KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.märtsil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-1519 Kohtunik Inna Kirsipuu täitmiskohtunikuna Avaldus Vladislav Selivanovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2002/4402 kaitsjatasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Vladislav Selivanov, isikukood 38003242231, elukoht: xxx, viibib Tartu Vanglas Resolutsioon Juhindudes TMS § 202 lg 1, KarS § 82 lg 1 p 3 kohus MÄÄRAS: Lõpetada Vladislav Selivanovi suhtes täitemenetlus 072/2002/4402 Kohtla-Järve Linnakohtu 01.12.1997 otsusega kriminaalasjas 1-253/97 kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Vladislav Selivanovi sissetulekud ja vara arestimisest täitemetluse 072/2002/4402 raames, millest teatada kinnipidamiskoha juhtkonnale ( Tartu Vangla) antud kohtumääruse ärakirjaga. Määruse ärakiri saata Vladislav Selivanovile ja kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Kohtla-Järve Linnakohtu 01.12.1997 kohtuotsusega tunnistati Vladislav Selivanov süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 197 lg 2 p 2 järgi ning karistati liitkaristusena 1 aasta 4 kuulise vabadusekaotusena. Kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetult välja kohtukulud õigusabi eest 1403 krooni. Kohtuotsus jõustus 11.12.
- 22.12.2008 esitas Vladislav Selivanov kohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2002/4402 kaitsjatasu sissenõudmises seoses nõude aegumisega. 1 Viru tööpiirkonna kohtutäitur Risto Kütti poolt on kohtule esitatud täiteasja nr 071/2002/4402 toimik, millest nähtub, et nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 23.03.
- Kohtutäitur on saatnud Vladislav Selivanovile täitekutse ettepanekuga nõue vabatahtlikult täita ja otsuse võlgnikule kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta ning rahalise nõude arestimise teate. Muid täitetoiminguid täiteasjast ei nähtu. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Vladislav Selivanovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Toimiku materjalidest on näha, et Kohtla-Järve Linnakohtu 01.12.1997 kohtuotsusega karistati Vladislav Selivanovit KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 197 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 4-kuulise vabadusekaotusega, mis jõustus 11.12.
- Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Vladislav Selivanovi suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 10.12.2000 (11.12.1997 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Vladislav Selivanov oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik Vladislav Selivanov oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud sundraha tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. 2 Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Karistusregistri teatisest nähtub, et ajavahemikus alates 11.12.1997 (mil jõustus 01.12.1997 tehtud otsus) kuni 10.12.2000 (mil otsuse täitmine peaks aeguma) on Vladislav Selivanovit karistatud tingimusliku karistusega. Nimelt Kohtla-Järve Linnakohtu 19.04.1999 kohtuotsusega tunnistati ta süüdi KrK § 197 lg 2 p 1, § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi ja karistuseks määrati 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust katseajaga 2 aastat. Seega katseaeg kulges alates 19.04.1999 kuni 18.04.
- Kohus pöörab osaliste tähelepanu Taru Ringkonakohtu 18.02.2009 määrusele 1-09-374 kohtutäituri määruskaebuses täitemeteluse lõpetamise määruse peale. Nimetatud ringkonakohtu kohtumäärus on selles küsimuses lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtupraktika üldistamise eesmärgil võtab esimese astme kohus kõrgema kohtu määrusi teadmiseks kogu tõsidusega. Sellises määruses on märgitud, et katseaja kulgemise tähtajaks ei peatu näiteks sama kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude sissenõudmine, sest peatumiseks ei ole mingit sisulist alust. Ringkonnakohus rõhutab, et puudub igasugune seadusel põhinev loogiline põhjendus, miks ei saaks jõustunuid kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid sisse nõuda süüdimõistetult, kes on vabaduses ja on karistusest tingimisi vabnastatud. Kohus leiab, et sama loogikat tuleb kohaldada ka siis, kui peale kriminaalasjas tehtud kohtuotsust on isiku suhtes veelgi karistusotsusi, kas väärteo- või kriminaalasjas. Tõepoolest, puudub igasugune loogika väites, et kriminaalasjas mõistetud menetluskulude sissenõudmine tuleks peatada teises asjas kehtiva katseaja kulgemise ajaks, ehk ajavahemikuks, mil isik viibib vabaduses. Samal ajal ei peatuks siisenõudmine ajaks, mil isik oleks vangistusse saadetud. Isegi kui lugeda ninetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise tähtaeg peatunuks alates 19.04.1999 kuni 18.04.2001, puuduks kohtutäituril igasugune seaduslik alus jätkata täitmist alates 10.12.
- Kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise tähtaeg algas 11.12.1997 ja peatus 19.04.1999 ( katseaja algusel) ehk kulges 1 aasta 4 kuud 8 päeva. Katseaja lõpul 18.04.2001 jätkuks otsuse täitmise tähtaja aegumine veel 6 kuud 22 päeva ehk kuni 10.12.
- Mille alusel sooritas kohtutäitur menetlustoiminguid ka peale viimase tähtaja saabumist, on täiesti arusaamatu. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Vladislav Selivanovile 01.12.1997 kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 10.12.2000 ( alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 01.12.1997 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 11.12.1997 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. 3 Kohus leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu 01.12.1997 otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani on möödunud üle kolme aasta, seega ka aegumise tähtaeg kohtukulude sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt on möödunud. Kohtunik Inna Kirsipuu 4