4-09-74/9

4-09-74 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009.a Tallinn Väärteoasja number 4-09-74 (2302,08,039521) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Kertu Hanni Natalia Senkevitš Väärteoasi Argo Pungase kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar O Lodeikini
2. detsembri
3. a otsuse peale, millega karistati Argo Pungast LS § 741 lg 2 järgi 150 trahviühiku suuruse rahatrahviga Menetlusalune isik: Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Argo Pungas (ik:36207190211; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel – eesti keel; elukoht xxx, töötab T T AS-s, juhatuse esimees) Esindaja J Paju Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134 ja § 135 lg 2 Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini
4. detsembri
5. a otsus Argo Pungase väärteoasjas LS § 741 lg 2 järgi muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule (see on hiljemalt
6. veebruaril
7. a). Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast (s.o
8. veebruarist
9. a), mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest. MENETLUSE KÄIK
10. Põhja Politseiprefektuuri
11. detsembri
12. a otsusega karistati A. Pungast LS § 741 lg 2 järgi 150 trahviühiku (9000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis
13. novembril
14. a kell 17:50 mootorsõidukit, kuigi tal oli juhtimisõigus karistusena ära võetud
15. oktoobrist
16. a kuni
17. detsembrini
18. a.
19. A. Pungas esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt oli ekslik väide, et väidetava rikkumise esemeks olev sõiduk liikluses osales ja, et seda juhtis menetlusalune isik. Nimelt oli A. Pungas parklas auto juhiukse juures, et võtta autost oma rahakott. Hinnanguliselt ühe minuti pärast sõitis tema juurde politseivärvides sõiduk, millest väljus kaks politseiametnikku, kes palusid esitada sõidudokumendid. Politseinike arvates oli menetlusalune isik eelnevalt juhtinud kõnealust sõidukit. Ühtlasi viitas kaebuse esitaja sellele, et väärteoprotokollis on lahtris „Muud tõendid ja andmed“ märgitud ainult sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsust. Hiljem toimikuga tutvudes ilmnes, et väärteomaterjalidele on lisatud ka tunnistaja ülekuulamise protokoll. Sellega on kaebuse esitaja hinnangul rikutud menetluse avalikkuse põhimõtet.
20. Kohtuistungil jäid kohtumenetluse pooled oma seisukohtade juurde. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
21. VTMS § 130 p 6 kohaselt peab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust lahendades hindama muuhulgas seda, kas kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuses on märgitud, et väärteoprotokollis ei nimetata kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid. Väärteoprotokollis on tõepoolest nimetatud ainsa tõendina sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, kuid väärteotoimikus on veel teisigi tõendeid – tunnistaja ülekuulamise protokoll, korrakaitse osakonna õiend ning karistusregistri teatis. VTMS § 69 lg 2 p 7 näeb ette, et väärteoprotokolli kantakse „muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks“. Sellest tulenevalt peavad väärteoprotokollis olema nimetatud kõik kohtuvälises menetluses kogutud tõendid. See on vajalik menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks. Seega on kohtuväline menetleja rikkunud käesolevas asjas väärteomenetlusõigust. Kohus leiab siiski, et tegemist ei ole veaga, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
22. mail
23. a asjas 3-1-1-33-06, kus tõusetus samalaadne küsimus, leidnud, et kuivõrd maakohus vaatab väärteoasja läbi täies ulatuses ja uurib kõiki kohtuvälises menetluses esitatud tõendeid, on sellega võimalik taoline kohtuvälise menetleja menetlusviga parandada. Nimelt on kohtumenetluses võimalik menetlusalusel isikul võimalik tutvuda kõigi kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olevate materjalidega ja esitada neile vastuväiteid (vt Riigikohtu otsuse p 5). Käesoleval juhul oli menetlusalusel isikul vahetult võimalik kohtuistungil küsitleda tunnistaja N. Potaptšukki, kelle ütlustele kohtuväline menetleja oma otsuse tegemisel tugines.
24. Asjaolu, et A. Pungasel ei olnud
25. novembril
26. a juhtimisõigust, on tõendatud karistusregistri teatisega (p. 14.1) ning vastavas küsimuses puudub vaidlus. Samuti on nii kohtuistungil üle kuulatud politseiametnik N. Potaptšuk, menetlusalune isik ise kui ka tema autos viibinud J. N andnud ütlusi selle kohta, et A. Pungasele kuuluv auto sõitis Tondi Selveri juurde, ning selle kohta, et selveri parklas tuli A. Pungase auto juurde politseipatrull. Seevastu küsimuses, kas autot juhtis A. Pungas, on tõendid lahknevad.
27. A. Pungase ja J. N ütluste kohaselt tulid nad Ida-Virumaalt ja autot juhtis J. N. Tondi Selveri juures pani J. N A. Pungase maha, et pärast kodust läbi käimist ta taas peale võtta. A. Pungase sõnul avastas ta aga, et tal on rahakott kadunud. Ta helistas J. N ja kutsus viimase tagasi Selveri juurde. J. N sõitis tema juurde parklasse. Kuna oli tipptunni aeg, ootas A. Pungas autot grillbaari juures vabal parkimiskohal. Kui J. N oli tagasi selveri juurde sõitnud, otsisid nad rahakotti ja A. Pungas leidis selle istme tagant. Sel hetkel sõitis nende juurde politseiauto. Politseinikud väitsid, et tema juhtis autot ja nõudsid dokumentide esitamist. Ka J. N andis ütlusi, mille kohaselt otsisid nad autost rahakotti, kui politseiauto nende juurde sõitis. Mõlema hinnangul jõudis politseiauto nende juurde pool minutit kuni minut pärast seda, kui J. N oli autoga selveri parklasse tagasi jõudnud. J. N ei osanud kohtuistungil selgitada, kus ta täpselt selveri parklas A. Pungasega kokku sai. Tunnistaja N. Potaptšuk andis ütlusi selle kohta, et oli
28. novembril
29. a patrullis. Kui nad sõitsid Pärnu maanteel kesklinna suunas, jäi mingil põhjusel silma menetlusalusele isikule kuuluv auto ja ta kontrollis selle andmeid andmebaasist. Selgus, et mootorsõiduk on seotud isikuga, kellel ei ole juhtimisõigust. N. Potaptšuk tunnistas, et seda, kes autot juhtis, ei olnud politseiautost sõidu ajal näha. Nad sõitsid autole järele ja lõpuks andsid vilkuritega peatamismärguande. Auto sõitis Tondi Selveri parklasse. Kui auto peatus parklas, tuli juht kohe autost välja. Siis nägi N. Potaptšuk, et autot juhtis A. Pungas. N. Potaptšuki sõnul oli auto neil kogu aeg vaateväljas. Ka N. Potaptšuki sõnul oli lisaks A. Pungasele autos veel naisterahvas. Ka naisterahva juhtimisõiguse olemasolu kontrolliti ning tal oli juhtimisõigus olemas. Kohus leiab, et kuigi A. Pungase ja J. N kohtuistungil antud ütlused kattusid suures osas, seab need kahtluse alla asjaolu, et J. N ei osanud kohtuistungil täpsustada, kuhu ta parklas sõitis, kui ta selveri juurde tagasi sõitis. Kohtu hinnangul peaks see, kuhu ta sõitis, juhile meelde jääma, seda enam, kui ta pidi parklas saama kokku teise isikuga ning – nagu menetlusalune isik ise märkis – parkla oli õhtuse tipptunni tõttu autosid täis. Seetõttu oleks eeldatav, et kui autot juhtis J. N, kes pidi leidma koha, kus parkida ja väidetavalt A. Pungasega kokku saada, peaks just tema oskama anda täpseid ütlusi selle kohta, kuhu ta parklas sõitis ja kuhu parkis. Seetõttu peab kohus usaldusväärsemaks politseiametniku N. Potaptšuki ütlusi, et nad sõitsid autole järele, kuni see parklas peatus, ja nägid, kuidas juhikohalt väljus A. Pungas. Kuivõrd väljas oli sel ajal pime ning parkla oli autosid täis, on usutav see, et politseiauto sõitis kohe A. Pungase auto järel ning politseiametnikud ei kaotanud autot silmist. On raske uskuda, et politseiametnikud oleksid pimedal ajal autosid täis parklas asunud A. Pungase autot otsima.
30. Eelnevast tulenevalt peab kohus usaldusväärseks N. Potaptšuki ütlusi ja loeb VTMS § 31 lg 1, KrMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 2 alusel tõendatuks selle, et autot juhtis
31. novembril
32. a A. Pungas. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Sten Lind Kohtunik