitel liikus ta autoga tihedas kolonnis, mõlemad pärisuunalised sõidurajad olid hõivatud. Kolonni liikumiskiirus oli ca 90 km/h, käsimõõteriistaga on kolonnist konkreetse auto liikumiskiiruse mõõtmine 100% täpsusega võimatu, seda enam, et politseinik asus sõidutee keskel eraldussaarel ning tema liikus autoga parempoolsel, esimesel sõidurajal. 3 Kaebaja väitel ei selgitatud talle väärteoprotokolli koostamise ajal edasikaebe korda; talle öeldi, et peab ilmuma Põhja Politseiprefektuuri mitte varem kui 30.10.

1. Kaebaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja asjas väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Kaebaja ei vaidlusta mõõtetulemusi, mis on saadud laboris. Kaebaja leiab, et välitingimustes saab 100% tõenäosusega väita, et mõõdeti just konkreetse auto kiirust juhul, kui mõõdetaval vahemaal ei asu teisi autosid ja muid kõrvalisi mõjureid. Menetleja peab olema 100% kindel tulemuses, mitte 95% või 75%. Liiklusvoos kiirust mõõtes võib ametnik sihtida ka teist autot ning teha seda ekslikult. Ei ole tegemist õige metoodikaga, kui mõõdab inimene. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta Aleksandr Bessarabovi kaebus rahuldamata ja 20.10.2008 otsus muutmata. Kohtuistungil uuritud tõendid: • 30.09.2008 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt teostati 30.09.2008 kella 17:40 Aleksandr Bessarabovi poolt juhitud sõiduki Xxxr/n xxx liikumiskiiruse mõõtmist Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu mnt 17 kilomeetril. Sõiduk liikus suunaga Tallinna poole. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Ultra Lyte nr UX 014786, taatlustunnistuse nr TTRSS 07/
2. Seade testitud 30.09.2008 kell 08:00, seade töökorras. Mõõtmise teeolude kirjeldus: asulaväline tee, hea nähtavus, valge aeg, sademeteta, kuiv kattega tee; sõiduridade arv 4, eraldusribaga tee. Patrullauto seisis. Mõõtmist teostati paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, lähenes ja liikus üksinda. Mõõtekaugus: 715,4 m. Seadme lugem 115 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-4 km/h. Aleksandr Bessarabov ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu; • õiend, millest nähtuvalt on Aleksandr Bessarabovil kehtivad väärteokaristused liiklusalaste rikkumiste eest; • mõõtevahendi taatlustunnistus, millest nähtuvalt oli mõõteseade taadeldud; • Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus, millest nähtuvalt on Põhja Politseiprefektuur erialaselt pädev liiklusjärelevalve mõõtmiste alal; • Lisa Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusele, millest nähtub mõõtja erialase pädevuse kinnituse ulatus; • Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt väljastatud mõõtevahendi tüübikinnitus, millest nähtuvalt oli mõõteseadmel kehtiv tüübikinnitus; • tunnistaja O. Reilson andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ei mäleta ta toimunust midagi. Nad olid koos A. Tõštšukiga väljas, neil on omavaheline tööjaotus – kes mõõdab kiirust, see ka vormistab protokolli – teevad seda kordamööda. Mõõtjaga Ultra Lyte mõõdetakse kiirust väljas, punane täpp suunatakse auto peale. Mõõtja töötab laserpõhimõttel, laserkiir suunatakse auto peale. Mõõteviga on +/-
3. Vale auto kiirust mõõta ei saa, see ei ole võimalik. Kiir lastakse autole peale ja ongi kiirus olemas. Kui nad mõõdetavas autos kindlad ei ole, siis autot kinni ei peeta. Mõõteseade on sihikuga; • tunnistaja A. Tõštšuk andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli ta tol päeval tööl, teostas liiklusjärelevalvet Pärnu mnt 17 km. Nad mõõtsid kiirust lasermõõtjaga Ultra Lyte, kellaaega ei mäleta, kuid üks rikkujatest oli kaebaja. Meelde jäi isik seetõttu, et talle jäävad näod hästi meelde. Isik rikkumist ei tunnistanud. Ta näitas isikule kiirusmõõtja näitu, selgitas õigused-kohustused. Kiirust mõõtis tema. Ultra Lyte toimib lasersüsteemil, vaatad sihikust läbi, seal on täpp, vajutad päästikule, suunad objektile ja kui on õigesti seadistatud, jääb täpp peale ja saab kiiruse. Kui valesti on, siis ei mõõdagi. Autos eksimist olla ei saa, eksimisvõimalus on kiiruses - +/-
4. Kui ta ei ole veendunud, et tegemist on õige autoga, mis 4 • kiirust ületas, siis ta ei hakka kinni pidama. Autosid oli vähe ja ta mõõtis kindlalt kaebaja poolt juhitud auto kiiruse. Ta ei mäleta, kas kaebaja auto oli ainuke, kuid autosid oli vähe. Politseiauto seisis eraldusribal, kahe rea vahel. Mõõteseadmega saab mõõta kuni 1 km kaugusele, kui on täpne käsi. Ei mäleta, kui kaugelt tema kiiruse fikseeris; kaebaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis ta Pärnust Tallinnasse, ta ei olnud teel üksinda. Ta sõitis autovoos, autod olid kahes reas. Tema sõitis paremas reas. Autovoog liikus kiirusega 90 -100 km/h. Liiklus oli sellise kiiruse juures tihe – 70 – 100 m. Ta nägi peeglist, et tema reas, taga oli vähemalt 2 autot, ees vähemalt 3 autot. Sama sai öelda ka vasaku rea kohta. A. Tõštšuk käskis tal peatuda, tuli eraldusribalt tema juurde ja ütles, et ta peeti kinni kiiruse ületamise pärast. Ta ei olnud sellega nõus, ütles et ei kirjuta millelegi alla. Ta jälgis kogu aeg spidomeetrit, kiirus võis olla natukene üle 90 km/h, kuid mitte 117 km/h. Politsei pidas ta kinni, sest oli vale mõõtmine – mõõtemeetod oli vale. Ainult 95% juhtumitest satub piiri, mis annab eksimuse +/- 3 km/h. Samuti on märgitud kauguselt auto tabamine võimatu. Nad selgitasid kaebekorda, kuid isik rääkis lihtsalt oma juttu. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul tuleb tõendite kogumist tervikuna kõrvaldada tunnistaja O. R ütlused; tunnistaja ei mäleta enda sõnade järgi toimunust mitte midagi. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti kaebaja poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruseks 30.09.2008 kell 17:40 Tallinn-Pärnu mnt 17 kilomeetril 115 km/h; kiiruse mõõmise laiendmääramatus on +/-4 km/h. Asjaolu, et kiirust mõõtnud Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetluse talituse ametnik oli pädev mõõtja ning tema kasutuses olnud mõõteseade oli kohane, on tõendatud Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistuse, tunnistuse lisa, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt väljastatud mõõtevahendi tüübikinnituse ja mõõtevahendi taatlustunnistusega. Tunnistaja A. Tõštšuk andis ütlusi selle kohta, et ta mõõtis kaebaja poolt juhitud sõiduki kiirust, ta ei saanud sõidukis eksida, sest autosid oli vähe. Tunnistaja ütlused riimuvad kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatuga, mille kohaselt liikus kaebaja poolt juhitud sõiduk esimesel sõidurajal, lähenes ja liikus üksinda. Kaebaja ütlustest nähtuvalt oli ajal, mil tema sõiduki kiirust mõõdeti, liiklus võrdlemisi koormatud; kaebaja ütlused ei riimu tunnistaja A. Tõštšuki ütluste ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohus hinnangul on tõendatud, et tunnistaja A. Tõštšuk mõõtis just kaebaja poolt juhitud sõiduki kiirust; mõõdetavas alas üksi liikuva sõiduki mõõtmisel on kohtu arvates tõenäoliselt välistatud ka eksimus mõõdetavas sõidukis, isegi juhul, kui mõõtekaugus on protokollis märgitud ulatuses, so 715,4 m. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ning selles, et tunnistaja tõepoolest juhtunut selgelt mäletab. Tunnistaja oli kutsutud kohtuistungile, tunnistajale määratud kutse võttis kohtu kantseleist liiklusmenetluse talituse esindaja tunnistajale kätte toimetamiseks. Kohtuistungile tunnistaja ei ilmunud, istungi algus lükati edasi ning tunnistaja kutsuti ütlusi andma otse tööpostilt. Tunnistaja selgitas kohtusse ilmudes, et ei ole kutset saanud ning talle ei olnud teada, et peab tulema ütlusi andma. Kohtuvälise menetleja esindajal ei olnud seega enne tunnistaja küsitlemist võimalik A. Tõštšuki mälu värskendada ega tunnistaja ütlusi muul moel mõjutada ning tunnistaja andis ütlusi nii nagu mäletas. 5 Kaebaja on väitnud, et liiklusvoos kiirust mõõtes võib menetleja eksida mõõdetavas sõidukis. Kaebaja väide on kohtu hinnangul konkreetsel juhul tunnistaja ütluste ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ümber lükatud. Samuti leiab kaebaja, et ei ole tegemist õige metoodikaga, kui mõõdab inimene. Samas on mõõtemeetodika järgi käsitsi kiiruse mõõtmine lubatav ning kohtule teadaolevalt ei te käsitsi mõõtmisele sel juhul takistusi ka kiirusmõõteseadme tootjafirma (andmed seadme Ultra Lyte kohta on kättesaadavad internetist). Kohus nõustub kaebajaga selles, et kiiruse mõõtmist mõjutavad erinevad tegurid ning kiiruse mõõtmine välitingimustes ei ole võrreldav kiiruse mõõtmisega laboritingimustes. Samas tähendab mõõtetäpsus 95% tähendab seda, et seadmega fikseeritud kiiruse näit on 95% tõenäosusega kiirus, millisega sõitis sõiduk, mille kiirust mõõdeti. Mõõtetäpsus 95% ei tähenda seda, et 95% tõenäosusega mõõdeti konkreetse sõiduki ja 5% tõenäosusega mõne teise sõiduki kiirust. Mõõtemääramatus +/-4 tähendab mõõtemetoodika järgi seda, et kiiruse mõõtmisel üle 100 km/h on arvestatud võimalikke, mõõdetud kiiruse näitu mõjutavaid tegureid. Metoodika kohaselt kohaldatakse kiiruse ületaja suhtes soodsamat, negatiivset näitajat – seadmel fikseeritud näidust lahutatakse mõõtemääramatus. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendatud, et kaebaja ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h.

§ 7422

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 - 40 km/h. Kohtu hinnangul on A. Bessarabovi tegevus õigesti kvalifitseeritud.

§ 7457

lg 2 järgi on

§ 741

–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur, seega on väärtegude eest karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus ei tuvastanud, et menetleja oleks rikkunud väärteomenetlusõigust; tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et selgitas kaebajale edasikaebe korda, kuid kaebaja ei kuulanud. See, kas kaebaja politseiametniku selgitusi kuulab või mitte, on kohtu arvates kaebaja risk. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei tunnistanud kaebaja rikkumist; kaebaja on keeldunud väärteoprotokolli ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli allkirjastamast. On eluliselt usutav, et kaebaja oli antud situatsioonis ärritunud ja ei pruukinud vastavaid selgitusi kuulata.

§ 7422

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanijat võib karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut,

§ 7422

lg 4 järgi võidakse rikkuja suhtes kohaldada ka lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmine ühest kuust kuni kolme kuuni; menetleja on A. Bessarabovile määranud karistuseks rahatrahvi maksimaalmääras ja kohaldanud ka lisakaristust, võttes isikult sõiduki juhtimise õiguse 1 kuuks. Vaatamata asjaolule, et menetleja on õigesti täheldanud A. Bessarabovi karistust kergendavate ja raskendavate asjaolud puudumise, leiab kohus, et A. Bessarabovile määratud karistus on liialt range. A. Bessabarov ületas kiirust mitte vähem kui 21 km/h, seega jääb rikkumine veel

§ 7422lg 2 märgitud raamidesse.

Olukorras, kus teo toimepanija ületab kiirust

§ 7422

lg 2 märgitud alampiiri ulatuses, ei ole kohtu arvates põhjendatud maksimaalmääras rahatrahvi määramine. Kohtu hinnangul tuleb karistus kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist arvesse võttes määrata üle keskmise sanktsioonimäära, kuid mitte maksimaalmääras. Õiendist nähtuvalt oli A. Bessabarovil rikkumise toimepanemise ajal üks kehtiv väärteoalane karistus kiiruse ületamise eest. Kohus nõustub menetlejaga selles, et eelnevalt määratud rahatrahv ei 6 ole mõjutanud kaebajat rikkumiste toimepanemisest hoiduda ning sel juhul tuleb isikut mõjutada lisakaristusega. Menetleja poolt määratud lisakaristuse määr on kohtu hinnangul kohane. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A. Bessabarovi kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada mõistetud karistuse osas ja isiku olukorda raskendamata tuleb teha uus otsus. Kohus leiab, et A. Bessabarov tuleb süüdi mõista

§ 7422

lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 30 trahviühikut, so 1 800,00 krooni;

§ 7422lg 4 järgi tuleb A.

Bessabarovilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Kohtunik: