järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsja Aivar Vahur – elukoht *, isikukood 35504110213, *, *haridus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel A.Vahur ei ole karistusregistrisse kantud. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista Aivar Vahur
KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistatav Aivar Vahur andis kohtus ütlusi, et 03.09.05 viibis * talus. Seal oli kaasas ka koer Inglise kokkerspanjel. Talus oli ka abikaasa. Tulistas M N kuuluvat koera Ida- Siberi laikat oma talu territooriumil. Läks oma koeraga tagant uksest välja, kell oli umbes pool 12. Vaatas televiisorit, koer niutsus, tahtis välja. Läks välja, koer liikus maja otsa poole, tagumise otsa peale. Tagumises otsas on selline auk, kuhu viskavad toidujäätmed ja sellised asjad ja sel hetkel kuulis liikumist rohu sees. Päeval, tulles suvilasse ja olles seal, liikus lähiümbruses rebane. Neid liigub seal palju. Kuna koer mingil põhjusel läks maja taha, kutsus teda küll ära, aga ta ei kuuletunud sellele ja läks läbi maja ja kuna mõttes oli see rebane, siis võttis väiksekaliibrilise püssi ja padruneid. Relvad olid köögi kõrvaltoas, võttis sealt relva ja padrunid eraldi, sest relv ei olnud laetud ja läks läbi maja, kuna kaks sissepääsu on, üks köögi ja teine õue poolt, kuhu tuli politsei. Minnes hoovi peale, pani põlema välisvalgustuse ja hoovi peal esimese hooga ei näinud midagi. Oma koer tuli paremalt, ta oli mingi ringi teinud ilmselt, maja eest hoovi peale, siis hetke pärast ilmus vasakult suurem koer. Spanjel on selline, et ta eriti sõbralik ei ole, hakkas lõrisema. Isased koerad ei ole eriti sõbralikud omavahel. Tekkis moment, et üritas, et mine minema, aga sellest ei tulnud midagi välja ja oma koera ei suutnud ka ära kutsuda, ta hakkas nagu oma territooriumi kaitsma või midagi sellist. Seal ei jäänud, ei olnud mingit varianti seal jalga vahele panna, tekkis oht, noh, öösel pimedas kell pool 12, tekkis oht koerale ja endale ja koer oli tundmatu. Tema seda koera ei tundnud, ei olnud seda koera varem näinud. Kasutas relva oma koera kaitseks. Sooritas mingi neli või viis lasku, sest viimane lask, muud lasud olid rünnaku tõrjumiseks. Viimane lask - kui koer oli pihta saanud, noh, koer elas ja selleks et koer ei piinleks, läks lähemale ja lihtsalt halastuslasu. Esimesed lasud sihtis koera suunas. Esimene lask kohe ei tabanud. Arvas, et koer jookseb minema peale esimest lasku. Ei olnud mingit plaani hakata maha laskma. Koer oli 8 – 10 m kui lasi teda. Ei olnud koera kõrval. Suur koer ja ega ei julgenud lähemale minna. Oma koera kõrgus on 25- 30 cm kõrge. See koer oli tema koerast 2- 3 korda suurem. Teine koer oli suur koer. Tunduvalt suurem - kolm- neli korda. Mitu korda suurem, tema põlvekõrgune. 3 Kui tulistas, siis koerad olid eraldi paarimeetrise vahega. Tema seisis kahe koera vahel. Kui koer oleks tema juures olnud, siis oleks ta saanud sealt ära rebida ja ära viia. Arvab, et kui oleks teadnud, tundnud seda koera, et see on naabrikoer, kindlasti oleks läinud ja jala vahele pannud, kindlasti, tema jaoks oli see võõras koer, kes võis olla marutaudis, see oli öine aeg. Kui see oleks olnud päeval, siis, no ei tea, sel momendil ei olnud teist varianti kui relva kasutada. Arvab, et see esimene lask ei olnud sihitud otse koerale vaid koera suunas, mis ei tabanud koera. Peale esimest lasku - koer ei reageerinud sellele. Aga hiljem selgus, et see on jahikoer ja laskudega harjunud. Võõras koer ei jõudnud tema koera rünnata, füüsilist kontakti ei olnud. Ei saanud oma koera tuppa viia, koerad olid eemal. Koerte vahe oli paar meetrit. Kui nad oleksid kaugemal olnud, ei oleks situatsiooni tekkinud või kui võõras koer oleks ära jooksnud. Ei tea, milles küsimus, kas see et koer lõrises või. Oma koer lõrises, ta oli oma territooriumil. Politseinik väitis, et ta koera ei näinud, aga koer tuli kööki, kui protokolli vormistati, ta tuli siis kui abikaasa tuli. Sellise müra peale olid kõik üleval. Koer oli ka, aga ei lasknud koera kööki, ajas ta ukse juurest tagasi. Ühe korra ütles võõrale koerale, et mine minema, nagu ikka koerale öeldakse. Ega ei karjunud seal, aga kõva häälega. Kindlasti oleks peale relva midagi muud kasutanud, kui aega oleks rohkem olnud. Nii kiire oli, sest see rünnaku oht oli nii reaalne. Hetkest kui kuulis maja juures krabistamist kuni esimese lasu tegemiseni – arvab, et läks 2- 3 minutit. Minnes läbi maja, võttes relva, umbes kolm minutit. See toimus nii kiiresti. Kuna järgmine päev pidi tulema tema poeg suvilasse, siis viis relva tuppa, võttis kindad, ei teadnud, mis koeraga on tegemist, võttis koera, viis maja juurest eemale sinna, kus on tehtud fotod. Lihtsalt viis ta ära. Vaatepilt ei olnud ilus. Võttis kinnastega jalgadest kinni ja viis ära. Kindad viskas pliidi alla ja põletas ära, ei teadnud, kas koer on marutaudis või mitte. Peale seda läks majja, pani uksed lukku ja mingi aja pärast kuulis politseiautot, vilkurid põlesid igal juhul. Koputati ukse peale, avas ukse. Välisvalgustus oli kustutatud. Sees põlesid tuled, kui politsei tuli, koer oli koos abikaasaga kõrvaltoas. Politsei tuli ja küsis, mille kohta ei suutnud vastata seal. See oli nii suur šokk, mis toimus, et … Ei pidanud koera laskmisest rääkimist vajalikus, see oli nii suur šokk, sest tema jaoks oli see hulkuv koer ilma omanikuta. Sellest oli juttu järgmiseks S R ennem kui keegi politseist üle kuulas või midagi. Ei mäleta, kas helistas S päeva või kaks hiljem. Siis ütles talle. Ei tunne M N isiklikult, ühe korra vist talvisel ajal on kohtunud, või oli see vend. Aga isaga on rohkem kohtunud. Aga läbi ei käi. Suhteid ei ole. Helistas ka M N töö juurde ja ütles, et on väga kahju, et selline lugu juhtus. Ja on siiani kahju sellest sündmusest. Tl 100-105 - foto 1- see on * tee, kust suundub tee suvila poole. Foto 2- teeots, mis läheb suvila juurde, abikaasa suvila juurde. Foto 3- see on eeshoov, suvila hoov. Posti külge käib tuli. Kandepost ja selle juures on tuli. Foto 4-tagumine uks, kust tuli koeraga välja. Koer liikus ümber maja. Foto 5see on ilmselt see koht, kus on solgiauk. Foto 6- ilmselt sedasama prügikohta näidatakse. Foto 7- siin olid koerad. Nr 2 oli tema koer, seisis paremal. Ise oli meeter maad koerte poole kui sellele pildil. Siin on vana tünn, pada, kus on lilled sees. Ei seisnud ukse juures vaid tünni juures, kus on lilled sees. Foto 8 –arvab, et näitab suunas kus olid koerad. Foto 8 pealt vaadatuna seisis lillepeenra ja katla vahel. Õunapuu, sellest seisis veel siinpool. Praktiliselt seisis foto vasakul serval. No ei oska pildi pealt täpset kohta öelda. See õunapuu jääb selle vahele, see vahemaa on meeter-poolteist. See oli kolm aastat tagasi. Ei mäleta täpselt kohti. Foto 9 – märgitud kohad, kus koerad olid. Foto 10 – näitab suunda, kuhu viis selle koera. Ei olnud plaanis seda koera peita, lihtsalt viis tol hetkel… Foto 11- arvab, et selle koha peale viis selle koera. Foto 12- see on sama, mida näitab. Kannatanu kahjunõuet ei tunnista, sest ka tema koeral on väärtus. Kahetseb, et tulistas koera. Teades nüüd, et see oli naabrikoer, et on kannatanu alluvaga veel varem olnud, suhelnud, see kõik. On väga kahju, et see juhtus nii. Ei ole uhke selle üle, et see nii toimus, on väga kahju. Kõik oleks olnud olemata, kui hoiaks oma koerad kinni. Kui nad ära jooksevad, siis mis teha, sama hästi oleks võinud see koer kuhugi auto alla joosta. 4 Oma koer on Inglise kokkerspanjel. Püssil oli optiline sihik, millise relvaga liikus öösel. Ei ole jahipidamise luba, ei ole jahimees. Pimedas laskmine - see valgus, mis oli, kui hakata arutama, kas oli ohtlik või ei olnud, sel hetkel oli ainukene mure oma vara kaitsmine. Ei olnud plaani koera maha lasta, noo lasi viis lasku. Kui oleks esimene lask tabanud koera, teda ei oleks keegi lasknud rohkem. Kui oleks koera ära tundnud, siis oleks läinud ja jala vahele pannud. Aasta hiljem tuli noor koer, sama tõugu, lõkkeplatsi juurde ja võttis ta rihmast kinni. Võib arvata, kelle koer oli ja ta oli noor koer, tuli sõbralikult juurde ja päevasel ajal ja midagi ei juhtunud. Ei tundnud seda koera ja tema jaoks oli see tol hetkel võõras koer, kes võis olla marutaudis. Šokk tekkis sellepärast, et see koer sai surma, mitte ei läinud koera nägemisest šokki. Miks kardab koera, kes ei ründa - ei tea, koeral ei ole ju otsaette kirjutatud, et ei, ma ei ründa, ma niisama lõrisen, ma olen naabrikoer. Mida teeb öösel väljas koer? Oma hoovi peal käime kõik koertega. Avan, et pani seda koera kinnastega ära viies ka maha paar korda. Kindad viskas sellepärast ära, et kartuses, et see koer võib olla marutaudis, kuna puutus seda koera kinnastega. Läänemaal on marutaud ja koerad peavad kinni olema. Viis selle koera eemale sellepärast, et pidi tulema alaealine laps. Ei mõelnud selle peale, et viies ta sinna, selle asemel oleks võinud tõepoolest siduda ta kilekotti, või kohe hakkama teda matma. Ei mõelnud selle peale, kes teda tuleb sööma. Õhtul viskas kindad pliita alla ja hommikul tegi tuld ja põletas ära. See protokolli kirjutamine käis pliidi peal. On relvaomanikuna teadlik et relvakasutamisest tuleb teatada, ei teatanud relva kasutamisest. Arvab, et enda koer maksis 3000 või 3500 krooni. Tal on vanust 13 aastat. Ei mäleta, kas seal ostu-müügi juures see hind on olemas. Ta on tõupaberitega samamoodi registreeritud koer. Ei oska öelda palju need koerad praegu maksavad. Koera omanik on * L V vaktsineerimise raamatus. Kui on * ostnud selle koera, siis peab seda ka oma varaks. Juriidiliselt on see * nimel koer. Kõik teame, kellele jääb koer, kui * suureks kasvab, vanematele jääb see koer. Selle koera eest on hoolt kandnud abikaasa. Pimedas nägi, et teine koer tuli õue. Läks hoovi, siis oli juba relv kaasas, kartuses, et rohu sees sahistamine, koer läks ümber maja, läks majja tagasi, võttis relva, kartuses, et see on rebane. Läks välja, siis nägi oma koera ja mitte midagi muud, siis hetke pärast tuli suur koer vasakult. Siis tema koer hakkas lõrisema ja teine koer vastas samaga, siis ütles, hõikas teisele koerale, et mine minema. Üritas oma koera veel ära kutsuda, aga spanjel ei allu väga, ta on omapäine koer, ta ei kuula. Koerad jäid teineteise peale lõrisema ja lähenesid. Ja tekkis oht, kuna tal on väike koer, see situatsioon kestis 15 – 20 sekundit. Ei näinud, ei pannud tähele, kas teisel koeral oli rihm kaelas. Sündmuskoht oli piisavalt valgustatud õue valgustusega. Sest see valgus, mis on maja küljes, see on kinni kasvanud. Oht seisnes selles, et suurem koer võib rünnata väiksemat, kuna ta ei läinud ära. Reaalset rünnakut, füüsilist kokkupuudet ei toimunud. Lasi viis korda, sest esimesed lasud ei tabanud. Ja koer ära ei läinud. Siis käis lihtsalt automaatselt, et rünnakut tõrjuda. Pidi laadima relva eraldi, see ei olnud automaatrelv. Võib-olla sai teise lasu pihta. Küsimus on väiksekaliibrilises relvas, mis üldse ei ole jahipüss. Koer ei kukkunud kuhugi, sai ta pihta - raske öelda. Ei kuulnud, kas koer tegi häält, kui ta pihta sai. Oli šokis, ei mäleta. Kuna ta oli maas ja elas….. Oma koer kuhugi ei jooksnud, kui tulistas, ta on hinges jahikoer. Arvab, et keegi ei ole tal külje peal paugutanud. Ei ole proovinud, arvab, et tema koera jaoks ei olnud tavapärane, et tulistatakse, aga ta ei läinud kusagile. Ega alguses aru ei saanud miks politsei tuli, ei tundnud inimesi. Politsei küsis laskmist. Ütles, et ei tea, lasi vist õhku. Ei suutnud kohe tunnistada, see oli nii suur šokk. Ei suutnud seda. Ei uurinud, kas miski koera juures viitab omanikule. Suvel on talus rohkem, 2- 3 nädalavahetust kuus. Naabritega ei suhtle. See oli aeg, see 15 – 20 sekundit, olukorra hindamiseks. Praktiliselt lasud olid järjest. Esimesest lasust ei juhtunud midagi See püss on sportrelv, mida võib kasutada sportimiseks või siis omades jahiluba mingite ulukite laskmiseks ilmselt. See on nõukogude päritoluga relv. See oli kunagi vist mõeldud oravate küttimiseks. Relvaluba on umbes 15 aastat. Enne seda sündmust oli relvaga 5 lasketiirus käinud. Ainult lasketiirus. Ja see oli enesekaitseks. Oli talus kaks relva. Üks oli väikesekaliibriline vintpüss ja püstol. Võttis püssi, sest see oli esimene, mis kätte jäi, püstol oli ilmselt kotis, ega need ei olnud kusagil laua peal. Linnulennult * ja * isatalu vahemaa on 400 – 500 m. Maapiirist tema majani on mingi 200 m. Ei ole kunagi kaardi pealt vaadanud. Ei ole naabertalu hoovi peal käinud. Kui oma talusse sõidab, ei sõida naabritalust mööda Sai aru, et see koer üldse pihta on saanud, kui koer kukkus maha. Ei saanud aru, et koer ennem kuidagi oleks reageerinud Siis läks juurde ja koer elas siis ja lasi halastuslasu. Oma koer midagi ei teinud, kuhugi ei läinud. Edasi võttis oma koera ja viisin tuppa relva. Ei tulnud mõtet politseile helistada, šokk oli sellest asjast nii suur, tegelikult oleks pidanud. Kannatanu M N andis kohtus ütlusi, et talle kuulus 2005 Lääne- Siberi laika. Tegemist oli LääneSiberi laikaga ja muretses ta umbes 1a 7 k enne seda kui ta hukkus, täpselt ei mäleta. Sellest asjast on siiski ligi 5 aastat möödas. Tegemist oli tõukoeraga. Selle kinnitamiseks on lisatud tõupaberid, ostumüügilepingud. Oli 03.09.05 oma * elukohas *, nüüd on ta * küla, enne oli * küla. * talu. Käis õhtul koeraga jalutamas. Meenus, et pidas sel päeval ka jahti, oli avatud väikeuluki küttimisluba, jahiseltsi ülemuselt saab loa väljavõtte. * territooriumil võis viibida ka mitte rihma otsas koeraga. Selleks oli õigus olemas. Koeraga käis väljas õhtul 23.30 ajal. * I N oli jalutuskäigul kaasas. Jalutasid isale kuuluvatel talumaadel. Koer ei olnud keti otsas. Jõudsid maapiirini, koer jooksis sellest üle ja läks kõrval kahtlustatava maale kadakate vahele. Ei järgnenud koerale, jäi ootama, et koer tagasi tuleks, sest kavatsesid jalutada maapiirini ja tagasi. Kõigepealt nägi prožektoreid, millega valgustati ja siis järgnesid lasud. See valgustas seda kohta, kust hiljem koera leidis, kuna nägi, mis kohta valgustati, siis kahtlustatava talust oli see umbes 60 m eemal. Valgustamine toimus * talu hoovist 80 – 100 m kaugusel. Esmalt kuulis ühte lasku, aga, siis nagu koera häält ei kuulnud, aga kuna ta oli jahikoer ja selliselt treenitud, siis ta jooksis lasule lähemale. On ise teda treeninud ja teab, kuidas ta käitub, kui lastakse. Tavaliselt ta käitus niiviisi. Teine lask juba tabas, sest oli kuulda koera kiunumist ja siis järgnes umbes 3- 4- 5 lasku, ei oska täpselt öelda. Laskude suunda on raske öelda, aga kui lähtud sellest, et mis suunas valgustati, siis lasud olid selles suunas mida valgustati. Enne seda, kui esimene lask kõlas, oli koer vaikselt. Võõra koera hääli ei olnud. Aega sellest, kui koer jooksis kadakate vahele ja kuulis lasku - see vahemaa on 80 – 100 m, see on sekundite küsimus, 20 sekundit kuni pool minutit, siis hakkas valgustamine ja kõlasid lasud. Peale laskude lõppemist, kuna oli pime, ei teadnud, kes laseb, kas joobes, narkojoobes, isik, või mida tahes, siis läks isatallu, teavitas Lääne PJ ja jäi ootama patrulli. Patrull tuli päris kaua - mingi kahe tunni pärast. Läks koos patrulliga sündmuskohale, patrull ei osanud sinna ise sõita ja läksid sinna koos. Maja oli pime. Uksed olid suletud. Patrull kloppis väga kaua, mingi 10 minutit enne kui uks lahti tehti. Ukse avas kahtlustatav - tema käest küsiti, kas ta tulistas koera. Ei kuulnud kõike mida ütles, üks vestlus oli eemal, teine lähemal. Lähemal olevas vestluses ütles, et ta ei tulistanud ja fraas, et tal on omal ka koer, et ta ei tulistaks kunagi koera. Ise ei vestelnud temaga, majas sees ei käinud. Seisis hoovis maja ees. Maja ees puudus veri, puudus lohistamisjälg. Leidis oma koera naabermaadelt - ta oli majast 60 m suure tee poole, seal taga on külalistemaja. Tulistamine oli väga ohtlikus suunas, suure tee poole, külalistemaja poole. See on arusaamatu. A.Vahur ei näidanud politseile seda kohta ette, ta ise väitis, et ta ei ole tulistanud. Naabri koera ei ole kunagi näinud, ei näinud siis ja ei ole kuulnud ka. Imelik on see, et kui 10 minutit klopitakse ukse peale, siis oli seal täielik vaikus. Tl 78 nr 2 on isatalu, nr 1 ei ole isatalu, lilla on külavahetee, tavaline. Kollane joon on maa piir, jalutas piirini. A.Vahur talu on nr 3 , nr 4- koera leidmise koht. Nr 5 –asukoht kui nägi prožektori valgusvihku. Koera liikumisteekond on punktiiriga. Tl 82 foto nr 3 näitab kohta, kus jalutasid. Osutab suunaga, kuhu liikus koeraga. Isatalust sai teekond alguse, algust fotol näha ei ole. Foto 4, see on koht, kuhu koer kadakate vahele jooksis, piirikoht. 6 Tl 83- foto nr 5- osutab uuesti kohale, kuhu koer läks. Foto nr 6 näitab nähtavasti suunda, kus prožektoriga valgustati. Talukoht on nr 1 märgitud - Vahuri oma. Tl 84 peaks olema külalistemaja, mis suunas tulistati, näitab suure tee ja külalistemaja poole. Foto nr 8 – see on koeralaiba leidmise koht. Kahju summa oli 37757 krooni 24 senti. Ei näinud A.Vahuril joobe kontrollimist. Kohe kui leidis koeralaiba, siis kutsus kohe selle politseiniku, kes oli õues, kes fikseeris asukoha, tegi pilti, määras koordinaadid. Tahtis selgitada, et väikeuluki jahtimisluba lubab jahtida koeraga ja joosta koeraga vabalt piirkonnas. Oli alus selleks olemas ja luba. On nõus, et vastavalt Jahiseaduse § 26 lg 2 loetakse jahiks ka lõastamata koeraga looduses viibimine. Oli öösel jalutamas koeraga. Kuna oli jahipilet avatud, siis kui oleks toimunud jaht, siis oleks võinud. Teise koeraga vastamisi sattudes käitus tema koer sõbralikult, sest kui jahikoerad oleks agressiivsed, siis ei tuleks jahist midagi välja. Võõraste inimestega käitus samamoodi kui võõraste koertega, kui koer on jahil, siis ta ei saa olla kuri inimeste ja teiste loomade suhtes. Troll ei reageerinud kindlasti jahil olles ja looma ajades käsklusele, kui teda enda juurde kutsus. Seal isegi ei jõudnud teda kutsuda, sest see oli mõnede sekundite küsimus, kui tuli valgus ja algasid lasud. Koer läks kadakate vahele ja tema käitumist enam edasi ei näinud. Koeral oli kaelarihm, registreerimisnumbrit seal ei olnud. Tunnistaja I N andis kohtus ütlusi, et 03.09.05 viibis oma isa talus. Käisid selle päeva õhtul ka * ja * koeraga jalutamas. Koer jooksis vabalt. Jalutasid ainult oma talumaadel, mingil ajal koer ilmselt lahkus. Põhimõtteliselt jooksis ta kadakatesse. Seal ei ole võimalik kaugele näha, kui kaugele ta läks. läksid koerale sinna kadakate vahele järgi ja siis kuulsid laske ja nägid valgust. Seal oli lagedam koht ja seal oli prožektorivalgustus sinna külalistemaja poole ja siis hakkas laskmine. Kõigepealt oli üks pauk, siis teine pauk, siis oli koera niuksatus, siis tuli kõvem sõda järgi, ei oska öelda, palju neid pauke oli. Kui koer oli kadakate vahele jooksnud ja nägid valgusvihku – aega võis kuluda minut või natukene rohkem. Peale seda läksid koju ja helistasid politseisse. Politsei tuli mingi poolteist tundi tuli. Läksid sinna taluõue politseiga, koos oma vennaga. See maja oli pime. Nad ise ei läinud välja autost, politsei läks välja ja koputas. Keegi avas ukse ja välja tuli pärast kodanik Vahur. Vahur ütles alguses, et ta lasi õhku. Siis hakkasid politseiga otsima seda kohta, kus prožektoriga valgust näidati. Ja pärast vend leidis koera ja A. Vahur ütles, et tema ei laseks iialgi koera. A.Vahur ei näidanud koera laipa, ta ütles, et ta lasi õhku. Hoovis maja ees verelaiku ei näinud, tema arusaamist laskmine ei toimunud õues, see toimus rohkem küla pool. Paugud olid nagu majast kõrvalt kostuvad, sealt kus prožektoriga valgustati. Kui see maja jäi otse ette, siis paugud kostusid paremalt poolt. Tl 78 tehtud skeemil nr 2 on isamaja. Lillaga märgitud on tee, mööda seda tulid ja kollane millega lilla lõikub, on piir. Koer läks siit sisse kusagil piiri nurgast. Märkis skeemile punktiiriga, kust koer ära jooksis. Nr 4 on koht, kust välja tulid lagedama koha peale. Seal nägi valgust ja tulistamist kuulis. Valgusvihu suund märgitud nooltega. Koer leiti kusagilt nr 5 juurest. Tl 87- 90 - esimesel fotol on *, koht kust hakkasid liikuma. Foto 2- suund kuhu poole läksid. Foto 3see on umbes seal, kus see koer kadakate vahele läks. Foto nr 4- nende maa siht, sedamööda läksid alla. Foto 5- see on see koht, kus seisid, kus valgusvihku nägid ja tulistamist kuulsid. Numbriga 1 on märgitud talu - * talu. Valgus läks paremale, näitab käega, kuhupoole valgusvihk läks. Foto 6arvab, et näitab, kuhupoole vihk läheb. Foto 7- see on * talu õuest tehtud pilt, kust leidsid koera. Foto 8 – siin on näidatud täpselt koht, kust koer leiti. Siin põõsas. Enne seda kui kuulsid esimest lasku, ei olnud kuulda koerte hääli. See koht, kust valgustati, võis olla sellest kohast kus seisid 100 meetri kaugusel. Ei näinud kui politseiga * läksid ja Vahur ukse lahti tegi, kas politsei pani ta puhuma. 7 Tunnistaja R S andis kohtus ütlusi, et tunneb A.Vahurit väga hästi. Töötasid koos, suhtles temaga viimast korda umbes 13 aastat tagasi, kui koos töötasid. Vahepeal 13 aasta jooksul nägid siis kui ta käis prefektuuris ja siis suhtlesid. Vahepeal temaga telefoniga ei ole rääkinud, suhtlemised olid seoses töökohaga, aga said hästi läbi. Te mõtlete seda kõne, mis M juurest tegi Aivarile? Jah, seda tegi. Küsimus oli selles, et rääkis sellest, et kuna M tuli töö juurde kurva näoga, et tal lasti koer maha. Küsis, et kes see oli, ta ütles, et mees nagu Aivar Vahur. Suu vajus lahti, teadis A.Vahurit väga ausa inimesena. Võttis siis telefoni ja küsis, et mis toimub, et mõne puhul on jahikoer tähtsam kui oma naine. See oli ammu ka, siis A. Vahur ütles, et piinlik ja ebameeldiv lugu ja tema arust ta ütles veel, et ta ei näinud. Ja ütles A.Vahurile, et jahimehe jaoks väga halb asi. Ega rohkem ei rääkinudki. Ei mäleta, ei oska öelda, kas ta oma koera kaitsmisest midagi rääkis. Tema arust tal kunagi oli koer. Tunnistaja M L andis kohtuistungil ütlusi, et 03.09.05 said väljakutse minna vaatama tulistamist - * vald ja * tuli edasi sõita. Kuna oli ise jahil käinud, siis enam- vähem seda kanti tundis, siis sõitsid sinna juhatuse kaudu kohale. Kõigepealt läksid helistaja juurde ja sealt läksid siis sündmuskohale. Hoovis haukumas küll kedagi ei kuulnud - selles hoovis kuhu lõpuks jõudsid. Ei mäleta seda enam, kas maja valgustatud oli, aga lõpuks leidsid majaukse üles, väänkasvajate või viinamarjade sees oli uks, selle leidmine võttis tükk aega. Mikrofoniga sai õues räägitud, lõpuks tuli härra ukse peale. See isik kes ukse peale tuli, oli see isik, kes on täna kohtusaalis süüdistatav. Kui seal võis koer olla, siis võis see imepisike olla, mingit suurt koera seal küll ei olnud. Eeldab, et küsis A.Vahurilt, et kas midagi tulistamisest teab, täpselt ei mäleta. Seda teab kindlasti, et A.Vahur ei tunnistanud, sest ta ütles, et tema ei tea laskmisest midagi, ta ei rääkinud midagi võõrast koerast. Kindlasti küsis, kas tal tulirelvi on - vastas, et on küll. Tal olid ametlikud relvad relvaloaga, vist oli Põhja PP väljastatud. Küsis neid relvi näha ka, sest tahtis veenduda, et tal relvad kaasas on, sest ta rääkis, et ta on relvaomanik ja kuna ta ütles, et ta pauku teinud ei ole. Siis isiklik kogemus ütleb, et peale pauku lõhnab püssitoru väga spetsiifiliselt ja kuna ise on jahimees, siis teab, milliselt see lõhnab. Sportpüss - see lõhnas värskelt tehtud paugu järgi. Võtsid relvad koos relvalubadega kaasa. Üks oli sportpüss ja teine võis olla püstol. Ei mäleta enam kas Aivar Vahuril alkoholijoovet ka kontrollisid. Maja ees verd ei märganud läks kohe majja sisse ja kui selgus, et tal on relvad ja asjad olemas, siis hakkas teda üle kuulama ja rohkem majast välja ei läinud. Seal toas kui see koer võis olla, siis võis pisike olla. Ei saa sada protsenti kindel olla, kas nägi koera, ei mäleta täpselt. Välisuksest sisse minnes oli kohe järgmine ruum, seal oli. Seal majas teisi inimesi peale süüdistatava ei näinud. Õues oli kottpime, hoov ei olnud kuidagi valgustatud. Tema oli majas sees, väljas oli teine inimene ja väljas oli prožektor, ju seda siis kasutati. Tema läks ukse taha koputama ja lõpuks sai sisse ja teine mees hakkas kannatanuga koera otsima. Teine menetleja koostas väärteoprotokolli, tema kuulas üle menetlusaluse isikuna, aga päris kindel ei ole. Tema kuulas sündmuskohal A.Vahuri üle - kuulas ta tunnistajana üle, ilmselt Katrin Voogla kuulas siis jaoskonnas. Tunnistaja A K andis kohtus ütlusi, et said 03.09.05 väljakutse sündmuskohale vaatama ühte koera tulistamist, kusagil seal * taga oli. Sündmuskohale läks koos välijuht M L. Kõigepealt jõudsid pimedas sinna teataja juurde ja nemad juhatasid mööda kadakatevahelisi teid seda asja edasi. Koera selles hoovis, kuhu nad kutsuti, ei näinud. Bussiga sõitsid hoovi, L läks majja ja tema koeraomanikega läks koera otsima. Kui kohale jõudsid, oli tema arust maja pime. Tükk aega sai seal kolistatud enne kui keegi ukse peale tuli, valgust küll ei mäleta. Reaalselt silmaga küll ei mäleta, et oleks koera näinud. Maja juures olles oli tal töötaskulamp. Õunapuude all seal taskulampidega kammisid. Võib-olla bussi tuled ka jättis põlema. Verd seal maas ei mäleta, aga sealt kust koera leidsid, seal oli verd. Igavene märg koht oli, jalad sai märjaks. Koera leidsid - maja otsas diagonaalis minnes oli koer kõrge rohu sees, mingi märg maa oli. See peab piltide peal ka olema. Pildi pealt sai näidata, kus koer oli, nii palju kui enam-vähem mäletas. Pimedas leidsid, palju seal valges enam orienteerud, see oli võõras koht. Valges sai umbes vaadatud, et majast umbes 200m kaugusel. 8 Sellest koera leidmisest sai pimedas pilte teha. Tema oli esmane kontrollija, menetleja oli välijuht. Esimesel fotol tl 75 - see on kus öösel sõitsid, sõiduauto asemel sõitis hoovi bussiga. Uks on see valge siin. Pilt 2- see näitab suunda, kust koera leidsid, maja juurest mööda. Algul otsisid õunapuu alused läbi ja kuidagi ringiga jõudsid sinna. Pilt 3- see on enamvähem sama, aga lähemalt võetud, näitab suunda, kust koer leiti. Pilt 4- kuskil siin kiviaia tagusel platsil oli koer, seal kus see pikem rohi oli, kusagil seal rohu sees ta oli. Pilt 5- see rohuplats on nüüd lähemalt võetud, siin rohu sees ta oli. Pilt 6- see on jälle lähemalt võetud. Ei vestelnud A.Vahuriga, läks koera otsima nendega, kes väljakutse tegid. Majaomanikuga läks välijuht vestlema. Peale väljakutset jõudsid sündmuskohale kusagil tunni pärast, sest üks roolijoodik sõitis vastu, kes tahtis pihta sõita natukese ja olid sunnitud teda kainenema toimetama, enne Ridala kirikut. Tahtis bussikülge maha sõita. Teist patrulli ei olnud. tl 78 skeemil kõik jooned olid ees, talle näidati kaarti ja tema kirjutatud numbrid need ei ole. Tunnistaja K P andis kohtus ütlusi, et menetles väärteoasja, mis puudutas Aivar Vahuri poolt koera tulistamist. Kuulas ka Aivar Vahurit üle. Ilmselt vestlesid ka enne ülekuulamist, sest tavaliselt ikka enne vesteldakse, kunagi ei hakata kuivalt enne kirjutama, enne vesteldakse ja siis tehakse ülekuulamine. Kui see kodanik tema juurde tuli, siis ta tunnistas kohe, et oli tulistanud, ta kahetses seda tehtud. Ta oli väga endast ära. Ja selle põhjal tegi vastava protokolli. Kindlasti isik põhjendas oma tegu, aga ei mäleta enam. Kui õigesti mäletab, siis oli juttu, et ta oli oma väikese koeraga läinud välja jalutama ja et mingid jahimehed olid. Aga ta mainis, et mingit väikest kasvu koer tal oli seal. Ja ta oli koera tuppa tagasi viinud. Vist oli taks, aga ei mäleta. Tunnistaja M V andis kohtus ütlusi, et 03.09.05 viibis * talus. A. Vahur oli ka seal. Öösel tulistamist ei kuulnud, magas. On kuulnud, et nende taluhoovis või maadel tulistati sel ajal. Teiste jutu järgi on kuulnud, et juhtus õnnetus, * rääkis. Öösel oli nende õue peal politseihaarang, ju siis sellest hetkest teada saigi. Neil endal oli ka koer talus kaasas, inglise španjel. Öösel koer magas majas. Ei tea kus sel ööl oli abikaasa, kus koer, sest ta magas. M N ei tunne, teab, et tema isatalus on kogu aeg olnud koerad või koer. Need koerad on ka nende hoovi sattunud, on neid ise näinud. Ei oska öelda, kas see konkreetne koer, keda tulistati, kas see koer konkreetselt on nende hoovis käinud. Arvab, et kui politsei tuli, siis nende koer oli toas. Ei mäleta täpselt, kas käis õues kui politsei tule, tõusis üles ja suhtles küll politseiga. Sügisel on selles paikkonnas seal tulistamine tavaline, sügisel on seal jaht. Seal ümbruskonnas elab metsloomi ka, kes õue peale tükivad jänesed, rebased. Ei tea, kas politsei abikaasal joovet kontrollis, oli paanikas - une pealt ärgates, politsei hoovis, igal pool tuled põlevad, see ei ole igapäevane olukord. Sai aru, et abikaasa tulistas enesekaitseks koera. Ei oska vastata, miks abikaasa relvi hoiab - arvab, et see relvade omamise vajadus on enesekaitse ja sellest ajast sööbinud, kui ta ise politseis töötas. Kriminaalasjas uuriti kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid: -tl 22 on otsus väärtoeasjas nr 2570,05,002176, mis on tehtud Lääne PP Haapsalu PJ poolt 29.09.2005, mille kohaselt 03.09.2005 kell 23.50 lasi Aivar Vahur tulirelvast * talu hoovis mitu lasku naabri M N koera pihta, mille tulemusena koer hukkus. M.Nurmsile tekitati varaline kahju 25 000 krooni väärtuses. Menetlusalune pani seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Loomakaitseseaduse §66-2 lg 1 järgi.
itust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu – menetlusalune isik kahetseb tegu. Aivar Vahurile on väärtoeotsusega Loomakaitseseaduse § 66-2 lg 1 alusel määrtaud karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o. 6000 krooni. -tl 24 on näha, et menetlusaluse isikuna on A.Vahuri üle kuulanud vanemkonstaabel Katrin Voogla; Tl 35-36 on lahangu tulemused, mille kohaselt M N Lääne Siberi laika lahangu tulemused on sellised: üks kuulidest oli tunginud läbi otsmikuluu läbides peaaju ja alumist lõualuud. Kuul jäi pidama alumise lõualuu naha alla. Teine kuul sisenes paremast abaluust läbides rindkeret. Kuul vigastas südame pärgarterit ja kopse. Rinnaõõnes oli palju verd. Üks suurematest kuulikildudest jäi 9 pidama vasaku abaluu piirkonda. Kuulid põhjustasid ulatuslikke peaaju kahjustusi ning koljuluu ja lõualuu kildmurde. Kõigi selle tulemusel koer suri momentaalselt. Tl 37-38 on relva ja laskemoona üleandmise- vastuvõtmise aktid nr 509 ja 511, mille kohaselt on 04.09.2008 hoiule võetud A.Vahur väiksekaliibriline vintraudne püstol Margolin koos salvega (8 padrunit) , väiksekaliibriline vintraudne püss TOZ.18 koos salvega ja optilise sihikuga (6 padrunit) ning PSM täiskaliibriline vintraudne püstol. A.Vahur on oma allkirjaga kinnitanud, et on nimetatud esemed 8.10.2005 kätte saanud. Tl 42-58 on M.N poolt tsiviilhagi tõendamiseks esitatud kuludokumendid. Tl 122 on õiend selle kohta, et 09.01.2004 väljastas Põhja PP Aivar Vahur nimele relvaload kehtivusajaga kuni 09.01.2009 järgmistele relvadele: RL-020886 vintraudne püstol PSM kal 5,45 PSM nr ME0537 enese ja vara kaitseks, RL020887 vintraudne püstol Margolin kal 22 LR nr X5410M enese ja vara kaitseks, RL-020888 vintraudne püss 1Ž-18 kal 22 LR nr F1789 spordiks ja enese ja vara kaitseks. Tl 163 on karistusregistri teatis, mille kohaselt A.Vahur ei ole karistusregistrisse kantud. Karistusregistri arhiivi väljavõtte kohaselt on Lääne PP 29.09.2005 A.Vahurit karistanud Loomakaitseseaduse § 66-2 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, teo toimepanemise kuupäev 03.09.2005, jõusutmise kuupäev 15.10.2005 ja täitmise kuupäev 12.10.2005. Tl 164 on politsei väärteomenetluste õiend, mille kohaselt A.Vahurit on 03.09.2005 toime pandud väärteo karistatud Haapsalu PJ 29.09.2005 otsusega Loomakaitseseaduse § 66-2 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, trahv tasutud 12.10.2005; -tl 172-174 olevatelt inglise kokkerspanieli Oskar dokumentidelt on näha, et koera omanik on V L; - tl 175 olevast sünnitunnistusest nähtub, et V L on *; - kohtutoimik (edaspidi KT) tl 30-32 olevas artiklis on kirjas, et omaniku hinnangul on jahikoera läänesiberi laika väärtus 35 000 krooni; - KT tl 33 on Lääne-Siberi laika kutsika müügikuulutus – kutsika hind 1000 krooni; - KT tl 34 on skeem, kuhu on kantud tunnistaja I.N kohtuistungil antud ütlused; - KT tl 35 on skeem, kuhu on kantud kannatanud M.N kohtuistungil antud ütlused; - KT tl 36 on Lääne-Siberi laika kutsikate müügikuulutus – kutsika hind 2000 krooni; - KT tl 37-41 on väljatrükk Eesti Kennelliidu kodulehelt – Eestis jahiks kasutatavad koeratõud, kust on näha, et nende hulka kuulub ka inglise kokkerspanjel. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, kas Aivar Vahur tappis M N kuuluva koera või mitte. Küsimus on selles, kas kuritegu on pandud toime hädaseisundis või mitte ning teiseks, kas Aivar Vahurit on selle teo eest juba karistatud või mitte. Kannatanu M N ja * I N kokkulangevate ütlustega on tõendatud, et nad jalutasid õhtul veidi enne kella 12 M NLääne-Siberi laika Trolliga * kuuluvatel talumaadel * külas ning koer jooksis maa piiril kadakatesse. Mõni hetk peale seda nägid nad naabri Aivar Vahurile kuuluva * talu poolt valgusvihke, millega valgustati maapinda ning kohe peale seda kõlasid lasud. Enne laskmist mingeid hääli ei kostnud ning ka peale esimest lasku ei kostunud hääli. Peale teist lasku kostus koera kiunatus ning seejärel veel mitu lasku. Kui kannatanu koos politseiga Aivar Vahuri tallu jõudis, oli M N, I N ning sündmuskohal käinud politseinike M L ja A K sõnul majas pime ja uksed suletud. Politsei koputamise peale avati uks ning uksele tuli Aivar Vahur, kes M N ja M L ütluste kohaselt esialgu eitas üldse seda, et oleks tulistanud. Kui kannatanu koos politseinik A K oli koera maja lähedalt pika rohu seest leidnud, tunnistas süüdistatav I N ütluste kohaselt, et tema ei tulistaks iialgi koera ning ta oli tulistanud õhku. Hiljem hakkas ta menetluse käigus tunnistama seda, et oli võõrast koera oma koera kaitseks tulistanud. Majas juures ega majas sees keegi koera ei näinud ning ka koera haukumist ei olnud kuulda, kui politseinikud ja teised võõrad isikud * talu juures käisid. Süüdistatav Aivar Vahur on andnud ütlusi, et kuulis maja otsa juures rohu sees krabistamist, kui oli oma inglise spanjeliga jalutamas ning arvas, et seal on rebane. Seejärel läks ta tuppa ja tõi sealt vintpüssi koos padrunitega. Maja ees oli õuevalgustus. Ta läks maja ette ja seal nägi ta oma koera ja 10 ühte võõrast koera, kes lõrisesid üksteise peale. Ta hüüdis ühe korra võõrale koerale „mine minema“ ning siis lasi koera pihta järjest viis lasku, mille tagajärjel koer suri. Seejärel viis ta kinnastes kätega koera maja lähedal oleva rohu sisse ja läks tuppa. Seda, et ta esialgu ei tunnistanud laskmist, seletas ta šokiseisundiga. Süüdistatava sellekohased ütlused ei ole usaldusväärsed ja need ei haaku muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. I N ja M N ütluste kohaselt valgustati maapinda mitte maja ees hoovis, vaid maja kõrvalt suure tee poole, kus oli ka võõrastemaja ning samas suunas tehti ka lasud. Laskmise koht oli seal, kust koer hiljem leiti, mis oli majast u 60 m suure tee poole. Nad ei oleks muidu teadnud sealt ka koera otsida. Tunnistajate ütluste kohaselt valgustati maapinda valgusvihkudega, mis ei haaku süüdistatava ütlustega, et ta pani põlema vaid õuevalgustuse. Prožektoriga valgustamisest ei räägi süüdistatav midagi. Tunnistajad ei näinud maja ees hoovis ei verejälgi ega koera lohistamisjälgi. See, et *talus viibides ei näinud keegi Aivar Vahuri koera ega kuulnud tema haukumist, äratab samuti kahtlusi Aivar Vahuri ütlustes. Aivar Vahuri ütlused on vastuolus tunnistaja M L ütlustega ka selles osas, et süüdistatava ütluste kohaselt tuli koer kööki, kus M.L teda üle kuulas ja politseinik nägi teda. Kuna A.Vahuri enda ütluste kohaselt ei ole spanjel eriti sõbraliku loomuga, siis ei ole usutav, et ta võõraste inimeste juuresolekul üldse häält ei oleks teinud. Aivar Vahuri ütlustes äratab kahtlust ka asjaolu, et ta kohe politseinikele koera tulistamist ei tunnistanud. Nimetatud asjaolu on ta ise kohtus kinnitanud ning ka ülejäänud isikud, kes sündmuskohal käisid, kinnitavad seda. Samuti andis ta kohtus tema poolt ütluste olustikuga seostamise käigus tehtud foto nr 8 kohta ütlusi, et tema ei seisnud sellel kohal tulistamise hetkel, kus ta fotol asus, kuigi kohtueelsel uurimisel ta seda kinnitas. Vastuolu on ka selles, et sündmuskohale saabunud kannatanu ja tunnistajate ütluste kohaselt oli maja täiesti valgustamata, Aivar Vahuri ütluste kohaselt aga oli akendes tuli ja üksnes õuevalgus oli kustutatud. Samuti kuulsid M ja I N peale teist lasku koera kiunatust, mida Aivar Vahur ei tunnista. Samuti ei kuulnud M ja I N enne laskmist mingit koerte lõrinat ega Aivar Vahuri hüüet „mine minema“, mis oli antud valjemal häälel ja öisel ajal pidi olema kuuldav. Vahemaa nende asukoha ja koera laskmise koha vahel ei olnud suur- 80-100 meetrit. Koera laip leit * talust 60 m kauguselt. Aivar Vahuri ütlused on M ja I N ütlustega vastuolus ka koera kadakate vahele jooksmise ja tulistamise vahel olnud aja osas. M N ütluste kohaselt kulus selleks umbes pool minutit, I N sõnul umbes minut. Süüdistatav Aivar Vahuri ütluste kohaselt kulus aga aega rohus sahistamise ja tulistamise vahel umbes kolm minutit. Selle aja jooksul jõudis süüdistatav enda väitel minna tuppa püssi ja padrunite järgi, püss laadida, minna õue, hinnata olukorda 15-20 sekundit, hüüda võõrale koerale „mine minema“ ning siis järjest tulistada viis lasku. Ka süüdistatava ütlusi aluseks võttes oli see väga kiire tegutsemine. Samas on selge, et M N ja I N ütlusi aluseks võttes poleks selline tegutsemine võimalik olnud. Esiteks pidi koer jooksma süüdistatava talu lähedale, milleks kulus omakorda mingi osa 30-60 sekundist, millest on rääkinud N ning siis ei oleks enam mõnekümne sekundi jooksul Aivar Vahur enam saanud kogu tema poolt kirjeldatud tegevust toime panna. Prokurör leidis, et I N ja M N üldjoontes kokkulangevates ütlustes pole alust kahelda. Mingeid vastuolusid nende ütlustes ei ole ning nad on ka hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest. Nende ütlusi on ka olustikuga seostatud ning nad on näidanud nii fotodel kui skeemil oma asukohta, koera liikumist, valguskiirte ja tulistamise ning koera leidmise kohta. Ülaltoodud põhjendustel ei saanud sündmused toimuda nii nagu on seda kirjeldanud Aivar Vahur ja arvestades seda, et optilise sihikuga vintpüssi kasutatakse jahipidamiseks, võis süüdistatav hoopis pidada oma maal jahti rebastele, millele võis viidata ka tunnistaja R S ütlus, Aivar Vahur ütles talle telefonis, et ta ei näinud. Tuleb võtta arvesse ka seda, et süüdistatava tegevus oli ohtlik, kuna suunas, kuhu pimedas tulistati, jäi maantee ning * külalistemaja. Tegemist ei ole hädaseisundiga ka, tuginedes Aivar Vahuri ütlustele.
kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või 11 teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Riigikohus on leidnud otsuses nr 3-1-1-95-06, et erinevalt hädakaitsest on hädaseisundi korral õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Erinevalt hädakaitsest on hädaseisundi korral õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Antud juhul ei vasta Aivar Vahuri tegevus hädaseisundi tunnustele. Aivar Vahuri ütluste kohaselt kaitses ta oma vara, kaitstavaks õigushüveks on seega omandiõigus. Kui vastamisi oli kaks koera, seejuures kaks tõukoera, kes mõlemad kuulusid kellelegi, siis ei saa väita, et kaitstav huvi oli kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Tegemist võis olla võrdväärsete huvidega, M N omandiõigus oma koerale ei olnud vähem oluline kui Aivar Vahuri huvi oma koera kaitsta. Aivar Vahuril endal ei saanud mingit ohtu tekkida, sest ta oleks saanud ka tuppa joosta ja koer teda ka ei rünnanud. Antud juhul ei olnud tegemist ka vahetu ohuga, sest tegelikult M N koer kedagi ei rünnanud ja mingit kahju ei tekitanud, koerad ainult lõrisesid. Vahend ohu kõrvaldamiseks ei olnud antud juhul vajalik, sest oleks võinud kasutada ka muid vahendeid, mis ei oleks tekitanud sellist kahju teise isiku õigushüvedele- kasutada kivi või kaigast. Samuti ei olnud põhjendatud tulistada koera viis korda. Seejuures tulistas Aivar Vahur järjest, laadis ja tulistas, veendumata vahepeal, kas tema tegevusest juba piisab ohu tõrjumiseks või mitte. Seetõttu ei ole usutav tema väide, et ta ei tahtnud koera tappa, kui ta tulistas koera suunas viis lasku. Samas kui võtta aluseks N ütlusi, ei olnud üldse kuulda mingit koerte hääli, seega puudus oht õigushüvedele. M N ütluste kohaselt käitub tema koer võõraste koertega vastamisi sattudes sõbralikult, sest kui jahikoer oleks agressiivne, ei tuleks jahist midagi välja. Teiseks nende ütluste kohaselt kõlasid lasud varsti peale seda, kui koer oli kadakate vahele jooksnud ning koer kiunatas juba teise lasu peale, mistõttu ei olnud vahend süüdistatava väidetud ohu tõrjumiseks ehk veel kolme lasu tegemine ka enam vajalik. Prokurör leidis ka seda, koera tapmisega tekitati M N oluline kahju. Kannatanu on nõudnud 37957.24 krooni suuruse tsiviilhagi hüvitamist ja see on põhjendatud. VÕS § 132 kohaselt asja hävimisega seoses tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. TsÜS § 49 lg 3 kohaselt kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-125-01 leidnud, et kahju hüvitamine tähendab seda, et kannatanule ennistatakse endine olukord, s.t kannatanu peab saama sellise hüvituse, mis võimaldaks tal endale soetada samasuguse tõukoera kutsika, see üles kasvatada, õpetada ja treenida nii, et see rahuldaks vajadusi, mida rahuldas tapetud koer. Endise olukorra taastamiseks ei piisa vaid turuhinna hüvitamisest. Kuna tegemist ei olnud enam kutsikaga, vaid treenitud jahikoeraga, siis tuleb võtta arvesse mitte ainult uue samaväärse kutsika soetamiskulusid, vaid ka tema toitmise ja treenimisega seotud kulutusi, mida kannatanu peab kandma. Kannatanu on oma tsiviilhagis ja ütlustes käsitlenud kahju olemust ja suurust ning neis ei ole alust kahelda. Samuti on ta esitanud uue ja vana koera ostumüügilepingud, Eesti Kennelliidu registreerimistunnistused, jahitunnistuse, jahiloa, jahikoera passi, vaktsineerimistõendid, loomaarsti külastuse tõendi, avalduse lemmikloomaregistrisse kandmiseks ja koera toitmise normeerimistabelid. Kannatanu ütluste kohaselt ostis ta vana koera 9000 krooniga ning uue 10 000 krooniga, tema poolt esitatud Delfi artiklist nähtub, et koera maksumuseks võib olla ka 35 000 krooni, koera tegelik hind on erinev ja sõltub koera päritolust ja seda tõendavatest dokumentidest. Kuriteo toimepanemise ajal 2005.a kehtis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alamäär 2690 krooni, mistõttu oluliseks kahjuks oli 26900 krooni. Antud juhul on M N tekitatud suurem kahju kui oli oluline kahju 2005.a, mistõttu esineb ka
Antud juhul ei esine ka isiku teistkordse karistamise keeldu. Aivar Vahurit karistati 29.09.2005.a Lääne Politseiprefektuuri poolt loomakaitseseaduse § 662 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni 12 suuruses summas, mis on tasutud 12.10.2005.a. väärteootsuses on märgitud, et 03.09.2005.a lasi Aivar Vahur tulirelvast * talu hoovis mitu lasku naabri M N koera pihta, mille tulemusel koer hukkus ja M N tekitati varaline kahju 25000 krooni väärtuses. Erinevus seisneb võrreldes süüdistusega teo kirjelduse täpsuses ja tekitatud kahju suuruses, mistõttu väärteokirjeldus ja süüdistus ei ole üks-ühele samasisulised. Antud juhul on nii Riigiprokuratuur kui Tallinna Ringkonnakohus leidnud (mis küll ei ole õiguslikult siduv maakohtule), et
tunnustel kriminaalmenetluse alustamisel ei ole tegemist ne bis in idem põhimõtte rikkumisega, kuna õigusvastase ründe objektiks on erinevad õigushüved. Riigikohus on leidnud otsuses nr 3-1-1-124-06, et „karistusseadustiku § 2 lg 3 sätestab, et ühe süüteo eest ei tohi kedagi karistada mitu korda. Selle sätte sõnastusest lähtuvalt tuleb hindamisel, kas tegemist on mitu korda karistamisega, analüüsida just nimelt süüteokoosseisude - mitte aga kitsamas tähenduses teo - omavahelist kattuvust. Seejuures tuleb sama süüteona
lg 3 tähenduses lisaks sellele, kui isiku teistkordses, hilisemas süüdistuses tuginetakse samale süüteokoosseisule, mõista ka olukordi, kus uus süüdistus kattub eelnevaga olulises ulatuses (vt Riigikohtu
paikneb aga
varavastaste süütegude peatükis ja tegemist on konkreetsemalt omandi vastu suunatud süüteoga. Loomakaitseseaduse § 1 lg 1 kohaselt reguleerib loomakaitseseadus loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Seega on loomakaitseseadus suunatud mitte looma omaniku õiguste, vaid looma kaitseks. Loomakaitseseaduse alusel ei ole võimalik isikut karistada kellelegi omandi rikkumisega varalise kahju tekitamise eest ning selle eest ei ole Aivar Vahurit ka karistatud. Seega on tegemist erinevate õigushüvedega.
komm 1.4 kohaselt tuleb asjana käsitada ka kodulooma, kogum §-ga 264 on võimalik.
sätestab kriminaalvastutuse analoogiliselt loomakaitseseaduse § 662 lg 1 samuti looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest, millega peavad kaasnema veel lisaks p 1-3 loetletud koosseisulised tunnused. Kuna loomakaitseseaduse § 662 lg 1 ja
süüteokoosseisud ei ole kuidagi omavahel kattuvad, on võimalik isikut karistada nii looma suhtes lubamatu teo toimepanemise kui võõra asja hävitamise eest. Oluline aspekt väärteootsuses juures on see, et sisuliselt samade tehiolude kohta, mis sisalduvad kuriteosüüdistuses, on tehtud otsus väärteoasjas, mis on jõustunud ja mida Aivar Vahur ei ole vaidlustanud. Seega ei ole väärteoasjas tuvastatud hädaseisundi olemasolu, mistõttu on samade asjaolude kohta tehtud väärteootsus üheks tõendiks selle kohta, et süütegu on Aivar Vahuri poolt toime pandud ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Riigikohus on leidnud nt valeütluste andmise asjades, et kohtuotsus võib olla üheks tõendiks, mille alusel tuvastada isikute süüd teadvalt vale ütluse andmisel. Prokurör leidis, et karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse seda, et karistust kergendavad asjaolud Aivar Vahuri käitumises puuduvad, ta ei tunnista oma süüd ega kahetse oma tegevust. Ka ei ole ta hüvitanud kuriteoga tekitatud varalist kahju ega ka vabandanud kannatanu ees. Samas tuleb võtta arvesse seda, kuidas kuritegu toime pandi, selleks kasutati ohtlikku vahendit- tulirelva ning tulistati pimedusse, põhjustades ohu ümbruskonnas ja maanteel liikuvatele isikutele. Tuleb võtta arvesse ka seda, et süüdistatav ei teatanud tulirelva kasutamisest ning ei tunnistanud ka alguses tulirelva kasutamist politseile. Kuriteoga tekitatud kahju ei ületa siiski mitmekordselt olulist kahju ning jääb kaugele ka suurest kahjust, mistõttu ei ole isiku süü keskmisest suurem.
puhul on tegemist keskmise raskusastmega kuriteoga, mille eest on ette nähtud ka rahaline karistus ja vangistus kuni viis aastat. Samuti tuleb võtta arvesse, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kes on pereinimene ja omab kindlat sissetulekut. Seetõttu on võimalik karistada teda vangistusega keskmisest väiksemas määras ning vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi. 13 Eeltoodu alusel palus prokurör kohtul süüdi mõista Aivar Vahur
järgi ning karistada teda vangistusega üks aasta, mille kandmisest vabastada ta tingimisi
sätete kohaldamisega 18kuulise katseajaga.
lg 2 p 1 alusel määrata süüdistatavale kohustuseks katseaja jooksul hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et A.Vahur tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Selleks kolm teineteist täiendavat alust. Topeltkaristamise keeld ehk „ne bis in idem“ põhiõigus PS § 23 lg 3 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Süüdistuse esitamine ja õigusemõistmine rikub seda põhimõtet – sest keeld hõlmab ka kohtu alla andmise keeldu. TL 22 - otsus väärteoasjas, mille järgi on A. Vahurit 29.09.05 karistatud Loomakaitseseaduse § 66 2 lg 1 alusel rahatrahviga. Loomakaitseseaduse § 4 mõtestab looma suhtes lubamatu teo, milles on muuhulgas ka looma hukkumist põhjustava toime panemine. Väärteo sisuline kirjeldus - A. Vahurit on karistatud Loomakaitseseaduse järgi selles, et tema lasi * külas mitu lasku M N koera pihta, mille tulemusena M. N koer hukkus ja tekitati varaline kahju 25 000 krooni. Võrreldes arutatud süüdistusega on tegemist täpselt sama teoga: sama koera tapmine tulirelvaga 03.09.05 23.50 * talu hoovil. Erinev on hinnang kahju kohta, kriminaalsüüdistuses on täpsustatud tulirelva liik ja mark, laskude arv, kuid see ei muuda tegu teiseks. Kilbile tõstetud erinev väärtus – looma surm või omaniku varaline kahju. Ringkonnakohtu määrus ei ole selles küsimuses asja arutavale kohtule siduv eelotsustus. See siduv kohtueelsele menetlejale alustamaks menetlust, kontrollima kahju. PS § 23 lg 3 kehtib sõltumata sellest, milliseid õigushüvesid on teoga rünnatud ja käesoleval juhul ei ole kõne all ideaalkonkurents, mida on Riigikohus
lg 5 – Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Kui isikut on juba
lg.5 vastaselt karistatud väärteo eest, siis on tegemist absoluutse menetlusliku takistusega RK lahend 3- 1-1- 88-02 ja 3-1-1-21-
3- 1-2- 4- 06 - väärteovastutus KPS § 231 lg 1 järgi välistab vastutuse sama teo eest
lg 1 järgi – küsimus ja vahetegu ainult kahjus – kui kalliks menetleja neid kohakalasid hindab ja kas annab olulise kahju välja 3-1-1-19-00 - KrK § 184 lg 2 järgi selles, et olles alkoholijoobes, lõi ta
jõustamisaega, kui ei olnud kehtestatud
lg.5 spetsiaalsuspõhimõtet, ajal kui kuritegude konkurentsi ei lahendatud teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt. Sel põhjusel ja PS § 23 lg 3 alusel tuleb Aivar Vahur esitatud süüdistuses
Hädaseisund. § 29. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.
Vahuri õuele ja ohustas A. Vahuri inglise kokerspanjelit Oscar, Aivar Vahur kõrvaldas ohu võrdväärsele hüvele ja samuti võis ta kaitsta olulist abstraktset huvi – taudi leviku eest, sest tal oli piisav alus karta, et tema õuele ilmunud hulkuv koer võib olla marutaudis, rünnata tema koera või teda, või levitada marutaudi ümbruskonnas. Aivar Vahuril polnud teavet, kelle koer see on, kui hästi kasvatatud, et vaktsineeritud ja terve ja et jooksus vaid mõne minuti. Võis eeldada ka vastupidist. 15 A. Vahuri ütlused menetluse keskel ei ole muutunud, kohe kui isik tunnistati väärteoasjas menetlusaluseks isikuks, siis ta tunnistas koera surmamist, on jäänud nende ütluste juurde kindlaks ka hiljem. Vahuri ütlused ei ole millegagi ümber lükatud. Sündmuskoht – * talu maad - nii süüdistus. Prokurör süüdistab Vahurit, avakõnes, et tulistas hoovis, laiba peitis eemale. Kuna süüdistus on seline, siis ei pea ümber lükkama kannatanu versiooni – tema ja I N ütluseid, mille kohaselt võis tulistamine olla 50m eemal, u laia leidmise kohas. Asja arutatakse ikka süüdistuse järgi. Talu maad v hoov. Talu maad lõpevad üsna otsaseina taga ja koht, kus leiti koera laip, oli naaberkinnistul ehk ei asunud * talu maadel. Seega ei toimunud süüdistuse järgi tulistamine seal. Et verd ei nähtud õues – õu oli kottpime – L – seega ei uuritud üle iga ruutsentimeetrit hoovist, otsiti koera (K) Vahuri ütlused: läks koeraga tagauksest hoovi, solgiaugu juures oli rohus krabinat, spanjel jooksis teisele poole maja, A.Vahur arvas et rebane on hoovile tulnud, läks tuppa, võttis relva, eest uksest hoovile, tuli spanjel ja siis vasakult ehk nn solgiaugu poolt suur võõras koer. Koerad teineteisest paari meetri kaugusel, A.Vahur mõlemist 8-10 meetrit eemal, koertest võrdsel kaugusel. Moodustasid V-tähe (Vahuri ütlused olustikuga). Urisesid. Aega vähe. Võõras Koer oluliselt suurem. VÕÕRAS – st. Vahur ei pidanud ega saanud teada, et jahikoer ja seetõttu eriti sotsiaalne nii teiste koerte kui inimeste suhtes. Võõrale suurele koerale ei pea julgema vahele minna. Küll inimesi julmalt kiskuda saanud, kes läinud koertele vahele. Ära ajamisele ei allunud võõras, enda juurde kutsumisele spanjel. tulistas 5 korda, maha kukkus alles enne viimast lasku, mis oli nn halastuslask. Lahangu tulemuste järgi oli tabanud 2 lasku, seega võisid esimesed kolm mööda minna. Järgmised lasud tulistas Vahur ikka ja jälle selle pärast et eelmised ei mõiganud – koer ei jooksnud ära ega langenud maha, st hädaseisund polnud lõppenud. Kõrvaldatud oht ehk tekitatud kahju on võrreldav ära hoitud kahjuga – Vahurite koera elu ja tervisega, omaniku jaoks ka varalise väärtusega. Seda, mis tõugu üks v teine koer, ja mis vastava tõu kutsikad maksavad ei oma sellest aspektist tähtsust – ei saa eeldada, et koera omanik peaks kalkuleerima koerte hindu. keegi ei pea pealt vaatama, kuidas kallihinnaline tõukoer tema rahaliselt väärtusetut krantsi tuuseldab. Loeb üldine väärtusskaala. Koera elu koera elu eest. + abstraktne huvi mida kaitsta – loomataudi levik. Sellel koeral ei olnud tähist mis andnuks arvata, kui kaua see koer jooksus on, või kas ta on vaktsineeritud või võib loomataudi viirust kanda. Loomatauditõrje seadus § 12 lg.2 Loomapidaja juurest lahti pääsenud koduloomaks loetakse loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. Sama sätte § 3 reguleerib nende püüdmist, pidamist ja hukkamist. Vahuril pole KOV volitust lahti pääsenud loomi püüda, pidada ega hukata, aga sellise regulatsiooni olemasolu näitab, et loomataudi leviku oht on nii suur, et selle kaitseks on kehtestatud seadus. Konkreetsele kahju saabumisele aidanud kaasa omaniku hooletus – et ta öisel ajal lõastamata loomaga – kui ta ei suuda tagada looma enda juures püsimist, et see ei läheks hulkuma. Rikkus sellega Ridala Vallavolikogu 6. veebruari 2003. a määrus nr 5 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“. Kannatanu võrrelnud ennast ja oma koera süüdistatava ja tema koeraga – et milles erinevus. Erinevus, et A Vahuri koer ei läinud võõrale õuele hambaid näitama. Loodus, kus lõastamata koeraga liikumist võib jahiks nimetada, pole kindlasti elamu hoov. Kahju.
203 järgi kooseisu oluline tunnus – oluline kahju. Oluline kahju –
RakS §
KOHTU SEISUKOHT Kõigepealt kontrollib kohus kaitsja väidet, et A.Vahur süüdimõistmine
järgi rikuks Põhiseaduse § 23 lg 3 sätestatud ne bisin idem põhimõtet.
lg 3 kohaselt ei või sama süüteo eest kedagi karistada mitu korda.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Seega kohus uurib kõigepealt, millise süüteo eest on A.Vahur väärteokorras süüdi mõistetud ja millist süütegu sisaldab A.Vahur`ile esitatud süüdistus. Vastavalt tl 22 olevale otsusele väärteoasjas nr 2570,05,002176, mis on tehtud Lääne PP Haapsalu PJ poolt 29.09.2005, on A.Vahur süüdi tunnistatud ja karistatud järgmise väärteo eest - 03.09.2005 kell 23.50 lasi Aivar Vahur tulirelvast Lääne maakonnas Ridala vallas Allika külas Madju talu hoovis mitu lasku naabri Meelis Nurmsi koera pihta, mille tulemusena koer hukkus. M.Nurmsile tekitati varaline kahju 25 000 krooni väärtuses. Väärtegu on kvalifitseeritud Loomakaitseseaduse § 66-2 lg 1 järgi. Süüdistus on A.Vahurile esitatud alljärgneva kuriteoteo toimepanemise eest - Aivar Vahur`it süüdistatakse selles, et tema tulistas 03.septembril 2005.a kella 23.50 ajal Lääne maakonnas Ridala vallas Allika külas Madju talu maadel isiklikust tulirelvast - vintraudsest püssist IŽ -18 22 kal LR nr O 1789 Meelis Nurmsile kuuluva Eesti Kennelliidus registreeritud tõukoera Lääne –Siberi laika 17 nimega Troll pihta mitu lasku, millest üks tungis läbi looma otsmikuluu, läbides peaaju ja alumist lõualuud ning teine kuulidest sisenes koera paremast abaluust läbides rindkeret ning vigastades südame pärgarterit ja kopse, mille tagajärjel suri koer sündmuskohal saadud vigastustesse. Kuriteoga tekitas Aivar Vahur kannatanule Meelis Nurmsile varalise kahju kokku 37957.24 krooni suuruses summas. Kuritegu on kvalifitseeritud Karistusseadustiku § 203 järgi. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-120-06 on riigikohus leidnud: “Vastavat probleemi (topeltkaristamise keeldu) on kirjeldanud Euroopa Inimõiguste Kohus asjas Franz Fischer v. Austria. Euroopa Inimõiguste Kohus märkis, et see, kui ühe teo suhtes on kohaldatavad mitu normi, ei ole vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7. lisaprotokolli 4. artikliga, kuid selle nõude rikkumise välistamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et isiku sama tegu menetleti või teda karistati erinevates menetlustes või formaalselt erinevate sätete järgi. Esineb olukordi, kus üks tegu näib esmapilgul vastavat mitmele erinevale süüteokoosseisule, kuid mille puhul lähemal kontrollimisel ilmneb, et menetleda tuleb vaid ühe koosseisu järgi, sest see hõlmab kogu teise normi rikkumise ebaõigust. Selle ilmne näide on olukord, kus üks ja sama tegu vastab kahele süüteokoosseisule, millest üks sisaldab täpselt samu tunnuseid, mis teine, ning veel mingit lisatunnust. Võib esineda ka olukordi, kus erinevad süüteokoosseisud kattuvad vaid väikeses osas. Seega, kui isik mõistetakse erinevates, üksteisele järgnevates menetlustes süüdi erinevate süüteokoosseisude järgi, peab kohus kontrollima, kas nende süütegude koosseisutunnused langevad kokku olulisel määral.“ Selle sama Riigikohtu seisukoha pinnalt on prokurör leidnud, et „tegu ei ole topeltkaristamisega, sest Loomakaitseseaduse § 662 lg 1 sätestab vastutuse looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest,
paikneb aga
varavastaste süütegude peatükis ja tegemist on konkreetsemalt omandi vastu suunatud süüteoga. Loomakaitseseaduse § 1 lg 1 kohaselt reguleerib loomakaitseseadus loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Seega on loomakaitseseadus suunatud mitte looma omaniku õiguste, vaid looma kaitseks. Loomakaitseseaduse alusel ei ole võimalik isikut karistada kellelegi omandi rikkumisega varalise kahju tekitamise eest ning selle eest ei ole Aivar Vahurit ka karistatud. Seega on tegemist erinevate õigushüvedega.
komm 1.4 kohaselt tuleb asjana käsitada ka kodulooma, kogum §-ga 264 on võimalik.
sätestab kriminaalvastutuse analoogiliselt loomakaitseseaduse § 662 lg 1 samuti looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest, millega peavad kaasnema veel lisaks p 1-3 loetletud koosseisulised tunnused. Kuna loomakaitseseaduse § 662 lg 1 ja
süüteokoosseisud ei ole kuidagi omavahel kattuvad, on võimalik isikut karistada nii looma suhtes lubamatu teo toimepanemise kui võõra asja hävitamise eest.“ Nii kannatanu kui prokurör on menetluse kestel läbivalt viidanud asjaolule, et tegu ei ole topeltkaristamisega, kuna tegemist on erinevate õigushüvedega. Selles osas juhib kohus tähelepanu kohus, et Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-120-06 p 8 öelnud, et „ühtlasi peab kriminaalkolleegium vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohtu otsuses viidatud Riigikohtu otsused ei ole õigusliku olukorra muutuse tõttu enam asjakohased.“ Sama otsuse p 5 on kirjas, et „tuginedes Riigikohtu lahenditele asjades 3-1-1-43-01, nr 3-1-1-63-01 ja nr 3-3-8802, leidis ringkonnakohus, et väärteo ja kuriteo ideaalkonkurents on võimalik siis, kui ühe teoga kahjustati kahte erinevat õigushüve ja seadusandja on pidanud vajalikuks kaitsta ühte õigushüve väärteomenetluse teist aga kriminaalmenetluse korras.“ Seega praeguses õigusruumis eelkirjeldatud põhimõte enam ei kehti ja see, et ühe teoga võivad kahjustada saada erinevad õigushüved, ei tingi isiku topeltkaristamise.“ Lähtudes eeltoodust ei nõustu kohus prokuröri seisukohaga, et A.Vahuri suhtes ei ole tegemist topeltkaristamisega, kuna Loomakaitseseaduse § 66-2 lg 1 ja
Kohus ei nõustu ka prokuröri seisukohaga, et loomakaitseseaduse § 662 lg 1 ja
süüteokoosseisud ei ole kuidagi omavahel kattuvad ja seetõttu on võimalik isikut karistada nii looma suhtes lubamatu teo toimepanemise kui võõra asja hävitamise eest. Prokurör on analüüsinud seaduses sätestatud karistatavate süütetegude tunnuste kogumit. Konkreetsete süütegude puhul 18 tuleb aga vaadelda, kas erinevate süütegude süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused langevad kokku olulisel määral. Kui väärteo- ja kuriteokirjeldusi võrrelda – just süüteoteokoosseisude objektiivseid tunnuseid, on ilmselge, et nii väärteootsuses olev süüteokirjeldus kui süüdistuses olev süüteokirjeldus on põhiolemuselt kattuvad. Mõlemad süüteokirjeldused sisaldavad endas reaalses elus esinenud ühte tegu - teo toimepanemise aeg ja koht, A.Vahuri poolt toime pandud tegu ja selle tagajärg on täpselt üks ja sama. Seega väärteokirjeldus ja süüdistus on samasisulised - see, et süüdistuses on mõningaid asjaolusid täpsustatud (lisatud püstoli mark, välja toodud koera vigastused, kahju suurus on erinev), ei muuda süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid erinevaks. Mõlema süüteokoosseisu tagajärjeks on looma hukkumine. Mõlemas süüteokirjelduses on kirjas, et koera hukkumisega tekitati tema omanikule M.Nurms`ile varaline kahju – väärteootsuse kohaselt 25 000 krooni väärtuses ja süüdistuse kohaselt 37 957 krooni 24 sendi suuruses summas. Asjaolu, et väärteo- ja kurteokirjelduses on kahju suurus erinev, ei muuda A.Vahuri ühte tegu kaheks erinevaks teoks. Kahju on süüteokirjeldustesse kirjutatud kannatanu hinnangu alusel ja see, et kannatanu seisukoht tekitatud kahju osas erinevatel ajahetkedel on erinev, ei muuda A.Vahur tegu, nii väärteokirjelduse kui kuriteokirjelduses kirjeldatud kahju on tekitatud ühe toega. Kohus leiab, et see varalise kahju erinevus süüteokoosseisudes ongi lisatunnus, mis on lubanud A.Vahur tegu menetleda kuriteona. Seega leiab kohus, et A.Vahurile väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses süüks arvatud süüteokoosseisud langevad kokku ja seetõttu oleks tema tegu tulnud menetleda vaid ühe koosseisu järgi. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõepoolest nii, et A.Vahur ühe teo saab kvalifitseerida kahe erineva süüteokoosseisu järgi - väärteona Loomakaitseseaduse § 662 lg 1 järgi ja kuriteona
Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohaldatavad ka Riigikohtu 03.04.2006 määruses nr 3-1-1-1-06 väljendatud seisukohad. „Küsimus on selles, kas mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine (LS §-s 7417 ettenähtud väärteokoosseis) ja mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamine või isiku surma põhjustamine (
lg-s 1 ettenähtud kuriteokoosseis) on lahutatavad erinevateks käitumisaktideks või tuleb teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt neid käsitada ühe teona. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
ettenähtud kuriteokoosseis) on lahutatavad erinevateks käitumisaktideks või tuleb neid teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt käsitada ühe teona. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik A.Vahur käitumist lahutada erinevateks käitumisaktideks ega osategudeks, tegemist on täpselt ühe ja sama teoga ja seda vaatamata sellele, et erinevatel ajahetkedel on teoga põhjustatud kahju hinnatud erinevaks, mis on lubanud A.Vahur tegu kvalifitseerida erinevate süüteokoosseisude järgi. 19
lg 5 sätestab – kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Põhiseaduse § 23 lg 3 sätestab, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Käesoleval juhul on A.Vahur suhtes tema poolt toime pandud teo suhtes olemas jõustunud karistamisotsus, millega on A.Vahurit karistatud väärteo eest.
lg 5 kohaselt oleks A.Vahur suhtes tulnud menetleda kriminaalasja
järgi ja vaid juhul kui kuriteo eest poleks karistust mõistetud, oleks saanud A.Vahurit karistada väärteo eest. Käesoleval juhul on aga A.Vahur`it karistatud väärteo eest, milline otsus jõustunud. Sellise olukorra kohta on Riigikohus leidnud otsuses 3-1-1-1-06: „Võimaluse, et isikut, kes kirjeldatud olukorras tunnistati ekslikult süüdi kergema süüteo toimepanemises, karistataks järgnevalt ka raskema koosseisu alusel, välistab aga PS § 23 lg-st 3 tulenev põhimõte, et jõustunud süüdimõistva või õigeksmõistva otsuse puhul isikut sama teo eest enam kohtu alla anda ega karistada ei või. Tegemist on absoluutse menetlusliku takistusega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Eeltoodud alusel tuleb Aivar Vahur talle esitatud süüdistuses
järgi õigeks mõista, kuna vastasel juhul oleks tegemist Põhiseaduse § 23 lg 3 sätestatud ne bis in idem põhimõtte rikkumisega. TÕKEND Kriminaalasjas on Aivar Vahur suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 19/. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Tsiviilhagi kohta andis kannatanu Meelis Nurms kohtuistungil alljärgnevaid ütlusi. Kahju summa oli 37757 krooni 24 senti. Kahjusumma koosneb koera soetamiskuludest, koera maksumusest, koera toidule tehtud kulutused, koera soetamisega kaasnesid lisakulutused - mikrokiip, vaktsineerimised, ussirohud. Registris arvele võtta, lemmiklooma pass väljastati, koerarihmad. Koera lahkamiskulud. On esitanud uurijale ja prokuratuurile täpse kulude aruande. Seal on ka dokumendid - originaali koopiad. Peast ei oska öelda toitmisega seotud kulutusi ja muid kulutusi, see oli tükk tööd, et kokku arvestada. Koera toitmisel tehtud kulutused olid esimeses osas kuivtoidu näol, andis muidugi ka muid asju. Kulu seisneski kuivtoidus ja toiteperioodil kokku oli 9000 krooni tema mäletamist mööda. Kui koer sai 15 kuuseks, hakkasid teise toiduga toitma, see oli 21.08.04- 20.07.05, seal kulus 9397 krooni ja kolmas toiteperiood, täiskasvanu koera toit - 16- 18 elukuuni, 21.07.05- 03.09.05- see oli 2167 krooni. Kokku oli perioodi jooksul 14 642 krooni toidule. Koer sai lisaks poes müüdavale koeratoidule piima, tooreid mune, hakkliha, et luustik areneks ja jahikoera puhul on see eriti tähtis, sest tal on suured koormused võrreldes tavalise koeraga. Lisakulude näol tuli kokku 2345 krooni ja kokku 16 987 krooni. Soetamiskulud olin need, mis ta eest maksis, mäletamist mööda 9000 krooni või 10 000 krooni. Oli kaks koera, ühe eest 9000, teise eest 10 000 krooni, aga see on kirjas ostu-müügilepingus. Mikrokiip500 krooni, koera vaktsineerimine- 600 krooni, ussirohi- 100 krooni, tõutunnistuse väljastamine 80 krooni, registris arvele võtmine 50 krooni, lemmiklooma pass 200 krooni, koerarihm – jalutusrihm 400 krooni ja kaelarihm oli 300 krooni. Koera lahkamine veterinaari juures 400 krooni. 20 Koera soetamise kulud 11 930 krooni. Oli jahikoer, tal oli ka jahikoera pass. Kuna kuulub ise Alavere jahiseltsi, käib jahil, aga laikat ei saa korteris pidada ja koer kasvas maal, teda ei tohi toas pidada. Selleks, et jahitreeninguid läbi viia, pidi sõitma maale talle järele. Need on kulutused, mida tegi sõidule, et jahitreeninguid läbi viia - 8840 krooni - need olid põhiosas kulutused bensiinile. Alavere on Kose ja Kehra vahel. Tallinnast Peterburi poole sõita, Jäneda lähedal. Tallinnast kuskil 50 km. Jahitreeningud koeraga kaks korda kuus, oleks pidanud tihedamini, aga materiaalsetel põhjustel ei olnud võimalik iga nädalavahetus käia. Süüdistatavalt nõuab 37 757 krooni 24 senti nagu kirjas. Vana koera eest maksis vist 9000 krooni. See oli keskmisest kallim, sest tal olid head vanemad, sest see maksab nagu. Väga erinevas hinnas müüakse koera. Kui ostis selle koera, siis oli neid koeri vähem, nüüdseks võib see hind olla langenud. Aga siis oli laikasid vähem ja ei olnud neid saada. Nüüd hakkasid inimesed sellega äri tegema. Õige koera müügihind oli 9000 krooni. Kui ei oleks koera olnud, siis oleks ilma koerata jahil käinud. Ei taha tapetud koera rihma panna uuele koerale, see on halb enne. Kindlasti ei ole lahkamiskulu koera soetamiskuluga seotud, üldkulu, pigem on ta möödapääsmatu kulu, mis selle koeraga kaasnes, kui koera poleks tapetud, poleks sellist kulu olnud. Koera söögi arvestamisel võttis aluseks tootjafirma andmed, kes annab vastavalt koera kaalule toidunormi. Isiklikult ei ole seda välja mõelnud ja ka mõõtnud. Ei kaalunud toidukoguseid, aga Ca 330 – 350 – 380 gr, nii see oli. Mõnikord natuke rohkem, mõnikord natuke vähem võib-olla. Koeratoidu kilohind maksis siis ligi 100 krooni kilo, nüüd on kallimaks läinud. Suure koera toit on odavam, sest seal on teised ained sees. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus teeb käesolevas kriminaalasjas A.Vahur suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse, tuleb kannatanu M.Nurms tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 alusel selgitada, et kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel - määratud kaitsjale makstud tasud – kaitsjale P.Rajavere makstud tasu 3180 krooni 10 senti /KT tl 54/. 2. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see krooni 161 krooni 80 senti /tl 170/. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.