4-08-9971/10

Väärteoasi nr.4-08-9971 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 21.01.2009.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Kaebuse esitanud isik Aleksandr Suharenko, isikukood: 36510210259, elukoht xxx kaebuse esitaja: Aleksandr Suharenko, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja J Paju Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.09.2008.a. otsuse väärteo asjas nr. 2376,08,007629 LÕPPOSA Tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus nr. 2376,08,007629 lisakaristuse kohaldamise osas ning teha uus otsus, millega määrata Aleksandr Suharenkole LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Samuti KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades 1250 krooni igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Aleksandr Suharenko kaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 20.02.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU JA KAEBUSE SISU Aleksandr Suharenkole koostati väärteoprotokoll selle kohta, et tema 31.08.2008.a. kella 05.05 paiku Maardus Veeru 22 juures juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 1 nõudeid ja pani sellega toime LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsusega väärteoasjas karistati Aleksandr Suharenkot väärteoprotokollis kirjeldatud teo eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 15 000 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Aleksandr Suharenko esitatud kaebuses taotletakse otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt 30.08.2008.a. , s.o. eelmisel õhtul viibis kaebaja endise naise juures, kus tarvitas alkoholi ning kella 03.00 paiku läks koju. Teel koju ostis baarist Lahe mõned pudelid õlut. Auto oli pargitud kaebaja maja juurde ning jõudes autoni tegi A.Suharenko auto ukse lahti ja hakkas suitsu otsima. Samal hetkel tuli tema juurde politseinik, palus esitada dokumendid ning puhuda alkomeetrisse, kuna suust tuli tugev alkoholilõhn. A.Suharenko püüdis selgitada, et autot ei juhtinud, et auto mootor ei töötanud, kuid tema seletusi arvesse ei võetud ja toimetati ta ekspertiisi. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning palus jätta selle rahuldamata. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on tõendamist leidnud, kaebaja seletused on kaheldavad, teda on varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, õigeid järeldusi ta ei ole teinud, seega on ka määratud karistus proportsionaalne toimepandule ja õiglane. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil kinnitas A.Suharenko enda kaebuses osutatud põhjendusi, eeldades pärast tunnistaja ülekuulamist, et politseinikud võisid sõiduautoga eksida – neile vastu liikunud sõiduauto ei olnud kaebaja oma. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt ja nimelt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr. 2595 (t.l.2) tuvastati A.Suharenkol keskmine alkoholijoove, vereproovide võtmist ta ei nõudnud. Samuti ei kaebuses ega ka kohtuistungil ülekuulatuna ei eitanud A.Suharenko, et ööl vastu 31.08.2008.a. oli ta alkoholijoobes. Tunnistaja A Laagriküll seletas kohtuistungil ülekuulatuna, et viibis väärteoprotokollis märgitud ajal patrullis koos R Lippinguga. Liikudes Maardus mööda Keemikute tänavat, nägid nad vastu tulemas sõiduautot Xxx, Xxxi juht köitis millegagi paarimehe tähelepanu ning nad keerasid otsa ringi ja hakkasid Xxxi jälitama, kuid vahetult järele ei jõudnud. Seejärel nägi tunnistaja, kui Xxxi juht pööras, parkis auto maja ette ja tuli autost välja. Vahemaaks võis olla 2-3 m. Juht ei olnud millegagi nõus, keeldus dokumente esitamast ja joobe tuvastamisest kohapeal, seletas, et autot ei juhtinud. Ta viidi ekspertiisi ja pärast Maardu konstaablipunkti. Hinnanud tunnistaja A Laagrikülla ütlusi teiste väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega kogumis, kohus on seisukohal, et Aleksandr Suharenko süü 31.08.2008.a. kella 05.05. paiku mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes on täielikult tõendamist leidnud. Puutuvalt sellesse, kas politsei võis kaebaja autoga eksida, leiab kohus, et selline väide on paikapidamatu. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt leidis sündmus aset kella 05 paiku Maardus, kus liiklus ei ole nii tihe kui suuremates linnades, eriti varahommikustel kellaaegadel. Tunnistaja ütlustest järeldub, et neile vastu liikunud sõiduauto mudeliks oli Xxx. Kohus leiab, et on 2 äärmiselt kaheldav, et samas piirkonnas mitmesajameetri ulatuses ja sellisel kellaajal võis Maardu linnas liikuda kaks sarnast sõidukit. Peale selle, isegi juhul, kui see sõiduk, mis liikus mööda Keemikute tänavat ja tuli politseiautole vastu, ei olnud tõepoolest A.Suharenko oma, siis vastavalt tunnistaja ütlustele, kaebaja tuli sõidukist, mida oli tunnistaja näinud hetkel, kui see tegi pöörde ja sai pargitud maja ette, mis tähendab, et on tõendamist leidnud asjaolu, et igal juhul juhtis A.Suharenko autot pöörde sooritamisel ja parkimiskohta parkimisel. Kuivõrd vastavalt VTMS § 123 nõuetele arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, annab kohus arutatavas väärteoasjas samuti hinnangu menetlusalusele isikule määratud karistuse õiguspärasusele. Sellega seonduvalt peab kohus märkima, et lisakaristuse kohaldamise üle otsustamisel on kohtuväline menetleja põhjendatult arvestanud asjaolu, et A.Suharenko on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, milliste eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Siinjuures on märkimisväärne see, et kõik kolm liiklusalast väärtegu (kaasaarvatud viimane 31.08.2008.a. toimepandud väärtegu) on A.Suharenko poolt toime pandud 2008.aastal lühikese ajavahemiku jooksul, iga kahe-kolme kuu tagant. Nende hulgas on ka lubatud suurima sõidukiiruse ületamine vahemikus 21- 40 km/t, millel võivad olla rasked tagajärjed. Vaatamata sellele, et A.Suharenko on talle määratud trahvid korralikult tasunud, jätkas ta uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Arutatava väärteo puhul – mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes – on tegemist kõige raskema liiklusalase väärteoga, mis on ohtlik nii juhile endale, kui ka teistele liiklusosalejatele ja seega on eriti vastutustundetu.. Eeltoodule tuginedes saab öelda, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Samas on lisakaristuse kohaldamisel kohtuväline menetleja põhjendamatult arvestanud A.Suharenko karistamist 2006.a. samalaadse liiklusseaduse rikkumise eest. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt isiku karistusandmed kustutatakse registrist kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Väärteoasja toimikust nähtuvalt A.Suharenkot karistati 19.06.2006.a. LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 13500 krooni ning rahatrahvi maksis ta täies ulatuses 16.10.2006.a. Järgmise liiklusalase väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 2760 krooni on makstud 05.12.2006.a. Seega mainitud karistus pidi 05.12.2007.a. olema kustunud. Uue väärteo pani A.Suharenko toime 06.02.2008.a. (seejärel ka 17.06.2008.a. ja 31.08.2008.a.), s.o. 06.02.2008.a. seisuga polnud A.Suharenkol kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Lähtudes sellest tuleb A.Suharenkot käsitleda isikuna, kes on nimetatud liiklusseaduse rikkumise toime pannud esmakordselt. LS § 7419 lg 2 näeb ette lisakaristuse pikkuse kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, et väärteo toimepanemise kestus ei olnud ajaliselt pikk, A.Suharenko isikut ja eelpooltoodut, on kohus seisukohal, et lisakaristuse pikkuse võib jätta sanktsiooni miinimumpiiridesse. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi suurus vastab toimepanija süü suurusele ja on tema poolt aktsepteeritud, kuna karistusõiendi kohaselt asus ta karistust täitma. Arvestades aga rahatrahvi suurust, kohus peab võimalikuks määrata rahatrahvi tasumise osade kaupa. Seega kuulub A.Suharenko kaebus rahuldamisele osaliselt. 3 Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik 4