4-08-9840/9

Väärteoasi nr.4-08-9840 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 30.01.2009.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja PP Kesklinna politseiosakonna 23.09.2008.a. kiirmenetluse otsus nr. 10220082914382 väärteoasjas nr. 2316,08, 009766 Juta Aaviku karistamises KarS § 262 järgi Kaebuse esitanud isik JUTA AAVIK, isikukood 47502205214, Elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Juta Aavik kaitsja KA kohtuvälise menetleja – Põhja PP Kesklinna PO - esindaja I Toater LÕPPOSA Jätta Juta Aaviku kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 23.09.2008.a. kiirmenetluse otsus nr. 10220082914382 väärteoasjas nr. 2316,08, 009766 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS Juta Aavikut karistati KarS § 262 alusel rahatrahviga 180 krooni selle eest, et 01.09.2008.a. kella 00.30 ajal häiris ta Tallinnas Xxx korteris korteri nr. 12 elanike öörahu (kuulas valjusti muusikat), eksides sellega üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Sellega rikkus Juta Aavik Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p.

1. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist ja leitakse, et otsus on põhjendamatu. Kaebaja väitel keeras ta peale kella 23.00 muusika vaiksemaks ning politsei saabudes mängis muusika väga vaikselt. KOHTU SEISUKOHT Tallinna linnavolikogu 25.08.2005.a. määrusega nr. 43 kehtestatud „Avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ § 3 p. 2 sätestab, et on keelatud häirida öörahu (kella 23.00 kuni 07.00). Menetlusaluse isiku Juta Aaviku kohtus antud ütluste kohaselt hakkas ta oma korteris muusikat kuulama õhtul mitu tundi enne öörahu. Muusika mängis küll kõvasti, kuid ta keeras selle omal algatusel kesköö paiku vaiksemaks. Kaebuses kirjutas, et keeras muusika vaiksemaks peale kella 23.
2. Menetlusaluse isiku ütlusi ei kinnita Juta Aaviku korteri peal elav KK, kes väitis, et tema all korteris algas pidu õhtul kella üheksa-kümne ajal. Oli kuulda inimeste hääli ja muusika mängis väga kõvasti. Kuna pidu ei tahtnud õigel ajal lõppeda, helistas ta kella poole ühe ajal öösel politseisse numbrile
3. Politsei tuli kohale ja ütles talle, et läheb räägib naabriga. Politseinikud koputasid naabri uksele, kuid ust lahti ei tehtud. Siis kuulis ta, kuidas politsei ütles õues naabri rõdul viibivatele isikutele, et nende korterist tulev muusika on väga vali ja paluti muusika vaiksemaks panna. Alles peale seda keerati muusika vaiksemaks, kuid natukese aja pärast keerati uuesti valjemaks. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et Juta Aaviku korteris mängis muusika valjult veel kella poole ühe ajal öösel, see on öörahu ajal. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, sest kui tema rahu ei oleks öösel rikutud, puudunuks tal vajadus politseid välja kutsuda. Tegelikult on Juta Aavik kohtuvälises menetluses ka ise tunnistanud, et 1.septembril 2008.a. kella 00.30 paiku kostus korterist vali muusika ning samas on avaldanud kahetsust naabrite häirimise pärast. Seda tõendavad tema ütlused menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Eeltoodust tulenevalt on ta hakanud väärteo toimepanemist eitama alles peale kiirmenetluse otsuse tegemist. Seega on tunnistaja KK ja menetlusaluse isiku Juta Aaviku kohtuvälises menetluses antud ütlustega leidnud tõendamist avaliku korra rikkumise kui väärteo objektiivsed tunnused. Avaliku korra rikkumine ei ole üksnes teo toimepanemine avalikus kohas, vaid KarS § 262 järgi kvalifitseeritakse väärtegu ka siis, kui tegu ei ole küll pandud toime avalikus kohas, kuid teo tagajärjel rikuti väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu. Kuigi muusika mängis öörahu ajal valjult Juta Aaviku korteris, mis ei ole avalik koht, oli sellega häiritud naaberkorteris elava KK rahu. Kohus leidis, et väärtegu pandi toime kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik teadis, et kella 23.00-st alates oli öörahu ja et sel ajal ei tohi teiste isikute rahu häirida. Majaelanikuna oli ta ka teadlik korterite heast läbikostvusest, mistõttu pidas võimalikuks või tõenäoliseks, et tema korteris valjusti mängiv muusika kostub kõrvalkorteritesse. Kuna ta omal algatusel muusikat vaiksemaks ei keeranud, vaid tegi seda alles politseitöötajate palvel, nähtub sellest, et ta soostus naabri rahu häirimisega, suhtudes sellesse ükskõikselt. Eeltoodu alusel on Juta Aavik toime pannud KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o. avaliku korra rikkumise ja tema kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus juhindub VTMS § 132 p.
4. Kohtunik 2 3