lg.1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Olavi Palmsalu temale Harju Maakohtu 30.05.2006a otsusega otsusega kriminaalasjas nr 1-06-5684 mõistetud karistuse 10 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Olavi Palmsalu mõisteti süüdi 01.11.2004a Lääne- Viru Maakohtu otsusega nr 1-174/04
p 1 järgi ja karistati 10-aastasse vangistusega ja Harju Maakohtu 30.05.2006a otsusega nr 1-06-5684
MS § 238 lg 2 sätteid,
65 lg 1 alusel, 10-aastase vangistusega. Vangistuse algus 05.01.2004a, karistuse lõpp 05.01.2014a. Olavi Palmsalu on esitanud avalduse tema vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla on esitanud kohtule Olavi Palmsalu kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vabanemisel soovib asuda võimalikult kiiresti tööle. Toetav lähivõrgustik on ema ja õde. Vabastamisel asub elama ema juurde. Vabastamisel soovitav võlanõustamise teenus, vajalik alkoholivõõrutus programmis osalemine. Vanglas eelistab töötamist enesetäiendamisele. Tasumata nõudeid kokku 46 148eek, tasutud 1
Kriminaalhooldaja toetab oma ettekandes ennetähtaegset vabastamist Vabanemisel asuks ta elama ema juurdexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ema soovib pojale olla toeks ja loodab, et poeb toetab tedagi. O.Palmsalu lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde, elukaaslane ja tütar. Kriminaalhooldaja hinnangul puuduvad O.Palmsalul riskid seoses eluasemega ja narkootiliste ainetega, väärtushinnangutega seotud riskid väikesed. Muude riskifaktorite osas on riskid olemas , s.h. alkoholi tarvitamisega seotud risk väga suur. Kriminaalhooldaja ettekandest ei nähtu neid põhjusi, miks- vaatamata suurtekle riskidele vabaduses- ta peab siiski otstarbekaks O.Palmsalu vabastamist elektroonilise järelevalve alla. O.Palmsalu kohtuistungil andis seletuse, et ta asuks elama ema juurde. Senine elukaaslane elab tütrega, kaks poega elavad esimese elukaaslase juures. Elatist andnud ei ole. Ta oskab paljusid töid teha, pabereid oskuste kohta ei ole. O.Palmsalu on kindel, et mingi töö ta leiab. Varasemalt on ta töötanud mitteametlikult. O.Palmsalu hinnangul on tema kuriteo toimepanemise põhjuseks alkohol. Ta on vanglas käinud psühholoogi juures, et alkoholiprobleemist vabaneda, kavatseb seda jätkata ka vabaduses. Ta soovib vabaneda, kuna selline võimalus on seadusega ettenähtud. Kohtuistungil oli prokurör seisukohal, et O.Palmsalu vabastamine ei ole põhjendatud. Ärakantud karistuse kestus ei vasta toimepandud teole ja süü suurusele. Kohtu seisukohad O.Palmsalu on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.
lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on O.Palmsalu temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt ½, seisuga 05.01.2009a 5 aastat 1 kuu ja 18 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et O.Palmsalu vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud. Praeguseks on O.Palmsalul ära kantud pool karistusest. Inimelu vastu suunatud kuriteo puhul loeb kohus sellist ärakantud karistusaega põhjendamatult lühikeseks. Kohus leiab, et vabastamisel sellise minimaalse võimaliku aja ärakandmise järel peavad esinema eriliselt veenvad asjaolud, et kohus saaks olla veendunud isiku vabastamise põhjendatuses. O.Palmsalu poolt ärakantud vangistuse kestus on lühem, kui käesoleval ajal sellise kuriteo eest mõistetav võimalik miinimumkaristus (see oleks 8 aastat vangistust). See tähendab, et kohtul tuleks lugeda, et O.Palmsalu poolt toimepandud tegu vääriks karistust alla sanktsiooni alammäära. Kuid vastupidi- tegemist on ränga ja julmalt sooritatud kuriteoga, mille eest kohus on karistuseks valinud 10 aastat vangistust, s.o. rohkem kui võimalik miinimumkaristus. Ärakantud poole karistusaja jooksul on Olavi Palmsalu teinud ettevalmistusi õiguskuulekaks eluks vabaduses- käinud nõustamisel alkoholiprobleemist vabanemiseks-, kuid kohus loeb 2
p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ei olnud kuritegelik üksikjuhtum O.Palmsalu elus. Praeguseks on olemas ohtliku käitumise aktiivsed riskifaktorid nii majanduskliku toimetuleku, elustiili, alkoholisõltuvuse kui ka mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Seetõttu kohus loeb O.Palmsalu vabastamise riske käesolevaks ajaks ärakantud karistusaja järel liigkõrgeteks, et teda praegu vabastada elektroonilise järelevalve alla. Lisaks sellele ei vasta ärakantud karistusaeg ilmselgelt toimepandud kuriteo raskusele ja laadile. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76, § 751. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.