1-07-1412 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 juuni 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-1412 (06230101104) Kohtukoosseis Eesistuja Märt Toming Ra

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Viktor Tšistonossov, 107-1412, sundraha“. 6. Viktor

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 678 koostamisel tekkinud kulu 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Viktor Tšistonossov, 1-07-1412, ekspertiisitasu“. 7. Viktor

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-1686-06/4352 koostamisel tekkinud kulu 4380 (neli tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Viktor Tšistonossov, 1-07-1412, ekspertiisitasu“. 8. Viktor

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-1829-06/4730 koostamisel tekkinud kulu 14 600 (neliteist tuhat kuussada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Viktor Tšistonossov, 1-07-1412, ekspertiisitasu“. 9. Viktor

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-0091-07/0256 koostamisel tekkinud kulu 5840 (viis tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Viktor Tšistonossov, 1-07-1412, ekspertiisitasu“. 10. Viktor

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 187 koostamisel tekkinud kulu 2847 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend seitse) krooni ja 48 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Viktor Tšistonossov, 107-1412, ekspertiisitasu“. 11. Viktor

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 41 960 (nelikümmend üks tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni ja 80 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB 2 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Viktor Tšistonossov, 1-07-1412, kaitsjatasu“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. L K a esitatud tsiviilhagi 17 853 krooni nõudes jätta L K a poolt tsiviilhagist loobumise tõttu läbi vaatamata.
3. Asitõend: kirvetera, labidas, punane vaip, kollakas-roheline vaip, ruuduline pleed, dressipüksid adidas, spordisärk Nike, aluspüksid, sokid kuuluvad kui asjad, millel puudub väärtus, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
4. Asitõend: 2 CD plaati videosalvestustega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirj ult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirj ult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võ lik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: Viktor Tšistonossovit süüdistatakse selles, et tema vähemalt teist korda, olles varasemalt karistatud Tallinna Linnakohtu 02.06.1995 otsusega Krk § 17 lg 6-§ 101 p 1 järgi ehk raskendaval asjaolul toimepandud tahtlikule tapmisele kaasaaitamise eest, pani ajavahemikul 31 juulist 2006 kuni 02 augustini 2006 Harju maakonnas, Harku vallas, Harku alevikus, talu õuel, piinaval ja julmal viisil toime DK tahtliku tapmise, mis seisnes selles, et lõi teda tekkinud tüli käigus mitu korda kirvega pea piirkonda, seejärel tassis kannatanu lagunenud keldrisse, kus mattis ta pinnase ja krundilt leitud prahi ning vanade kaltsude alla ja pani põlema, mille tulemusena DKsuri, tekitades DKmehaanilise tömbi trauma – kokku neli põrutushaava näo ja lagipea piirkonda ning kehatüve ja vasempoolsete jäsemete pinna leekpõletusest tingitud kahjustused, kusjuures sooritatud löökide jõud polnud piisav koljuvõlvi luudes murdude ja löökidel kasutatud esemete pinnast lamedatel koljuluudel jäljendite tekitamiseks ehk pea piirkonda sooritatud löökide jõud võis olla ebapiisav surma põhjustava ajukoe kahjustuste esilekutsumiseks ning arvestades DK laiba lahangul sedastatud elutähtsate elundite ja skeletiluude vigastuste puudumist, pole välistatud tema aktiivne tegutsemine – häälitsemine, liikumine või tõrjeliigutuste sooritamise võime, mistõttu DK surm võis saabuda kas lämbusest rindkere liikumist takistava jõu tõttu, see on rindkere elundite kompressioonist kehatüvele kuhjatud pinnase ja muu taolise massi raskusest, suitsugaaside, tahma ja võõrmassi (pinnase osade) aspiratsioonist hingamisteedesse või kehapinna ja hingamisteede leekpõletusest või kõigi eelnevalt loetletud faktorite koostoimest, st tapmine põhjustas DK kauakestvaid füüsilisi vaegusi, millise käitumisega pani Viktor Tšistonossov toime KarS § 114 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Viktor Tšistonossov tunnistas pärast süüdistusakti avaldamist end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Samas pärast tunnistajate ülekuulamist seletas süüdistatav, et
5. augustil sõitsid tallu V K ja E P , kes ütlesid, et asulas nimetas DK T K pederastiks ja „kukeks“ ja karjus seda üle asula. Kuna DK huvitus piiritusest, siis tegi O K ettepaneku sõita ja kutsuda DK tallu, et välja selgitada miks DK T K pederastiks nimetas. Autos olid tema, T K ja E P . Trepikotta sisenesid T K ja E P , ise jäi 3 autosse, sest oli purjus ja polnud toimuvast huvitatud. Kui D tallu toodi, siis T ja D vahel algas kaklus nii, et D jooksis nina verd. Kakluse ajal haaras T K vikati ja ähvardas D pea maha raiuda. Pärast seda jooksis T K majja ja tuli kirvega ning lõi kirvega D . Mis edasi sai, seda ta ei tea, sest võttis kaasa pudeli piiritust ja läks aeda. Kuna oli tugevasti purjus, siis jäi magama. Ärkas selle peale, et keegi äratas. Kui ärkas, siis olid tema kohal T K ja tema naine O . T hakkas rääk , et miks ta oli DK tapnud. Oli sellest hämmeldunud, et T.K talle püüab nahaalselt valetada kui ta ise oli näinud, et seda tegi K . Ründas K ja ütles, et ise tapab K i sellise alatuse eest. T.K ütles, et ei saa vastutust enda peale võtta, sest tal on rase naine. Palus, et ta päästaks ning võtaks kõik enda peale ja küsis kas võib tema peale kindel olla. Varem karistatud inimesena hakkas tal K ist ja tema naisest kahju ning nõustus. Peale selle lubas T.K talle toetust vanglas: kirju, raha, pakke. Kui T.K oma sõna ei pidanud, siis sai aru, et seda tegema ei hakka. Teda piinas südametunnistus ja ta ei saa elada sellise ebaõiglusega, varem arvas, et suudab. See oleks patt tapetu ja tema pere ees. Ei taha varjata tõelist tapjat. K ja tema naine O olid talus niikaua kuni ei olnud veendunud selles, et ta ei ole neid välja andnud ja isegi vestlusel J K aga T K ja O kontrollisid kogu olukorda. T K , E P ja O teda ei kartnud, nad jäid tallu, varastasid ja jõid piiritust. Ostsid 35 liitrit piiritust, et ta oleks kogu aeg purjus. Täeindavalt seletas Viktor Tšistonossov, et tema ei tapnud. On viibinud Hüüru teel K i talus suvel, kui tapmine toimus, oli seal, elas seal alates juunist. On lastekodust, vanemaid ei ole, kodu ei ole. Tegelesid metalli varastamisega. Elas talus koos A K i, P i ja O ga. DK ei olnud tuttav. Sel päeval tuli keegi tallu ja ütles, et DK nimetas K pederastiks ja kukeks. Kõik olid purjus ja K otsustas minna DK järele ja tallu tuua, et välja selgitada miks selliseid asju räägib. Järgi läksid K , P , tema, K ja K i vend V . Kuna K istus kinni koos temaga, siis pidi aru andma tema juuresolekul. Kas K oli nõus tulema või mitte, seda ei tea, sest istus autos. K lükati autosse. Siis toodi K talusse ja juba autos alustati tapmist. K küsis miks teda pederastiks nimetas. K jooksis majja, tõi kirve ja lõi pähe. Mingit jalaga löömist ei olnud. Tema juuresolekul nimetati pederastiks K . Talus tarvitasid koos alkoholi ja seltskonnas olid K , O , P ja K . Enne oli K iga juttu, ise tuli karjäärist töölt. D K oli talus, ütles, et oled normaalne mees, ostab talle alkoholi. Tema D.K it ei teadnud. Kui läksid K ile järgi, siis olid purjus. Mingit konflikti pole K iga tal olnud. K il oli konflikt, kutsus pederastiks. K lõi teda, läks majja, võttis kirve ja lõi sellega pähe. Jalaga lõi K D juba autos. Kui K majast kirvega välja jooksis, siis K istus tugitoolis. Ülejäänud seisid kõrval. Pärast seda läks ära aeda. Alguses jõi, siis jäi magama. Tõusis üles ja nägi, et O ja P tassivad laipa. Siis tulid O ja K ning küsisid miks ta tappis. Lõi sellele käega, ei tea mis edasi sai, võib-olla ise tapsid. O sattus hüsteeriasse, K käskis enda peale võtta, sest O oli rase. DK mattis maha O , P aitas teda. Ise läks majja magama kuni tuli K ema. Tugitooli põletas ära, sest kästi seda teha kuna seal oli verd. P nägi seal verd, tema ka. P arvas, et on vaja ära põletada. Ahjus ei põletanud midagi, majas ei käinud üldse. K läks ära, P jäi sinna. Politsei käis kaks korda, kaheksandal kuupäeval peeti talus kinni. Öeldi, et teavad kõike, kus on laip, tunnista üles. Ütles politseile, et tappis ja mattis maha. Ei oska seletada miks nii ütles. On juba tapmise eest istunud, kõik need aastad on elanud vangla eeskirjade järgi nii vanglas kui ka vabaduses. Leiab, et kits olla ei ole õige. Kui oleks K i üles andnud, siis tuleks K il mujal istuda. Oma riideid ära põletanud ei ole, tunnistajad valetavad. Kui inimene tapeti, Tšistonossov võttis süü enda peale, see vormistati, samas O oli rase, K ei ole seal istunud kus tema. P ta ei karda. See oli läbi mõeldud. Kõik mida räägivad oli vale. O ei olnud rase, nad andsid ta välja, vanematelt avaldust ei olnud. Mõtles ümber kui ütlusi luges, see ei rahuldanud teda, tahab, et kõik oleks õiglane. Keegi peab vastutama, kuid miks peaks vastutama tema. Tal ei ole vanemaid, kedagi ei ole. Ei olnud vahet, ka tähtajal ei olnud vahet kas istuda 10 aastat või
6. Praegu on midagi muud, on konkreetsed inimesed ja ta tahab õiglust. Kirju on saatnud L K ale ja Harkusse. T K iga olid ühised huvid, saatis talle joonistusi, lubas viiendas aidata teda. Ei ole kirjutanud kellelegi mida peaks keegi kohtus rääk . Miks P peksti, seda ei tea ja mis mõte sel oleks. Ütlused kirve lõkkesse viskamise kohta tulid sellest, et töötas ütluste kallal 8 päeva, oli vaja see välja mõelda, mis seal juhtus. Nägi kõike, mis tegelikult juhtus. K iga suhteid klaarida ei olnud vaja, ei tundnud K , oli vaid kaks korda näinud. K ei löönud, suhted olid normaalsed. Kui K K lõi, siis hakkas K kaitsma K i eest. Ei oska seletada miks korduvalt tapmist tunnistas, elas vanglas kogu elu, elas nagu elu on õpetanud. Jõid hommikust saati kõik, jõid ära kaks-kolm liitrit. Talus jõid pidevalt. K il oli 4 tuttav, kes müüs piiritust. Nemad varasatsid metalli ja ostsid. Kui tallu tuli, siis jõid iga päev. Enne seda poolteist aastat ei joonud. Ennast veriseks ei teinud, verd ei näinudki. Veri oli juba autos kui K lõi. Pärast K i tapmist tarvitas alkoholi edasi kuni kinnipidamiseni. Nad ostsid 35 liitrit piiritust, samamoodi joodi edasi. On varem tapmise eest istunud, seetõttu ei ole raske välja mõelda kui kõike näed. Pärast esimest kohtuistungit kirjutas K ile, et miks ta räägib seda, mida pole vaja rääkida. Nad pidid teda aitama, keegi pole aga midagi teinud. Seepärast mõtleski ümber ja ei tunnista end süüdi. Kui tuli politsei, siis olid need riided, mis tapmise päeval seljas olid, samuti seljas. Pidi ümber riietuma ja riided jäid tallu kappi. Tema hauda kaevanud ei ole, labidat näinud ei ole. Mõtles välja, et põletas riided. K jooksis majast välja, lõi kirvesilmaga kaks korda. Enne seda vehkis vikatiga. P ja K võtsid vikati ära. Kirvest ei olnud kunagi väljas, seda on toas vaja kui ahju köetakse. K ei oleks jalaga lüüa saanud, tal oli jalg haige. Laipa tassides O võttis kätest ja P jalgadest ning lohistasid mööda maad, tõsta ei jaksanud. O oli purjus ja narkootikumidest nõrk, laip viidi aeda. V K läks kuhugi ära kui kaklus algas, oli koos K iga kui K i järel käisid. Võttis enda peale, sest O oli rase. Kui poleks enda peale võtnud, oleks olnud kukk, kits, seega sama pederast. Kõik võivad kuriteo enda peale võtta et ei oleks kits. Ei saa seda seletada, on 10 aastat istunud. T palus enda peale võtta, O oli ööpäev šokis. Võttis enda peale K i, O , P i süü. Loobus sellest kui toimikut luges. Tema kambrisse sattus inimene, kes rääkis mis vanglas toimub. Praegu elatakse teiste reeglite järgi, kõik on vastupidi, vangla seadused enam ei kehti. Eelmise karistuse ärakandmisest oli möödas kaks aastat. Sai toimiku koopia, see, mida nad räägivad teda ei rahuldanud, tahab, et kõik oleks õige, nagu oli tegelikult. Õiglust ei taha D , K i vend, P , L , P i tädipoeg V . L t on näinud korra elus, miks ta tuli tema juurde vanglasse pakki tooma. Ilmselt tuli uur kes tegelikult tappis. L on K i poolt ja tema vastu, sai aru, kui K ile kirjutas, kohtus sai teada. Kes P it peksis, seda ei tea. Tal ei ole sõpru, pole raha, pole kedagi, kes saadaks pakki et end vanglas toita. K lubas vabanemisel teda aidata. O pidi teda aitama kui ta vanglas on, nad ise pakkusid abi. Ei saa nendega suhelda, sest ei tea kus nad elavad. Saatis tallu ühe inimese, kuid see inimene anti üles telefoni varguse eest. Nad ainult söövad, joovad ja süstivad. Helistamise võitlust ka ei olnud. Ainult L tuli vanglasse kokkusaamisele üks-kaks korda. Nad ei pidanud sõna. L lt ei oota midagi. Arvab, et õiglust ei tule ja teda võidakse esmaste ütluste põhjal süüdi mõista. Tema ei tapnud, ei olnud mille eest tappa, ei tundnudki inimest. Talus olijatest töötas ainult tema, teised jõid ja süstisid. Mis abi nendelt saaks. Lubasid, kuid ei toetanud. Kannatanu L K a seletas, et nägi oma poega D K it vi ne kord 31.07.2006 pärast kella 6 kodus. Hakkas poega ots , sest poega ei olnud kodus, kuid ta alati ööbib kodus. Öeldi, et küsi K ilt. Küsis küla peal ja öeldi, et K läks Koplisse piiritust tooma. 02.08.2006 hommikul pimedas läks xxx. Tugitoolis magas süüdistatav, diivanil magas mingi naisterahvas, selle kõrval tundus magavat D . Süüdistatav jälgis teda ja ta ütles süüdistatavale, et kui D ärkab, siis öelgu, et ema käis ja tulgu koju. Kas samal või järgmisel päeval läks uuesti sinna tagasi. Tugitoolis istus süüdistatav, samuti olid seal O ja T K . Küsis D kohta, kuid vastati, et ei tea midagi. Mõne aja pärast tuli tagasi, kohal olid süüdistatav ja T . O t enam ei olnud. Küsis kas D ei ole ilmunud, vastati, et ei ole. Kui hakkas ära minema, siis tulid sinna O , N ja S . 01.08.2006 küsis D kohta V ilt, kuid see oli purjus ja ütles, et otsigu surnukuurist. Seega oli V ile teada, kuid temale ei öelnud midagi. Ei usu, et V.Tšistonossov seda üksi tegi, seal oli neid palju. Olid kõik kolm K , see oli ettekavatsetud ja julm tapmine. 31.07.2006 läks aeda ja nägi, et V.K kutsus D kaasa. D vastas, et ei lähe autosse ja ei sõida. Seda kuulis ka H ja V K nägi seda aknast. D istus autosse, kes seal veel oli, seda ei tea. 31.07.2006 oli tööpäev ja poeg võttis end varem töölt vabaks, sest Paldiski mnt-l oli avarii ja hukkus tema sõber. Poeg tarvitas alkoholi, kuid ei saa öelda, et tihti tarvitas. Arvuti taga olles jõi õlut. V K a rääkis oma sõbrannale, et tema pojad tapsid. Augustikuus Tähetorni tänaval ootas bussi nr 10 ja tundis noormehe ära, see oli T , kes pöördus hoovi. Kui välja tuli, siis hakkasid rääk ja T ütles, et tema kirvega surnuks ei löönud. Seal olevat olnud ka keskmine vend V . O K räägib udujuttu. O.K rääkis tema õele T , kuidas tassiti ja kuhu tassiti, O.K nägi kõike. Tunnistajana üle kuulatud V K seletas, et tunneb V.Tšistonossovit umbes 7 aastat. Mõnikord vedas teda kui nad vanametalli korjasid, mõnikord küsis joogivett, mõnikord käisid aias õlut 5 joomas. On V.Tšistonossoviga koos alkoholi tarvitanud, kuid ise kanget alkoholi ei tarvita. V.Tšistonossov joobes olles agressiivne ei olnud, mingeid erimeelsusi, tülisid ei olnud. D K it teab 10-15 aastat ajast, mil ta külas elama hakkas. Mõnikord oli vaja D.K it linna viia, ära tuua. Suhted nagu teistegagi. Alguses olid D.K iga väikesed skandaalid kui DK joobes oli. Ta ei olnud agressiivne, kuid ebameeldiv. On olnud A.K i talus. Üks maja on lagunenud, teine enamvähem. Vi ne kord 2-3 nädalat tagasi, 3 päeva tagasi. Eelmise aasta augustis oli ka seal, oli vaja vett tuua, vedas metalli ära. DKsurmast teab, et löödi kirvega, V.Tšistonosov oli joobes. Kuulis T ult ja Viktorilt. See juhtus talus. V.Tšistonossov elas seal mingi aeg, sõbra T u juures, elukohta tal ei olnud. DKkäis sealt juua küs s, seal pidi olema piiritust, kuid veel ei olnud. Oodati kuni tuuakse. Sel korral ise viis DKtalusse, külas öeldi, et läheks D e järele, piiritust oli toodud. Oma autoga viis D kohale, autos olid veel A , V , E P . Tuli piirituse järele, oli vaja asju arutada. Seal olid toimunud mingid solvangud, kes mida ütles, oli vaja lahendada. D nagu oli nimetanud pederastiks. D toodi tallu kohale ja D ütles, et nii see ongi. Talus oli veel K . Hakkas skandaal, et miks ta nii ütleb, mis alusel. D t küsisid seda Viktor ja A . D oli seda väljendit kasutanud A suhtes. Tarvitati alkoholi, seda vasakut. Siis hakati D hirmutama, T võttis vikati, karjus. Tema võttis vikati ära ja viskas eemale. V.Tšistonossov oli seal kõrval ja ütles, et kui A on pederast, siis on tema ka. See kestis 5-10 minutit. Hakkas V ja T ule seletama, et külas kõik teavad, kuid keegi seda tõena ei võta. Talle öeldi, et tegele oma asjadega ja ta läks koos E P iga videot vaata, võtsid õlled kaasa. Skandaal lõppes ja joodi edasi. A.K koos V ja D ga, ehk ka koos Ksusaga jõid väljas, tema E.P iga toas. Väljas kuulati valju muusikat. Siis jooksis vist A.K ja ütles, et D tapeti kirvega ära. Olid šokis, et mida edasi teha. Terariistadest nägi vikatid, kuid sellega hirmutati. Nagu olevat kuulnud teiste käest, et öeldi, et vala pederast. V.Tšistonossovit nägi järgmisel päeval kui vett tõi. V.Tšistonossov ütles, et võtab enda peale mida tegi. V.Tšistonossov jõi ja magas. Mingeid prahi põletamise lõkkeid tehti, seal põletati tihti metalli. Kui A.K teatama tuli, siis põletamist ei näinud. Ise tapmisest kellelegi ei rääkinud. Oli õllest purjus, võib-olla ütles oma tütrele, kuid mitte otse. Talus räägiti palju mitu päeva, joodi ja räägiti. Seda, mis surnukehast sai, ei tea, teiste sõnadest sai aru, et kaevati maasse kuhugi. Seda kuulis Viktorilt. Seda ei räägitud, kes mattis. Väljas oli muusika kogu aeg. Laiba suhtes huvi ei tundnud. Räägiti, et laip maeti. Tšistonossov mattis, ise ei näinud. Vaadata ei tahtnud, kõik olid hirmunud. Väljas olnud alkoholi omanik oli T . Kelle kohta väljas öeldi, et vala välja pederast, kuulis kaks päeva hiljem, see oli kas Viktorile või T öeldud. Tõi inimese kohale, tavaliselt ei olnud vaja tagasi viia. Pärast tapmist läks koju. T ütles, et tapeti, T ei näinud välja selline, et n taks. Ei läinud vaatama, öeldi, et on surnud. Oli seal ka teine ja kolmas päev, kuid ei joonud. Viktor ütles, et seal on juba kõik, kas mattis maha või vedas ära. Sugulastele ütles, et tema viis tallu. Ei öelnud neile, et tapetud on, politseisse ka ei teatanud. Konflikt algas ilma temata, esimese konflikti lahendas ära, teisest ei teadnud. Kannatanu ema rääkis Tšistonossoviga. Täiendavalt seletas V K , et oli jutuajamine kannatanu emaga, küsis midagi, ei mäleta. Rääkis tädiga, mitte emaga, ajas segamini. Kohtueelsel menetlusel tõesti rääkis, et talus olid kaks K , T ja V , V . Oli päeval, siis oli kuhugi kadunud. Sündmuse ajal ei olnud seal. D tuli piirituse järgi, aga siis ei olnud seal. D oli halvasti öelnud nende kohta, ütlesid, et toogu D sinna. Ütles, et auto ei ole selle jaoks. Ütlesid, et vaja ainult rääkida. Autos olid V N , T K , E P , ei tea kes veel, vist kõik. Viis asulasse D maja hoovi. Läksid autost välja ja mindi D juurde, ilmselt teisele korrusele. Ei mäleta kas kõik läksid, mitmekesi läksid, vist kõik kolmekesi. Tal oli kiire. Tavaliselt läheb sinna jala, siis sõitsid tallu. D tuli ise autosse, istus ise, võib-olla tõugati. Autos tülitseti, räägiti igasuguseid asju. Teemaks oli see, et oli halvasti öelnud, nimetanud T ut pederastiks. Kuulis pederastiks nimetamist autos, rahulikult sõitsid. Tahtis E videot vaadata ja õlut juua, tahtis auto ära viia. D jätkas ütlemist ja siis nõuti et ta vastutaks oma sõnade eest. Ei olnud eesmärki tappa, vaid loobuma sundida sellest väljendist. Oli nagu vastutav et D sinna tõi. Ütles, et D suust võib tulla mida tahes. V.Tsistonossov või T ütles, et minge vaadake oma videot, saavad ise hakkama. T ja E saadeti tallu, öeldi, et midagi ei toimu, räägivad. Juua seal oli, piiritus oli olemas. Nemad vaatasid toas televiisorit, oli juba pime. T kas üksi või kahekesi ütles, et D tapeti, T ütles. V.Tšistonossov ütles, et tema tegi, et tema vastutab selle eest. K il või Tšistonossovil midagi käes ei olnud. Oli juba purjus ja riietele tähelepanu ei pööranud. Oli 6 šokis. Ütles, et peab ära minema ja läkski. See oli kella 11 või 12 ajal. Keegi lahkumist ei takistanud, keegi ei ähvardanud. Läks koju magama, ei mäleta kas tütrega rääkis. Ei tea millal tütrele toimunust rääkis, kas öösel, võib-olla hommikul. Hommikul kella 10 paiku helistas Tšistonossov, et tahab tütrega rääkida. Ei öelnud millest rääkida tahab. Sõitis ise ja võttis tütre kaasa. Talus olid O , T ja V . V küsis, et kas tütre tegu või mitte, on kuulujutud, et tütar rääkis tapmisest, on kuuldused, et käib külas ringi ja räägib. Vastas, et tütar ei ole rääkinud. Põhimõtteliselt ei ähvardatud, räägiti, et ta ei räägiks sellest, mida ei tea ega ole näinud. Tütrelt vist isegi ei küsitud kas midagi rääkis, lepiti kokku, et enam ei räägiks. Viis tütre koju. Enne V.Tšistonossovi kinnipidamist kohtus Tšistonossoviga talus. E elas enamasti talus, käis tihti tema juures, V oli seal. Pärast seda ööd oli jutuajamine, et tappis kirvega. Alguses kohe oli jutt, et kirvega raius surnuks, T vist ütles, et V Tšistonossov tegi seda. V.Tšistonossov ütles, et võtab enda peale, et võtab süü enda peale selle eest, mida toime pani. Politseisse teatamist takistas rase tütar. Kui inimene on tapnud ja ei taha kinni minna, siis loogiliselt tuleb tunnistajad ära koristada. Kui televiisorit vaatasid, siis oli muusika kõvasti pandud, karjeid ei kuulnud. Said aru, et D oli tahtnud ära joosta, T vist ütles seda. Tütar ei ela enam temaga koos, ei karda tütre pärast enam. Kas D oli tallu tulles purjus, seda ei tea, kuid talus igatahes jõi viina. Kui Sauelt ära läksid, siis rääkis tädile, mäletas siis paremini. D nimetas vaid T ut selliste sõnadega. D st räägitakse niimoodi, D ajas kõik segamini, D ei olnud õige informatsioon. D seal ei olnud. Ei saa öelda, te sõbrustaks vendade K ega, kuid käis talus E juures. Tšistonossov tundus tasakaaluks, rahulik inimene, oli T u sõber. Talus lõket ei näinud, kohta kus oli laip pärast näidati. Majast 50 meetri kaugusel, maja juurest ei näe, võsa on ees. Majast ei oleks näha olnud, mis seal toimus. Seal on madalam koht, kus tehti tuld, põletati metalli. Laiba asukoht huvitas küll, kuid V.Tšistonossov ütles D emale, et D oli talus ja läks minema. Seda ei olnud, et A K oleks löönud D vastu lõuga või millegagi, vastu kukalt ehk ainult. Seda, et Tšistonossov oleks midagi majja toonud ja põletanud, ei ole näinud. Ka kirvest ei näinud. T ei vehkinud vikatiga, vaid sai aru, et oli vaja hirmutada ja pani D e kõrile, et see sõnad tagasi võtaks. V võeti ära ja visati eemale, siis jõid nad edasi. Naistest oli talus vaid O , K e ema ei olnud. Pederastiks nimetamine oli Harkus, enne autosse minekut. Selgitamine algas juba enne autot, autos samuti. Konflikt oli T u ja D vahel. Kui P iga majja läks, siis õue jäid D , T , Tsistonossov. O t ei mäleta kus oli, oli mitmes kohas, käis majas, väljas nende juures. Kui ära läksid, siis jäid Tšistonossov ja T välja istuma, seal olid laud, toolid, tugitool. Kui autost väljuti nõudis T sõnadest lahtiütlemist ja varsti võttis vikati. Kannatanu jätkas sama juttu. Tšistonossov ütles, et kui T on pederast, siis on tema ka, sest nad istusid koos. V ütles, et saavad ise hakkama, skandaali ei tule, teie vaadake oma videot. Nemad jõid, oli rahulik. Tuli K , oli ärritunud, hirmunud, ütles, et V tappis kirvega ära. K ütles, et neil kõigil tuleb vastust anda, sest kõik olid seal. Tšistonossov tuli 5-10 minuti pärast, ütles, et tema tehtud. Ei mäleta kuidas ütles. Ütles oma tütrele, et see pole tema asi, tädist on kahju, et D raiuti surnuks. On kuulnud, et Tšistonossov võis vanglast kirjutada L le, kuulis seda. K il oli jalg haige, koer hammustas. Kui maja ette sõitsid, siis oli veel valge, tema ise autost ei väljunud, ei tahtnud teda vedada. Tema arust nad Koplisse ei sõitnud. Koplis piirituse järel käis küll, jõi E iga õlut, nemad jõid väljas. Mäletab, et käis T juures, kuid mida rääkis, seda ei mäleta. Ei saanud öelda, et T tappis kirvega. Sel õhtul hakkas jooma siis kui D toodi. Ei ole öelnud, et D seal oli. Ei ole V K iga joonud. Majas mäletab vaid P it. T ütles, et tapeti, alles pärast seda tuli sisse ja ütles. K eid kodus ei olnud. K ja Tšistonossovit ei karda. Et elusalt maeti, seda said hiljem teada. Tema kellegi üle kohut ei mõista, kartis tütre pärast. T D ninast verd välja ei löönud. T vehkis käte ja jalgadega, oli sõ mine. K hirmutas teda, tõestas, et ei vasta tõele. Nad kõik püüdsid saavutada seda, et ta enam ei ütleks nii. Paar piiska verd võis olla, võib-olla ei olnud. Ei suuda meenutada. D tapmist ei näinud, keegi nagu ei öelnudki millal tapeti. Ei saanud konkreetselt öelda millal tapeti. Võib-olla küsis O lt või E ilt, O ei saanud seda öelda. Ilmselt kuulis kelleltki. Arvas, et võis olla enne
7. Rääkis seda, mida oli kuulnud teistelt inimestelt. Tunnistajana üle kuulatud A K seletas, et tunneb Viktor Tšistonossovit 3 aastat, viibisid koos kinnipidamiskohas. Suhted on sõbr ud. D K it tunneb lapsepõlvest peale, suhteid ei olnud mingisuguseid, vaid tuttavad. Enne kinnipidamist elas Harku asulas, xxx-
8. Seal elasid veel tema naine O , Viktor, vend D ja ema. Linnas sai Viktoriga kokku, ütles, et linn on ära 7 tüüdanud ja küsis kas saaks tema juures elada. Viktor elas seal alates 2006 aasta juunist. D K on seal talus olnud, vi ne kord siis kui see asi juhtus. Sel päeval käis kaks-kolm korda. Esimene kord vara hommikul, siis lõuna paiku ja õhtul kella nelja paiku. Enam täpselt ei mäleta, jõid kogu aeg. Kaks korda käidi alkoholi toomas, kui piiritust toodi, siis käisid autoga tal järel. Kui DK alkoholi tarvitas, siis sõ s. Vi ne kord sõ s Tšistonossovit, enne seda teda. Nimetas pederastiks, jõi oma viina ära ja nõudis siis teiste käest seda, mida toodi. Püüdis selgitada, et V on ka kinni istunud ja selliseid sõnu ei tohi kasutada. Jalg oli haige, teda oli koer hammustanud ja läks tallu kutsuma E ja V t kui nägi, et kaklesid. Jäid hiljaks. Jõid seal ja joodi 2 kuni 2,5 liitrit piiritust, pool kanistrit 4-5 inimese peale. Kui Tšistonossov alkoholi on tarvitanud, siis on rahulik. Seekord kuni selleni oli rahulik kui sõ ma hakkas, siis muutus äkiliseks ja hakkasid kaklema. Rahustada polnud võ lik. Alguses tassis neid laiali, küsis miks sõ b, mida räägib ja võtku sõnad tagasi. Sel ajal nad istusid veel tugitoolides. Oli skandaal, kes nimetas pederastiks, kes mendiks. Sai aru, et midagi võib juhtuda. Püüdis rahustada, pani nad erinevatesse nurkadesse istuma, istus nende vahele. P ja V läksid videot vaatama. Sõnelemine jätkus, joodi edasi. Läks abi järele. Välja jäid V ja D või käis veel keegi, tema arust jäid kahekesi. Läksid välja, seal on tööriistad vedelemas, ukse ees laud, sirelid. Vaatas, et lauas ei ole kedagi, kuulis lööki, kirvest omal kohal ei olnud. V läks hüsteeriasse, otsustasid laiali minna. Kuulis ühte lööki. Kohe kui välja minna, siis puu juures olid kirves, vikat, hark. D K it enam ei näinud. Mis surnukehast sai, seda ei tea. Hakkas V peale karjuma, et mida sa tegid. V ütles, et ole rahulik, kõik on normis, tema on süüdi, tema ka vastutab. Ilmselt oli Tšistonossov rohkem alkoholi tarvitanud kui K . D alustas seda, oli agressiivne. Algul ütles Tšistonossov D e, et võtku sõnad tagasi, siis sõ sid teineteist. Kui tuppa läksid, siis Tšistonossov ütles, et on süüdi. Ütles, et tappis kirvega ära. Täpsemalt ei rääkinud. Tšistonossov oli väga närviline, nagu šokis, kõik kartsid tema seisundit. Ühel hommikul kui ärkas, siis nägi, et taga aia nurgas Tšistonossov põletas midagi, seal oli prahti. Ütles, et vaja millegagi tegeleda, on stress, depressioon. Ei läinud vaatama mis põleb. Tšistonossov ei öelnud, mitu korda lõi. Pärast nägi põõsastes katkist labidat. Seal taga on igasuguseid asju, diivan, vaibad, lehed. Alkoholi tarvitamise koha juures oli terariistadest vikat, seal vedelevad ümberringi. Kui mindi uurimiseksperimenti tegema, siis anti politseile põlenud kirves, labidas, V.Tšistonossovi riided. Näitas politseile sündmuskoha ette. Laiba vastu huvi ei tundnud, V.Tšistonossov ütles, et laipa pole. Uskus, et toimus tapmine. Majas oli kaks naist, naised palusid mitte midagi ette võtta. Need olid O ja K i tütar. V.K tõi oma tütre sinna Viktori palvel. Oli vaja tütart hoiatada, et see politseisse ei teataks. Võis olla, et samal õhtul, kuid tapmise ajal teda seal ei olnud. Täiendavalt seletas A K , et varasemad kohtus antud ütlused on õiged. Võib seletada süüdistatava motiive ütluste muutmise kohta. V.Tšistonossov kirjutas keskmise venna V naisele, V tahab teda kuriteoga seostada, et tema tappis. Ta polnud füüsiliselt võimeline liikuma. Koer hammustas vasakut jalga ülevaltpoolt põlve. Istus põhiliselt. Talus olid sel õhtul tema ise, V K , O K , E P . Viktor teatas, et tappis. Tapmine toimus territooriumil, majas teatas, kogus inimesed kokku ja teatas, et tappis. Oli liiga lühike aeg kui jäid kahekesi ja kui tuli ütlema. Kus vennad sel ajal olid, seda ei tea, talus ei olnud. Ema võis olla elukaaslase juures, talus ei olnud. Üks naine oli seal, hiljem veel teine kui teatas K ile, et tappis. Karjumist ei olnud, oli tuhm löök, kolksatus. Kaikaga või midagi sellist, kirves. Kui välja läks kirvega, seda ei näinud, nägi, kui kirvega sisse tuli. Seda kas riided verised olid, ei mäleta. Pärast seda ütles V.Tšistonossov V le, et kui see teatab, siis kannatab tema tütar. Tema ei olnud liikumisvõimeline, ainus võ lus oli, et V K teatab politseisse. Viktor oli selles kindel, et teised ei teata. V oli ainuke, kes ei olnud kinni istunud. Kõiki kirju säilitanud ei ole, mõned on alles. V.Tšistonossov tahab sundida inimesi, et tal oleks vanglas kõik korras, toodaks pakke, narkootikume, käidaks vaatamas, võib asju pöörata nende vastu, kes tema vastu ütlusi annavad. Tapmise toimepanemises ei veendunud. Temale ei rääkinud keegi, nad olid majas sees. Kui keegi oleks välja läinud, oleks Viktor talle järele läinud. Laiba asukohast sai teada siis kui politsei tuli. Viktor tapmisest ei rääkinud. Tal oli V.Tšistonossovist kahju, lubas elada talus, tahtis narkootikumidest vabaneda, võis rahulikult elada talus. DK nimetas teda pederastiks, kuid ta ei solvunud selle peale, Viktor võttis liiga tõsiselt. Tekkis konflikt. D nimetas Viktorit ja teda. Istus nende vahel, püüdis konflikti ära hoida. Konflikt oli peatunud kuni ajani, mil 8 toodi järgmine pudel. Ta põhiliselt ei liikunud, läks ära, tal on talus televiisor. Konflikt oli üle kasvamas kakluseks. Teda peeti kinni 28.
9. ja kuni selle ajani oli talus. Püüdis veenda ise politseisse minema ja lubas minna. Naine ei pöördunud politseisse, oli endast väljas, viis P i juurde. Miks P ei teatanud, seda ei tea. Püüdis, et ise läheks politseisse. Keegi pidi teatama. Nägi V.Tšistonossovi riideid kokku keeratuna, vaatas, tegi paki lahti, pani kokku tagasi. Verd ei näinud. Kui vanemad teisel või kolmandal päeval käisid, siis sai aru, et see ongi nii. Ise mingit vägivalda ei tarvitanud. Naine ütles, et võ lik, et on rase, teste ei teinud. See ütlemine oli suvel, täpsemalt ei mäleta. Läks paksemaks, päevad jäid ära. Ehk sõi hästi. Tegi järelduse, et kui kõht on ees, siis on laps. Teadis, et on rase, kuid laps ei sündinud. Kirjas naine kirjutas, et ei ole rase, et politsei pidas kinni, et kas oli katkemine või sündis surnult. Kas arsti poole pöördus, seda ei mäleta, ei tea. Kes talus olijatest teadis, et rase on, seda ei tea. Ta ise oma käitumisega näitas, et on rase. K seltskonnast oli enam vähem kaine, tema tütar ka, P E oli kaine. Viktor, O ja tema olid purjus. Neil oli seal piiritust, temal ja tema emal. Külas piiritust ei olnud, DK tuli tema juurde. DK teadis, et tal piiritust on, tuli küs . Ütles, et läheb linna ja toob piiritust, seni joovad viina. Enne seda käis mitu korda küs s. Tulid linnast, tema, K , võis olla ka Tšistonossov. Sõitsid K i juurest läbi, ütlesid, et on piiritust. Sõitis nendega, et võtab piiritust. Kuidas DK autos käitus, seda ei mäleta. Autosse tuli vabatahtlikult. Keegi ei hakka teda piirituse pärast autosse tõmbama. DKvõttis tallu 0,5 liitrise pudeli ja istus lauda. DK pudel joodi ära ja DK andis 25 krooni. Edasi jõid ligi liiter piiritust 70 kraadist, lisasid natuke morssi. Umbes kaks tundi jõid rahulikult kuni D hakkas piiritust nõudma. Konflikt tekkis kui DK hakkas oma pudelit nõudma. Pöördus tema poole. Ütles, et juba sai pudeli ja jõi ära. DK ütles, et anna piiritust pederast. Pöördus tema poole. Tema ei vastanud midagi, kuid Viktor sekkus. Tšistonossov küsis, mida ta mõtleb pederasti all, et kui kõik nad on pederastid, kellega koos sööb, siis ongi kõik pederastid. Hakati üksteist solvama. D solvas Viktorit. Tema selles ei osalenud, istus nende vahel kuni enam vähem rahuneti. Piiritust oli veel alles. Ta on varem kinni istunud. Teda selline nimetamine ei solvanud, sest nii nimetas teda isik, kes ei ole ise kinni istunud, püüdis selgitada. Viktor on ka kinni istunud, kuid ei teadnud D , kes ei kontrolli oma sõnu. Püüdis selgitada, et D ei ole õigus, ütles, et ära loobi sõnu. Pöördus tema poole ja algas uuesti, et kes on pederast, et ei ole millegagi rahul. Ütles, et see ei lõpe heaga ja läks V K i ja E P i järele. Tal jalg mädanes. V ja E olid talus sees. Nad istusid televiisori juures. Tahtis, et lahutaks ära. Ei jõudnud välja minna kui kuulis müra. Tšistonossov tuli kiiresti tallu ja ütles, et vaja rääkida. Selgitas mis on toimunud, teatas, et tappis K i, üksikasju ei rääkinud. Kõik peale K i olid kinni istunud, tema võis välja anda. Seepärast saadeti tütre järele. Tšistonossov hoiatas teda, tema tõi tütre sinna. Ühes kirjas on öeldud, et tal ükskõik mis temaga juhtub, aga tütrega ei tohi juhtuda. K kartis tütre elu pärast, sellepärast vaikib. V.Tšistonossov ütles seda siis kui kõik olid toas. Tšistonossovil oli nuga, ähvardas K i, saavutas oma eesmärgi, ütles, et sõidame tütre järgi. Püüdis leida momenti et naised ära viia. Viis ära K i tütre ja O . K tõi tütre kohale. Rääkis tütrele kuidas tapmine toimus ja kui informatsioon välja läheb, siis tema või vend saavad tütre kätte. Ise laipa ei näinud, ei veendunud selles, et tapetud. Palus Tšistonossovit, et kui tulevad inimesed küs , mida siis vastata. Andku end välja. Tsistonossov ütles, et teeb seda ise. Siis ütleski emale, kui see tuli, et D läks välja. Tahtis, et see asi ära lõppeks ja V.Tšistonossov läheks politseisse. Kuhu laip jäi, seda ei tea, kuskil territooriumil. Seal on kolm punkrit. Näitas sõrmega, et seal. Pärast seda hakkas jooma. Teisel või kolmandal päeval käis ema või keegi. Ütles, et ei tea kus poeg on. Oli seal mõnda aega, siis sõitis tüdrukutega P i juurde. Majas on üks või kaks kirvest. Kuidas DK oli tapetud, seda ei näinud, millega oli tapetud, ei saa kinnitada, võib-olla kirvega. Järeldab seda sellest, et V.Tšistonossov käis kirvega väljas, kui ütlemas käis, oli kirvega. Kirve pani kuhugi ära, siis pärast võttis noa. Pärast leidis kirve põletatuna põõsaste juurest. Tšistonossov põletas midagi kui olid talus, ta kogu aeg väljas tegi midagi. Põletas midagi punkrite juures. Kirvest nägi põõsaste juures siis kui politsei käis asju ära korjamas. Nad jäid P i juurde kuskil neljaks päevaks kuni nädal. Nende päevade jooksul oli korduvalt juttu laiba asukohast. Tahtis, et see asi lõppeks ja V.Tsistonossov läheks end üles andma. Ei läinud politseisse teatama, sest seal oli inimene, kes oli inimese tapnud, lähed teatama ja tapetakse järgmine. Kartis teiste elu pärast. V.Tšistonossov ve teda, et läheb end üles andma, kuid ei läinud. Uurimisgrupp viis ta laiba asukohta, räägiti, et kõvasti rikutud. V.Tšistonossovi kirjad olid saadetud Tartu Vanglasse, osa kirjutatud L poolt, 9 kes on V K i elukaaslane. Kirjad seoses oma perekondlike probleemidega. L ga on halvad suhted ja V.Tšistonossov teadis seda ning kasutab seda ära. Teab, et V.Tšistonossovi kirjutatud kirjad, sest käekiri on sama, samuti allkirjad. L kirjutas, et talle edastati palve, et P it on ähvardatud kui ta oma ütlusi ei muuda, et V.Tsistonossov magas sel ajal ning tapsid A.K ja O.K . Võivad kannatada P ja ta pere. L kirjad saadeti talle vanglasse postiga. Ka V.Tšistonossovi kirjad saadeti talle vanglasse postiga. Kirjutas vastu. V.Tsistonossov tahtis saada joonistusi. Kirjades oli V.Tšistonossov vihane tunnistajate peale, väites, et need varem või hiljem kahetsevad. V.Tšistonossov saatis tema elukaaslase juurde inimese, kes palus elamiskohta, siis see inimene peksis tema elukaasast ja kannab praegu selle eest karistust. Talus O ütles, et labidas on põõsastes, nägi labidat. Kaevamise osa oli lõhutud. Kirjad on saatnud L A . Praegu ei ole V.Tšistonossoviga mingeid suhteid. Mäletab kohtumist L K aga Pääskülas bussipeatuses. Ütles veenvalt, et need sündmused ei ole temaga seotud, kahetses juhtunut, oli häbi inimese pärast, tema tuttav tegi seda. Järgmisel hommikul J t seal ei olnud. Kohe oli jutuajamine ja kohe sõideti järele. Ei ole Tähetorni tänaval kannatanule öelnud, et D , V , T olid Harkus. Tunnistajana üle kuulatud O K seletas, et teab V.Tšistonossovit, elas talus alates juunist. Elasid koos K , Viktor ja tema. D.K it teadis visuaalselt, suhelnud ei ole. DKtuli 01.08.2006 sinna piirituse järele. Kui DKsinna tuli, oli purjus. DKtarvitas seal alkoholi koos tema, K i, Viktori, K i ja E P iga. D ütles V ja K ile, et nad on pederastid. Siis läks poodi õlle järele ja kui tagasi tuli, olid kõik kodus, kuid D enam seal ei olnud. D vastu huvi ei tundnud, teised ütlesid, et D läks ära. Kuulis, et D tapeti. Kelle käest kuulis, seda ei mäleta. Ei tundnud huvi juhtunu vastu, läks magama. Järgmisel päeval tuli D tädi küs , ütles, et D läks ära. Tšistonossov ise talle ei rääkinud mis juhtus. Mis surnukehast sai, seda ei tea. Mäletab, et prügi põles, Viktor põletas päeval, lõuna paiku. Kui koristati prügi, siis põletati ära. K it siis talus enam ei olnud. Põletati rämpsu, plastmassi, põletati kogu prügi mingis augus. Kui poest tagasi tuli, siis kõik olid väljas, kõik oli normaalne. Tapmist ei näinud, seetõttu midagi ei tea kuidas tapeti. Elukaaslane A.K ei rääkinud mis juhtus, ei mäleta, jõid palju. Kogu seltskonna peale 3 liitrit kindlasti. Terariistu seal ei näinud. Majapidamises kirves on olemas, tavaliselt majas sees ahju juures. Majast väljaspool ei näinud. Vägivalla tarvitamist ei näinud. Lugedes oma varasemaid ütlusi tuleb midagi meelde. Kõik olid täis, ei oska öelda, mida keegi rääkis. Seda, mida uurijale rääkis, oletas. Hommikul küsis Viktor kirvest ja kotte, et läheb prügi põletama. Põletas lihtsalt prügi. Teab, et DKtapeti. Kes tappis ja kuidas tappis, seda ei tea. Hiljem juttudest kuulis, et keegi ütles, et tapeti, keegi ütles, et läks ära. Kui käis poes õlle järel, siis tagasi tulles D ei olnud, öeldi, et läks ära. Läksid kahekesi poodi, siis K iga K i poole ja kui tagasi tulid, D enam ei olnud. Ei tea kuidas D tuli, sest teised olid väljas, tema toas. See, mis ülekuulamisprotokollis kirjas on, seda kuulis teiste käest. Kuidas sellised sõnad protokolli sattusid, seda ei tea. Asjade põletamise kohta on eeluurimisel antud ütlused õiged. Varem ei küsitud täpselt. Mida põletati, seda ei tea. Enne ei teadnud, et laip prügi all oli. Tunnistaja O K seletas täiendavalt, et Tšistonossoviga on suhted sõbr ud. Ei mäleta mida rääkis varem. Et Viktor tappis D , põletas. V põletas ahjus kirvest, tema tõmbas kirve ahjust välja. Oli talus kui seltskond saabus. Talus olid tema, K A , P , Tšistonossov, V K . Istusid väljas, jõid. Keegi ütles, et D räägib T u kohta halvasti. Viktor K , T , E sõitsid vist D järgi. D hakkas T ut pederastiks nimetama. Siis läksid K iga linna õlle järele. Kui tagasi tulid, siis D enam ei olnud. A.K lõi D , kuid ei mäleta kuhu. Kui on varem kirjas, et ninast tuli verd, ju siis oli. Üks kord lõi, ei peksnud. Pärast tulid tagasi, kõik olid seal peale D . P , K , Tšistonossov vaatasid telekat, kõik olid juba majas. Oli juba pime. Kui läks tualetti, siis Tšistonossov ütles, et seal on laip, 23 päeva hiljem. Ütles, et laip on punkris. Kui V hakkas prahti põletama, siis oli jube hais. Ütles T ule, et laip on seal. Oli rase, talle ei rääkinud, ei mäleta. K ütles, et V tappis. Jääb oma ütluste juurde. Ei mäleta kas keegi käis kontroll s, kes tegi ettepaneku verine tugitool ära põletada, seda ei mäleta. K est nimetati pederastiks T ut. Kaks päeva enne seda kui V kinni peeti sõitis P i juurde. Helistas Kloogalt P i juurest, et talus on laip. Helistas S , kuid see ütles, et on puhkusel ja aidata ei saa. Kuhugi pöörduda ei soovinud. Kümnendal kuupäeval peeti Tsistonossov kinni. Neil olid S ja Nataša G id külas, kartis, oleks võinud neid ka ära tappa. Võttis ähvardusi tõsiselt, kui nuga oli käes, mis muud arvata. Võttis tõsiselt, et tahab G ka 10 tappa. M M oli V saadetud mees, kes andis talle peksa narkootikumide eest. V ei ole talle halba teinud. Ei näinud, et kui läks aeda D tapma, samuti ei näinud seda, et Tšistonossov oleks kirvega D e järele jooksnud. Jõe ääres ta olnud ei ole. Ei ole kokku leppinud kuidas Viktor Tšistonossov kinni panna. Kui istusid, siis keegi helistas ja ütles, et D põgenes. Kes kirve ahju pani, seda ei näinud, kuid tema võttis välja. Tunnistajana üle kuulatud J K a seletas, et D K it teadis, elas Harkus nagu temagi. Suhtles tere, head aega tasandil. V.Tšitonossov elas samuti Harkus, suhteid ei olnud mingisuguseid. DKsurmast teab vaid seda, et tapeti ära. Kuulis seda isalt Viktor K ilt. Isa ütles, et tapeti ära, kuid ei öelnud kus. Teab A K , elab Harkus talus. Seal talus on käinud üks kord vist augustis
10. Kutsuti sinna rääk . V.Tšistonossov kutsus. Palus, et isa viiks ta sinna. Talus nägi K , Tšistonossovit, O t ja seal oli jutuajamine sellest, et ta ei lobiseks ülearu. Et ei räägiks oma tuttavatele, et D tapeti. Räägiti, et rääkis sellest, mida poleks pidanud rääk . Isa ei rääkinud midagi sellest, kuidas DKtapeti. Kohale jõudes inimesed suhtlesid, ajasid juttu, ei märganud, et oleks alkoholi tarvitanud. Olukord oli rahulik, midagi ebatavalist ei olnud. Tule tegemist ei näinud. V.Tšistonossov ütles, et tappis ära, võib laipa näidata, kuid ei näidanud. Samuti ei rääkinud kuidas tappis. K i majapidamises terariistu ei näinud. Kui DKoli alkoholi tarvitanud, siis käitus väga agressiivselt, tekitas probleeme. Tal oli siis vaja pidevalt tülitseda, kakelda, inimesi solvata. Kuidas V.Tšistonossov käitub kui on alkoholi tarvitanud, seda ei tea, ei näinud teda kuigi tihti joobes. Sel päeval politsei kutsumisest seal juttu ei olnud, sellest oli juttu hiljem, kuupäeva ei mäleta. D.K it nägi kui see jalutas Harku vahel joobes. Kui isa ta tallu tõi, siis oli seal 20 minutit. Algul ei saanud aru miks toodi sinna, siis Tšistonossov ise ütles, et tappis ja kas tahad laipa näha. Siis sai teada, kes tappis. Rääkis sellest juba kuskil. Nüüd sai teada, kes tappis, rohkem kellelegi ei rääkinud. Ähvardati, et kellelegi ei räägiks, et tapetakse teda ja tema isa. Tšistonossov ütles seda. Ähvardati sõnaliselt. Kust ta võib teada kas ähvardus oli reaalne. Võttis ähvardust tõena. D agressiivsust nägi sellest, et ta tülitses, võis kakelda kellega tahes, solvas inimesi. D oli võimeline keda tahes solvama, sõ s ka teda. Tema sõbratare kõiki nimetas ebatsensuurselt. Kui aga kaine oli, siis oli normaalne. Jõi tihti, kas tööl käis, seda ei tea. Tunnistajana üle kuulatud L H seletas, et V.Tšistonossovit ei tea, ei ole näinud. D K it teadis, elas korteris nr 8, tema ise korteris nr
11. D.K it teab lapsepõlvest. Vi ne kord nägi D.K it 31.07.
12. Läks sel päeval õhtul pärast seitset veemõõtjaid kontroll , käisid korterid läbi, läksid nende ukse juurde. Ülemus ütles, et inimene vedeleb maas. Maja välisukse juures. Ülemus ütles, et D on purjus. Tõstsid ta üles ja viisid koju. Nendega käitus rahulikult, viisakalt, aga kuidas ta sõpradega koos olles oli, seda ei tea. Kui oli alkoholi tarvitanud, siis oli muidu viisakas, teretas kui mööda läks. Tema meelest halvasti öelnud ei ole. Viisid D teisele korrusele. Läks aeda ja oli seal 15-20 minutit ning kuulis D häält. Läks lähemale ja nägi autot, mille juures D rääkis. Teised olid autos, kuid ei olnud prille, oli liiga kaugel. See oli K i auto. Alles D oli purjus ja pikali. D ütles, et kuskile ta ei lähe. Siis vaatas, et auto keeras ja läks minema. Rohkem ei näinud. Alguses ropendas läbi akna, väljendas end jämedalt. Kuhu D autos istus, seda ei näinud. Kuidas DK auto juures käitus, midagi ei kuulnud. Kas oli agressiivne, seda ei näinud. Läks poodi, seal küsiti et kas tead, et D on kadunud. Isiklikult ei ole näinud D purjus maas olemas, ammu oli kord. Ei saa öelda, et tihti alkoholi tarvitas, probleemid olid peres, läks naisest lahku. Mõnikord oli kuulda kui mööda läksid, rääkisid sõbraga valjusti.
13. kuupäeval kui autosse istus, siis oli näha, et jämedalt rääkis, hästi ei olnud kuulda, kõrgendatud toon, mitte liiga vulgaarselt. Rääkisid mehe moodi: kozjol, 1-2 sõna, solvas. Autos olnuid ei olnud kuulda. Pidas end agressiivselt üleval. Ütles kõva häälega, et ei tule, vehkis kätega. Autost keegi välja ei tulnud, ütles, et ei sõida. Tunnistajana üle kuulatud S G seletas, et V.Tšistonossovi nimelist isikut ei tea, süüdistatavat on näinud tädi V talus, K e talus. D K it teab, elas külas. Teab nii kaua kui on seal elanud. K e juures tihti ei käinud, teadis tädi V t, A t, käis televiisorit vaatamas. Vi ne kord käis talus 3 liitrise purgi järel. Seal olid V , T ja tema. Nad istusid õues. D.K iga koos alkoholi tarvitamist on ette tulnud. DKmuutub agressiivseks, kasutab erinevaid sõnu, kozjol, igasuguseid. DK 11 surmast ei tea midagi. Kui talus käis, siis nägi DKema, kes küsis DKkohta. Talle öeldi, et D läks ära. Kõik ütlesid, T . Tallu läks koos N T . Tunnistajana üle kuulatud V K seletas, et D K oli tema poeg, iseloomustab poega positiivselt, hea laps oli. Austas vanemaid, sõpradesse suhtus hästi. Kui alkoholi oli tarvitanud, siis ei mürgeldanud, kodus oli kõik normaalne. Kuidas käitus väljaspool kodu kui oli alkoholi tarvitanud, seda ei tea. Selle päeva õhtul, 01.08.2006 nägi poega vi st korda kodus. Poeg oli oma toas, ise läks kööki. Oli uksekell, poeg läks avama ja viis minutit hiljem väljus. Kes järgi tuli, seda ei näinud, poeg ei öelnud kuhu läheb. Aknast vaadates nägi K i autot, poeg istus autosse. Auto kõrval oli inimene, K i teab vaid nimeliselt. D istus autosse. D istus autosse ja siis istus sisse ka auto kõrval seisnud isik. Autosse sisse ei näinud. D sisenes autosse vabatahtlikult. Seljas oli jalgpallisärk ja jalas spordipüksid. Auto juures mingit juttu ei kuulnud. Teab, et oli talus ja tapeti. Kes tappis ei tea, kuulis surmast siis kui politsei leidis, kuulis tuttavate käest. Viktor Tšistonossovit ei tunne, A K teab nägupidi. Ei kuulnud, et D oleks tülitsenud, aken oli kinni. Tunnistajana üle kuulatud E P seletas, et tunneb V.Tšistonossovit, tutvus juhuslikult Tallinnas. On koos Tšistonossoviga Harkus talus alkoholi tarvitanud. Kellele talu kuulub, seda ei tea. Vi ne kord tarvitas Tšistonossoviga koos alkoholi ammu, ilmselt tapmise päeval. Siis eriti ei joonud. Oli juba enne seda seal tükk aega olnud, nii tema kui ka Tšistonossov, puhkas seal. Seal olid veel K T , O , inimesed käisid, tulid, läksid. D K it teadis, ühest külast. Vi ne kord kohtusid sel päeval. D toodi talusse, jõid koos. DKtoodi sellepärast, et oli kedagi pederastiks sõ nud. D ise rääkis kõigile poe juures. D tallu toomise mõte oli T ul. D toodi K i autoga. Autos olid K , T , Viktor ja tema. D võtsid peale kodust. Autos T rääkis D ga, et tuleb oma sõnade eest vastutada, Viktor rahustas. Tema kuuldes nimetas D T ut mitmel korral pederastiks, rohkem kedagi teist ei nimetanud. Toli lõi D , öeldes, et see on selle eest. Talus jõid koos Viktor, Denis, K T ja tema. Ise võttis vähe, piiritust ei joo, ei tea kui palju ära joodi. Ei tea kui kaua koos jõid. Selgitasid, et ei ole vaja rääkida nii, et kui keegi nimetab pederastiks ja on samas seltskonnas, siis nii ei tehta. D K käitus väljakutsuvalt, ta alati kui joob, ei ole adekvaatne. Solvamine on tema tavaline vestlus. Püüdis T ut alandada. Siis tuli K ja tõi õlut, läks koos temaga tuppa. Jõid K iga õlut, siis tuli T ja ütles, et Viktor tappis ta ära. Palju sellest aega mööda läks kui ta seltskonnast lahkus, seda ei tea, vaatasid videot. T ütles, et Viktor tappis ta ära, ei täpsustanud. K jooksis ära, tema ise jäi majja. Ise ei läinud ära, sest kuhu oleks olnud minna. Tšistonossov tuli natuke hiljem. Tšistonossov rääkis midagi, kuid ei mäleta mida. Teab tapmisest niipalju kui talle räägiti. Surnukeha ei näinud. Pärast O rääkis, et Viktor peitis surnukeha ära ja pani põlema. Verd nägi tugitooli peal. Millal ja kuidas veri sinna sattus, seda ei tea. Tugitool põles ära prügihunnikus, mis oli seal juba ammu. Kõik olid seal. Tšistonossov ei teinud edasi midagi, oli majas. Kardab praegu Tšistonossovit, on selleks põhjust, kuid põhjust avaldada ei soovi. Kui sellest kuulis, siis kartis Tšistonossovit, sest Tšistonossovi järelevalveta ei saanud majast välja. Kui keegi kuhugi läks, siis läks vaatas kuhu läheb. Pärast sõitis ära Kloogale. Tšistonossov peeti kinni samal päeval kui tuli töölt Kloogale koju ja politsei tuli kohale. Kui K tuppa tuli ja ütles, siis päris ei uskunud, kuid näost oli näha, vähe oli kahtlusi, oli hirmunud. Kuidas Tšistonossov välja nägi, seda ei mäleta. Talu juures nägi kirvest, kuid kellelgi kirvest käes ei näinud. Kirves põles ahjus ära. Kes kirve ahju pani, seda ei mäleta. Kui ta majja läks, siis jäi välja kolm inimest, siis tuli K . Kus tapmine toimus, seda ei tea, maja lähedal. Järeldab seda K i sõnadest. K ütles, et Viktor tappis kirvega. K i ja Tšistonossovi vahel konflikti ei olnud, vastupidi, Viktor rahustas, et nii pole vaja rääkida. Kui Tšistonossov tagasi tuli, siis ei rääkinud midagi K ist. Ei mäleta, kes keegi küsis. Ahjus põletati peale kirve veel asju, kuid mida, seda ei mäleta. Kui ülekuulamises on teisiti, siis järelikult nii oli. Palju aega on möödas. Ei mäleta, et oleks kellegi käes nuga näinud, kuid kui ülekuulamises on kirjas, et oli kaks nuga, siis nii oli. Ise ei rääkinud, sest on pere, 2, 5 aastane laps. Teda peksti, oli haiglas. Öeldi, et kui ütlusi ei muuda, siis saab kannatada pere. Öeldi, et peab rääk , et Viktor magas ja rääkida kõik T u peale. Tšistonossoviga olid lihtsalt tuttavad. Viktori poolt peksjad, kes see muu sai olla, sest kui muuta ütlusi, siis Viktor saab välja. O kohta ei mäleta kus ta talus oli. K jooksis siis välja kui uudist kuulis. Järgmisel päeval tuli K tagasi. Ise läks ära 3-4 päeva 12 pärast kui ülemus rääkis tööandjaga. Läks Kloogale. Lõke oli majast 2,5 meetri kaugusel põõsaste taga., paar meetrit eemal ongi hunnik. Seal on tugitoolid. Millal lõke põles, seda ei mäleta. Tšistonossoviga kontakte ei ole olnud, K eid on näinud, Dmitriga on kohtunud. D ei olnud üldse seal. Kolmandast vennast ei tea midagi, ei näe üldse. Ema ei ela seal. Suvel käivad seal pidevalt inimesed külas. K i tütart seal ei näinud. Ühe noa võttis ära, järelikult üks jäi. Tšistonossov ütles pärast, K tuli üksi, ütles esimesena. Kuidas Tšistonossov väljendus, seda ei mäleta. Ei mäleta mis millalgi juhtus. Et just Tšistonossov põletas, see on õige. K iga oli jutuajamine, K oli šokis, ei teadnud mida teha. Mõne päeva pärast õnnestus ära minna. Viktor tuli järgi, võtsid O ja viisid Kloogale. O ütles, et kardab. Politseisse minna kartsid. Kuidas teatad politseisse kui oled järelevalve all, O teatas, O teatas, mis edasi sai ei tea, politsei tuli. Kes teda peksis, seda ei tea. Kui teaks, oleks lihtsam. K tunneb 30 aastat, elasid ühes külas, kasvasid koos üles. 2006 suvel hakkas seal talus kä , kaks kuud enne seda. Faktiliselt elas seal, jäi ööseks, sõi. Viktor töötas karjääris, tema ehitusel, A ka. Andsid raha, O ostis süüa. Suhted olid rahulikud. Prügi ja tugitooli koht ja laiba leidmise koht on erinevad. Üks on lõkkekoht, teine see, kust leiti laip. Et K on maha maetud, sai teada järgmisel päeval või kaks päeva hiljem või siis kui ära sõitsid. O käest kuulis. Kust O seda teadis, seda ei tea. Viktor oli küsinud mingeid kotte et ära viia ja maha matta. Ütles, et tahab maha matta ja pani põlema. Sellises olukorras liigseid küsimusi ei esitata. Ei tekkinud kahtlust, et K tegi. T ütles midagi küll, kuid kuidas uurija poolt üles kirjutatakse, seda ei ole vaja temale kaela määrida. Pärast lööki oli K i nägu verine. K lõi jalaga, K istus. Kirvest ei näinud, K lõi jalaga, ei näinud, et Tšistonossov oleks löönud. Teist kaklust ei näinud. Kui K lõi jalaga, verd hakkas tulema, istus tugitoolis ja jäi istuma. K ütles pärast lööki, et on tasa. Teadvust ei kaotanud, lõi näkku, veri oli. Majas kirves oli, ei tea seda mitu kirvest oli. Suvel ei ole vaja kütta. Mingit kirvest väljas nägi. Ei näinud seda, et K oleks kirvega majast tulnud. Vikatiga vehkimine oli, kuid see oli enne seda. V.Tšistonossoviga kirjavahetust ei ole olnud, teab, et kellelegi teisele on kirjutatud, sai aru, et on vaja muuta ütlusi. Tugitool oli vaja põletada seepärast, et sel oli veri, kuid kelle veri, seda ei tea. Kui kohtuistung edasi lükati ja mingitest kirjadest koopiaid tehti, siis saali ukse taga oli juttu, et peab ütlusi muutma. Seda ütles L K a. Käskis öelda, et Tšistonossov magas ja T tappis. Peksti ka, et K i peale ajaks. L on T K i venna V i naine. Kui neljakesi autoga K ile järele läksid, siis tuli K autosse vabatahtlikult. Esimest korda sõitsid tema järele. K tunneb külas kõiki. T tahtis, et K tuleks, T kutsus autosse. K oli natuke joonud. Autos olid siis Tsistonossov, tema ise, K ja T . V K ei olnud. Tunnistajana üle kuulatud L A seletas, et üks kiri tuli A.K ilt, kus kirjutas, et Viktor Tsistonossov otsib seda vi st, miks inimene, kes ei ole tapmisega seotud, peaks vastutama. Teine kiri oli V.Tšistonossovilt, kus kutsutakse kokkusaamisele. Läks kokkusaamisele ja V.Tšistonossov rääkis, et ta magas ja nägi kuidas A.K tuli verise kirvega tuppa. A.K teab 4 aastat, ta võib lüüa, et aga tappa, seda ei tea. V.Tšistonossovit teab vähem, suhtlesid vähe. Teab mis on vangla, seal oodatakse kirju, kohtumisi, tahetakse suhelda. Elas varem V.K iga, läks lahku mõni kuu tagasi. V.Tšistonossov rääkis, et kuidas ta sai seda teha, tal pole kuhugi minna. K il naine rase, 4-5 kuu pärast oli iseeneseslik abort, arsti juurde ei läinud. K palus, et võtku enda peale, kui on vaja narkootikume, siis saadavad. Nõustus sellega. Siis A.K pandi kinni, K ei toetanud, ei olnud ei tööd ega raha et saata talle pakke, raha, narkootikume. Sõnadest teab, et seal oli P E , kuid kas tapmise juures oli, ei tea. Harkus elav V K oli, rohkem ei mäleta. Rääkis, et tapeti kirvega. Kust teadis, et kirvega, seda ei tea, mis laibast sai, seda ei rääkinud. K iga on halvad suhted 4 aastat. Kas uskus V.Tšistonossovit kokkusaamisel, ei tea, ei oska vastata. Ei tea seda, kas oli kokkulepe, et keegi võtab enda peale. Kui ei teinud, miks siis üles tunnistas. Ilmaasjata istuma ei lähe. Uurija juurde läks sellepärast, et ei uskunud, et K tappis, ta võib varastada, tegeleda narkootikumidega. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirj ke tõendeid: • 08.08.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Tallinnas asuva maja taga olevat mahajäetud muldkeldrit. Vaadeldavasse keldrisse on maetud meesterahva vägivallatunnustega surnukeha ja hiljem loobitud sinna veel erinevat prahti, mis süüdatud põlema. Kaevamist alustades nimetatud keldri pealmiste prahi kihtide vahelt immitseb 13 • sinist suitsu. Eemaldades mulla ja prahi kihi avastati sealt alt lagunemistunnustega surnukeha. Avastatud meesterahva laip on osaliselt põlenud ja söestunud. Laip lebab paremal küljel peaga telliskivist seina poole, jalad põlvedest kõverdatud, vasak käsi on kõverdunud enda poole, parem käsi on maas kõverdatud. Kehamuutused ei ole laiba termiliste kahjustuste tõttu määratavad, katsumisel soe, laiba paremal küljel putukad, parem pool on enam kahjustatud ja kuklas keha keskjoonel 2 ebakorrapärast haava, umbes 1-1,3 cm. Koljuluud komplemisel terved ja esialgsel vaatlusel laiba rindkerel ja seljal vigastusi ei ole näha. Labakätel vigastusi ei ole näha. Laiba seljas on sinist värvi T-särk ja sinist värvi aluspüksid, jalanõud puuduvad. Seoses surnukeha leidmisega teostati ka oletatava sündmuskoha vaatlus, mis asub samas xxx maja ees. Nimetatud kohas välisukse vastas istumiseks kohandatud kaks autoistet, üks nendest kollast värvi roheliste lilledega, teine halli värvi punast värvi katteriidega ning lauaks puupakk ja plastkast. Samas vastas maja seina ääres kunstnahast kattega pruuni värvi tugitool, millel kollakas roheline kate. Visuaalsel vaatlusel verele ning võitlusele viitavaid jälgi ei tuvastatud, aga kui kasutati luminooli, siis tema abil avastatud nimetatud kohalt verekahtlast ainet ning võetud DNA proovid. Proovid pakendatud DNA karpidesse. Võetud kaasa tugitoolide katted 2 tükki. Tugitooli taga on prügi ja puud. Vasakule poole maas on teerada. Teerada viib muldkeldri juurde. Majast umbes 50 meetri kaugusel teerajast vasakul, vana tuleaseme kohal on põlenud tugitoolivedrud. (t/l 8-13, CD salvestus) Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 676 on ekspert jõudnud arvamusele, et eelandmete, DK laiba kohtuarstliku lahangu, histoloogilise uuringu ning laiba leidmise ning kahtlusaluse ütluste videosalvestuse alusel on DK laiba jäänustel sedastatavad mehaanilise (tömbi) trauma tunnused näo ja lagipea piirkonnas – kokku neli põrutushaava, kehatüve ja vasempoolsete jäsemete pinna leekpõletusest tingitud kahjustused hingamisteedesse inhaleeritud tahma ja kehavälise võõrmassi (tõenäoliselt pinnase) osakestega ning surmajärgne autolüüs (laostumine). Arvestades DK laiba asendit tema leidmisel – näo ja suuava suunaga paremale alla – on vähe tõenäoline pinnase osakeste ning tahma passiivne sattumine DK hingamisteedesse. DK laiba pea piirkonnas sedastatud põrutushaavade morfoloogilisi iseärasusi (kokku 4 haava) – nende täisnurga kujulist kontuuri ja samuti haava põhjas olevate luuliste osade vigastuse puudumist, võivad need olla tekitatud kõva, tömbi esemega, mille kontuur omab kahte või enamat täisnurka moodustavat vähemalt 2,5 cm pikkust sirget serva/pinda. Esitatud asitõend – varreta kirve tera – omab kirvesilma ülemisel, lamedal ristküliku kujulisel pinnal nelja, omavahel täisnurga all ristuvat järsku serva, mille küljepikkus on vähemalt 3 cm. Kirveteral sedastatud määrdumusest osa on identifitseeritav kui raua oksüdeerumisel moodustuv rooste, teine osa – tahmunud musta värvi mass – võib olla kuumuse toimel söestunud bioloogiline materjal, mille iseloom ja päritolu ei ole kohtuarstlike meetoditega määratav. Arvestades asitõendi füüsikalisi omadusi – mõõte, tihedust, massi, antud eseme kuju ja teisi iseärasusi – ei saa välistada DK laiba kohtuarstlikul lahangul sedastatud lagipea piirkonna põrutushaavade tekitamist esitatud esemega või mõne teise, analoogiliste omadustega esemega sooritatud löökide tulemusena. Eelnevast johtuvalt võib arvata, et sooritatud löökide jõud ei ole olnud piisav koljuvõlvi luudes murdude ning löökidel kasutatud eseme pinnast lamedatel koljuluudel jäljendite tekitamiseks. Nimetatud asjaolust lähtuvalt võib arvata, et pea piirkonda sooritatud löökide jõud võis olla ebapiisav surma põhjustava ajukoe kahjustuse esilekutsumiseks – ajukoe ulatusliku surmajärgse laostumise tõttu ei ole aju kahjustus hinnatav. Arvestades DK laiba kohtuarstlikul lahangul sedastatud elutähtsate elundite ja skeletiluude vigastuste puudumist, ei ole välistatud tema aktiivse tegutsemise – häälitsemise, liikumise või tõrjeliigutuste sooritamise võime. Kõigest eeltoodust lähtuvalt jõudis ekspert arvamusele, et DK surm võis saabuda kas lämbusest rindkere takistava jõu tõttu, see on rindkere elundite kompressioonist kehatüvele (rindkerele) kuhjatud pinnase ja muu taolise massi raskusest; suitsugaaside, tahma ja võõrmassi (pinnase osade) aspiratsioonist hingamisteedesse või kehapinna ja hingamisteede leekpõletusest või kõigi eelnevalt loetletud faktorite koostoimest. Kohtukeemilised uuringud laiba kehavedelikest ei ole teostatavad seoses nimetatud vedelike (veri, uriin, silma klaaskesta vedelik) puudumise tõttu. (t/l 18-34) 14 • • • Surnu kohtuarstliku täiendava ekspertiisi aktist nr 37 nähtuvalt on ekspert eksperdi käsutuses olnud materjalide – eelandmete, esitatud asitõendi, kahtlustatava ütluste ning DK laiba väljakaevamist kajastava videosalvestuse läbivaatuse ja kohtuarstliku lahangu andmete alusel jõudnud arvamusele, et arvestades DK laiba asendit tema leidmisel pinnase ja muu loodusliku, osalt põlenud massiga kaetuna – pea pööratud paremale alla – siis pinnase osade sattumist suuavasse ja hingamisteedesse ainult neile mõjuva raskusjõu toimel seletada ei saa. Samuti ei ole tahma osakeste sattumine hingamisteedesse vaid suitsu ja selle osade tavapärase levimisega seletatav, kuna pinnase osakesi ja tahma leidub suuõõnes ja hingetoru ülemise poole l skestal, so ligikaudu 15 cm ulatuses suu- ja ninaavadest eeldavad mõlema, erineva raskusega võõrmassi sattumine aktiivseid hingamisliigutusi. Tavaliselt saabub inimese surm õhuhapniku juurdepääsu täieliku lakkamise korral umbes 510 minuti jooksul. Käesoleval juhul ei ole küsimuses esitatud ajaline periood üheselt määratav, kuivõrd võib eeldada mitme hingamist takistava faktori koostoimet, mida on üksteisest raske eristada seoses laiba surmajärgsete muutustega. Arvesse tulevad rindkere ja kõhuseinalihaste kompressioon peale kuhjatud pinnase raskusest, hingamisruumi piiratus, hingamisavade osaline või täielik väline sulgus võõrmassiga koos selle osakeste sattumisega hingamisteedesse; kõrgenenud temperatuuriga gaaside toime hingamisteede l skestale, millele viitavad l skesta rakkude lagunemine ja aluskudede (termiline) koagulatsioon; hingamisteedesse sattunud võõrmass kutsub tavaliselt esile reflektoorseid häireid hingamistegevuses – hingamisteede kokkutõmbed (spasmid), kopskoe puhitumine, vereküllasus ja turse. DK laibalt võetud materjalis ei saa loetletud muutusi ühemõtteliselt sedastada, kuna kudede tavapärane rakuline struktuur on pühkunud seoses surmajärgsete laostumuslike muutuste ja kõrgenenud temperatuuri toimega. DK laiba kehapinnal sedastatud leekpõletusest tingitud muutuste elupuhusust ei ole võ lik hinnata, kuna tegemist on sügava, osalt skeletiluid p stava pehmete kudede söestumise ja hävinguga, mis on seostatav ekspertiis terjalide eelandmetes viidatud pikemaajalise, mitmeid päevi kestnud laiba põletamisega. DK laiba hingamisteede l skesta histoloogilisel uurimisel on sedastatavad tahma ja pinnasest pärinevate kristalliliste osakestega kaetud l skesta katterakkude laostumine ning allasuvate kudede kalgendumine, mis võis toimuda kõrge temperatuuriga gaaside sissehingamise tulemusena. DK surma põhjuse tuvastamine on raskendatud, kuna tegemist on erineval viisil ja ajal mõjutatud laibaga. Suurema osa surmapõhjuse määramist võ ldavatest kriteeriumidest on hävitanud selle pikaajaline viibimine kõrge temperatuuri tingimustes. Arvestades DK laibal sedastatud ninaluude killulise murru iseärasusi-luu fragmentide vaba liikumist, järskusid, teravaid servi – võib arvata, et tegemist on reparatiivsete muutusteta luumurdudega –paranevate, enam kui paar nädalat varem tekitatud murdude puhul võib sedastada murru servade ümardumist ja omavahelist fikseerumist. Täpsem murru vanuse hindamine ei ole antud juhtumil võ lik surmajärgsete muutuste tõttu. Eeltoodust lähtuvalt võib tegemist olla laiba väljakaevamisel tekitatud või mõnevõrra vanema, päevadega mõõdetavaperioodi võrra varem tekitatud vigastusega. DKnäo ja lagipea piirkonnas sedastatud nahavigastused – põrutushaavad võivad olla tekitatud esitatud asitõendi – varreta kirve metall-osa (või mõne teise analoogilise kirve tömpide, teritamata) servadega. Eeldusel, et vigastuste tekitamise ajal omas kirves vart, siis tulevad antud vigastusi tekitavate piirkondadena arvesse vaid kirve silma lameda (ülemise) pinna servad. Samas ei saa välistada taoliste vigastuste tekitamist mõne teise, kõva järskusid (teritamata) ja üksteise suhtes täisnurga all ristuvaid servi omava esemega. (t/l 38-42) Ekspertiisiaktis nr GE-1686-06/4352 on ekspert jõudnud arvamusele, et DNA analüüsi käigus analüüsitud proov hambast saab väga suure tõenäosusega kuuluda L K a bioloogilisele pojale. (t/l 45-46) 21.08.2006 koostatud isiku tuvastamise õiendist nähtuvalt on Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talituse politseivaneminspektor R.Tammsalu teinud kindlaks, et 08.08.2006 Harju maakonnas Harku alevikus keldri varemetest leitud tundmatu meesterahva andmed on: D K , isikukood 37607270250, rahvuselt venelane, andmed tuvastati ekspertiisiaktis nr GE-1686-06/4352 antud eksperdi arvamuse tulemusena. (t/l 48) 15 • • • Ekspertiisiaktis nr GE-1829-06/4730 on ekspert jõudnud arvamusele, et punaselt vaibalt (pakend nr 1, tampoon nr 1), punaselt vaibalt (pakend nr 1, tampoon nr 2), kirveteralt (pakend nr 7 tampoon nr 1), kirveteralt (pakend nr 8) ja kirvetera teravikult (pakend nr 8) DNA analüüsiks võetud proovidest ning labida varre käepidemelt (pakend nr 5) DNA analüüsiks võetud esimesest ja teisest proovist õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võ lik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu, sh D K ilt ja/või Viktor Tšistsonoosvilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides. Pleedist (pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võ lik teha usaldusväärseid järeldusi D K ilt ja/või Viktor Tšistonossovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. Pükstelt (pakend nr 3), kirveteralt (pakend nr 6 tampoon nr 1), kirveteralt (pakend nr 6 tampoon nr 2) ja kirveteralt (pakend nr 7 tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proovidest ei õnnestunud määratleda ühtegi inimese DNA alleeli. Tegemist võib olla inimpäritolu DNA sisaldumisega nendes proovides allpool tuvastuspiiri. Aluspükstelt (pakend nr 4) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev Viktor Tšistonossovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangev DK võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Viktor Tšistonossovi võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 6,6 x 10-
14. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,5 x 1014 inimese kohta. (t/l 51-52) Ekspertiisiaktis nr GE-0091-07/0256 on ekspert jõudnud arvamusele, et kollaselt to attelt (karp 1 tampoon nr 1) DNA analüüsiks võetud proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) määratletud DNA profiil osutab naiselt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev DKvõrdlusproovist ega Viktor Tšistonossovi võrdlusproovist määratletud DNA profiilidega ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Kollaselt to attelt (karp nr 1 tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud selle segaproovi analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste põhjal ei saa teha usaldusväärseid järeldusi D K ilt ja/või Viktor Tšistonossovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. Punaselt to attelt (karp nr 2 tampoon nr 1) DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võ lik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNAd on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil on kokkulangev DK võrdlusproovist määratletud DNA Profiiliga. DK võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 1,1 x 10-
15. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 8,8 x 1015 inimese kohta. Saadud tulemuste alusel ei saa teha usaldusväärseid järeldusi Viktor Tšistonossovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. Punaselt to attelt (karp nr 2 tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada D K ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes on esindatud ka kõik D K il esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste põhjal ei saa teha usaldusväärseid järeldusi Viktor Tšistonossovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. (t/l 55-56) 11.08.2006 koostatud tehnilise uuringu protokollist nähtuvalt uuriti kirvetera ja kahte vaipa. Kirvetera uurimisel ja töötlemisel Tetra basega tuvastati kirveteraotsal ja küljel verele iseloomulik määrdumine, mis andis reaktiivi kasutamisel positiivse tulemuse. Kirveteralt võeti kaks proovi, mis pakendati DNA karpi ja edastati laborisse. Kahe sinise ringiga 16 • • • • tähistatud punasel vaibal tähistatud piirkonnad, mis töötlemisel reageerisid nii luminoolile kui ka Tetra basele. Vaip pakendati edastamiseks laborisse. (t/l 58, 60, 61) 15.08.2006 koostatud tehnilise uuringu protokollist nähtuvalt uuriti ruudulist pleedi, tumedaid dressipükse, Nike spordisärki, lampassidega lühikesi spordipükse, sitsiriidest pükse ja sokke ning labidat. Positiivse reaktsiooni annab pleedi ühest nurgast 20 cm ala. Luminooli heledus tekib ca 2 cm laiuse ja ca 15 cm pikkuse triibuna. Antud piirkonnast tehti materjalist väljalõige, mis pakendati karpi. Tumedatel dressipükstel annab positiivse reaktsiooni parema reie esikülg. Reaktsiooni andnud kohast tehakse väljalõige, mis pakendatakse pappkarpi. Positiivse reaktsiooni annab sitsiriidest spordipükste tuharate keskmise osa piirkond. Piirkonnast tehakse väljalõige, mis pakendatakse pappkarpi. Positiivse reaktsiooni annab ka labida metallist tööosa tagumine külg (kriidiga märgitud piirkond) ja käepideme metallist osade servad. (t/l 59, 62, 63) 14.12.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi varreta kirvest, puust varrega ja kumera otsaga labidat, punase-mustakirjut vaipa, kollakas-rohelist vaipa, ruudulist pleedi, tumesinist värvi spordipükse, tumesinist värvi maikat, sinist värvi lühikesi spordipükse, boxeri lõikega aluspükse, musta värvi meestesokke. (t/l 64-65) 17.11.2006 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 187 on ekspert jõudnud arvamusele, et V.Tšistonossov ei ole nõrgamõistuslik ja ta ei põe vaimuhaigust. Inkrimineeritava teo sooritamise ajal oli ta tavalises alkoholijoobes, mis ei takistanud teda oma teo keelatusest aru saamast ja vastavalt sellele oma käitumist juht st, st oli süüdivusseisundis. Käesoleval ajal on tema oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema eeluurimises, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. (t/l 219-220) Tallinna Linnakohtu 02.06.1995 kohtuotsuse ärakirjast nähtuvalt tunnistati Viktor Tšistonossov süüdi ja karistati KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat, KrK § 16 lg 6 ja 101 p 1 järgi vabadusekaotusega 8 aastat, KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 8 aastat, KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat ning KrK § 40 lg 1 alusel liitkaristusega 10 aastat vabadusekaotust, mille ärakandmist arvestati alates 07.12.
16. (t/l 237-238) Kohus, kuulanud ära süüdistatava esialgselt süüd tunnistavad ütlused, sellele järgnevalt süüd eitavad ütlused, kannatanu L K a ütlused, tunnistajate Viktor K i, A K i, O K i, J K a, L H , S G i, V K i, E P i ja L A ütlused ning uurinud kriminaaltoimiku kirj ke materjale, sealhulgas sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle videosalvestust, Viktor Tšistonossovi ütluste olustikuga seostamise videosalvestust, surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 676 antud eksperdi arvamust, surnu kohtuarstliku täiendava ekspertiisi aktis nr 37 antud arvamust, ekspertiisiaktis nr GE-1686-06/4352 antud arvamust, isiku tuvastamise õiendit, ekspertiisiaktis nr GE-1829-06/4730 antud eksperdi arvamust, ekspertiisiaktis nr GE-0091-07/0256 antud eksperdi arvamust, tehnilise uuringu protokolle, asitõendite vaatlusprotokolli, ambulatoorses kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 187 antud eksperdi arvamust, Tallinna Linnakohtu 02.06.1995 kuulutatud otsust Viktor Tšistonossovi süüdistunnistamise ja karistamise kohta, samuti kohtuistungitel kriminaaltoimiku juurde võetud ja kontrollitud kirjavahetust Viktor Tšistonossovi, A K i ja L A vahel, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Pärast süüdistusakti avaldamist teatas süüdistatav Viktor Tšistonossov, et süüdistus oli talle arusaadav ja ta tunnistas end temale KarS § 114 p 1, 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Sellele järgnevalt ajal, mil kuulati üle kannatanut ja tunnistajaid, teatas süüdistatav, et ta ei ole temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud ja kuriteo pani tegelikult toime A K , kelle süü ta enda peale võttis. Oma ütluste muutmist põhjendas süüdistatav sellega, et kuna ta oli saanud A.K i juures peavarju ja A.K i elukaaslane O.K oli lapseootel, siis tuli ta A.K i palvele vastu ning võttis süü enda peale, vält ks seda, et O.K jäänuks A.K i toetuseta seoses A.K i võ liku kinnipidamisega kuriteo toimepanemise tõttu. Vastutasuks lubasid A.K , O.K ja E.P teda vanglas olles toetada, varustades teda raha ja narkootikumidega kinnipidamise aja jooksul. Seejuures oli üks kinnipeetavatest talle teatanud, et enam ei ole kombeks süüd enda peale võtta, igaüks vastutab oma tegude eest ise ja vanad vangla kirjutamata reeglid enam ei kehti. 17 Kohus suhtub taolistesse süüdistatava põhjendustesse kriitiliselt. Kriminaaltoimikust ja kohtuistungil vaadatud videosalvestustest nähtuvalt asuti sündmuskoha vaatlust läbi vi ja DKlaipa ots alles pärast seda, kui V.Tšistonossov oli andnud süüd tunnistavad ütlused, ütluste olustikuga seostamisel oli näidanud nukuga ette nii tapmise toimepanemise üksikasjad kui ka laiba lohistamise matmiskohta. Süüdistatava enese ütluste põhjal leiti ka DKpooleldi põlenud laip. Sellele järgnevalt on süüdistatav kohtuistungil andnud erinevaid ütlusi selle kohta, kuidas ta oskas tapmise üksikasju ja laiba matmist kirjeldada. Süüdistatav esitas versiooni selle kohta, et kui A.K oli jooksnud majja ja kirvega tagasi tulnud, siis A.K lõi kirvega D.K it, kuid mis edasi sai, seda ta ei tea, kuivõrd võttis kaasa pudeli piiritust ja läks aeda. Kuna oli tugevasti purjus, siis jäi magama ja ärkas selle peale, et keegi äratas ning tema kohal olid A.K ja O.K ning A.K olevat tema käest küsinud miks ta oli DKtapnud. Seejärel seletas V.Tšistonossov, et kui A.K kirvega majast välja jooksis, siis istus DKtugitoolis, teised seisid kõrval ja pärast tapmist läks aeda, kus alguses jõi ja jäi siis magama. Ärgates nägi seda, et E.P ja O.K tassivad DKlaipa ning siis tulid O.K ja A.K ning küsisid miks ta DKtappis. A.K käskis tapmine enda peale võtta, sest O.K oli rase. Seejuures olevat O.K sattunud hüsteeriasse. Kohus leiab, et taolised ütlused on omavahel vastuolus. Esialgselt olevat süüdistatav ärganud selle peale, et teda äratasid A.K ja O.K ning küsisid miks ta DKtappis. Seejärel pool tundi hiljem seletas juba seda, et ärgates nägi E.P it ja O.K ki laipa tass s ning seejärel tulid tema juurde O.K ja A.K küs miks ta DKtappis. Kui lähtuda sellest, et süüdistatav ärkas A.K i ja O.K i äratamise peale, siis ei oleks ta saanud O.K ki ja E.P it laipa tass s näha. Kui aga ärkas enne ja nägi laiba tassimist, siis ei saanud ta ärgata A.K i ja O.K i äratamise peale, sest O.K olnuks hõivatud laiba tassimisega. Peale selle seletas süüdistatav vi se versiooni korral, et O.K oli läinud hüsteeriasse. Kohus ei pea taolist väidet loogiliseks, kuivõrd sama versiooni kohaselt tassis O.K eelnevalt laipa ja oli süstimisest ja joodud alkoholist nii pehme, et ei jaksanud laipa tõsta ning laipa lohistati. Kohus ei pea võ likuks, et naisterahvas satuks hüsteeriasse alles pärast seda kui tapmisest, mis väidetavalt toimus kõigi, sh ka O.K i silme all, on nii palju aega möödas, et V.Tšistonossov jõuab end rahulikult aias täis juua, välja magada, ära oodata kuni O.K laipa matmiskohta lohistab ja siis otsustab hüsteeritsema hakata. Sel ajal kui V.Tšistonossov aeda läks, end täis jõi ja välja magas, ei saanud teiste kohalolijate jaoks aeg seisma jääda. Seejärel esitas süüdistatav kolmanda versiooni, mille kohaselt tulid ütlused kirve lõkkesse viskamise kohta sellest, et ta töötas kaheksa päeva ütluste kallal, kõik mis seal juhtus oli vaja välja mõelda. Nägi seda kõike mis seal juhtus. Kohus peab ka sellist versiooni ebaloogiliseks. Juhul kui isik näeb kuriteo toimepanemist pealt, näeb laiba matmist, siis ei pea isik kaheksa päeva ütlusi välja mõtlema, vaid piisaks vaid sündmuses osalejate rollide muutmisest, esitades tegeliku kuriteo toimepanija teod enda omadena. See ei saaks ka algharidusega inimese jaoks olla kuigi aeganõudev ega raske mõttetegevus. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja L.A aga selgitas, et V.Tšistonossov kutsus teda vanglasse kokkusaamisele ja rääkis, et ta magas talus sel ajal kui A.K verise kirvega tuppa tuli. Seega esitas ta L.A le enne kohtuistungit juba sellise versiooni, mis ei lähe kokku ühegi hiljem kohtuistungil esitatud versiooniga. E.P i ütlustest nähtuvalt aga käskis kohtuhoones kohtusaali ukse taga ülekuulamist oodates L.A tal oma ütlusi muuta ja öelda, et V.Tšistonossov magas sel ajal kui A.K DKtappis. Sellistest ütlustest on näha, et süüdistatav püüab L.A kaudu mõjutada teisi tunnistajaid ütlusi muutma endale kasulikus suunas. Peale selle sai enne kohtuistungit peksa E.P ja teda püüti sundida oma ütlusi muutma süüdistatavale kasulikus suunas ja mõni aeg varem sai O.K peksa süüdistatava tuttava käest. Süüdistatav seletas ka seda, et tal ei olnud vaja D.K iga arveid klaarida, sest ta ei tundnud D.K it, oli vaid kaks korda näinud ja suhted olid normaalsed. Ometigi seletas süüdistatav samal kohtuistungil ütlusi andes, et kuna A.K istus koos temaga kinni, siis pidi DKoma ütlemiste kohta aru andma V.Tšistonossovi juuresolekul. Taolised ütlused aga annavad ilmselgelt märku sellest, et V.Tšistonossov oli vägagi huvitatud nii aru andmisest ulualust andnud isiku solvamise kohta kui ka suhete klaarimisest ning sellest, et V.Tšistonossov tundis end seltskonnas autoriteedina, kellele võõras isik peab aru andma. 18 Kohtuistungil seletas süüdistatav ka seda, et O.K ja A.K olid pidevalt talus kuni olid veendunud, et ta ei ole neid välja andnud ja pidevalt kontrollisid olukorda, seda ka siis kui V.K tõi vestlusele oma tütre J K a. Ometigi nähtub kriminaalasja materjalidest, et J.K a vestlusele kutsus just V.Tšistonossov, mitte O.K või A.K , kellel olnuks V.Tšistonossovi versiooni kohaselt suurim huvi selle vastu, et neid ei ole välja antud. Kohus ei pea ka usaldusväärseks süüdistatava versiooni selle kohta, et O.K ja A.K oleks olukorda kontrollinud, sest vastasel juhul poleks O.K E.P i juurde Kloogale põgenenud ega otsinud kontakti politseiga, teatamaks tapmisest. V.K i ütlustest nähtuvalt läks V.K pärast tapmist koju ja rääkis tapmisest tütrele ning hommikul helistas talle just V.Tšistonossov, kes käskis tütre tallu tuua, sest olevat kuulnud sellest, kuidas J.K a räägib küla peal, et DKon tapetud. Seda, et V.Tšistonossov käskis V.K il tütre kohale tuua kinnitas ka A.K , samuti J.K a. Just samade tunnistajate ütluste kohaselt vestles J.K aga V.Tšistonossov, kes nõudis, et J.K a lõpetaks tapmisest rääkimise ja ähvardas, et kellelegi ei räägiks, vastasel juhul tapetakse J.K a ise ja tema isa V.K . Seejuures tunnistas V.Tšistonossov ise J.K ale, et tappis DKja tundis huvi kas J.K a soovib ka laipa näha. A.K i kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ähvardas V.Tšistonossov V.K i ka noaga ning sundis V.K i sõitma tütre järgi ja V.K ei taha kohtus ütlusi anda, kuivõrd kardab tütre pärast. Seega näitavad nende tunnistajate ütlused hoopis seda, et olukorda talus kontrollis mitte O.K või A.K , vaid V.Tšistonossov. Seejuures nähtus E.P i ütlustest, et ta võttis ühe V.Tšistonossovi nugadest ära et teisi ähvardavat ohtu vähendada. Samas on V.K korduvalt väitnud seda, et ta kartis oma tütre pärast seetõttu, et tapja võib võ likud tunnistajad samuti ära koristada. Kohus peab oluliseks asjaoluks ka seda, et J.K a ütlustest, mida kohus peab usaldusväärseks, kuivõrd tunnistaja ei ole seotud ei A.K i, O.K i ega V.Tšistonossoviga, pakkus V.Tšistonossov talle võ lust laipa näidata. Seega pidi V.Tšistonossovile olema teada ka laiba asukoht, vastasel juhul ei oleks ta saanud oma lubadust täita. Samas aga ükski kohtuistungil üle kuulatud tunnistajatest, so E.P , V.K , O.K ja A.K ei teadnud oma sõnade järgi seda kus laip on ja nad said laiba asukohast teada alles kas mõned päevad pärast tapmist või siis kui see politseinike poolt leiti. Küll nähti aga aktiivselt prahi, sh ka tugitooli põletamisega tegelemas V.Tšistonossovit, kusjuures põletamisega kaasnes väljakannatamatu hais. Süüdistatava ütluste muutmise üheks põhjenduseks oli ka selgitus, et süü enda peale võtmise eest vastutasuks lubasid O.K , A.K ja E.P teda kinnipidamiskohas karistuse kandmise ajal toetada, saates talle pakke, raha ja narkootilisi aineid. Kohus ei pea taolist versiooni vastuteene osutamise kohta tõsiseltvõetavaks. Esiteks ei ole süüdistatav väitnud seda, et E.P oleks D.K it tapnud, mistõttu puuduks E.P il üldse mingisugunegi kohustus V.Tšistonossovit kinnipidamisasutuses materiaalselt toetada. Teiseks on V.Tšistonossov kohtuistungil väitnud seda, et tema ainukesena selles talus kogu sellest seltskonnast töötas, teised ainult süstisid, sõid ja jõid ning sissetulekuid sai vaid metallivargustest. Seega oli ainsaks sissetuleku saajaks V.Tšistonossov ise, kes saanuks teisi toetada. Loota, et A.K ja O.K , kellel tema enese sõnade järgi igasugused sissetulekud puudusid, teda tema enda sõnade kohaselt oodatava 10-15 aastase vangistuse ajal toetaksid, on kohtu arvates mõeldamatu. Arvestades veel A.K i karistusregistrit, ei saanud V.Tšistonossov, kes varem A.K iga koos kinnipidamiskohas karistust kandis, isegi loota seda, et A.K pikemat aega vabaduses viibida võiks ja teda toetada saaks. Selles võis V.Tšistonossov peagi ka ise veenduda, sest A.K peeti uue kuriteo toimepanemiselt kinni ja viibib käesoleva ajani ise kinnipidamiskohas, millega on ka igasugune toetamine välistatud. Ühest kinnipidamiskohast teise joonistuste saatmine ei ole kohtu arvates kuidagi võrreldav pakkide saatmise või narkootiliste ainete või rahaga toetamisena vastutasuks selle eest, et süüdistatav väidetavalt teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteo enda peale võtab. Kohtu arvates on taoline süüdistatava versioon lihtsameelne ega ole tõsiseltvõetav. Ka L.A le on süüdistatav L.A ütluste kohaselt seletanud, et A.K palus tal süü enda peale võtta ja kui süüdistataval on vaja narkootikume, siis saadavad, kuid siis olevat A.K kinni pandud, O.K il aga ei olnud tööd ja keegi teda enam ei toetanud. Kohtu arvates oli süüdistatavale kogu talus elamise aeg teada, et O.K il ei ole tööd ja süüdistatava sõnade kohaselt O.K kas jõi või süstis ennast, seega polnudki sealt midagi oodata. 19 Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajatest E.P ja V.K väitsid, et nad istusid toas ja vaatasid õlut juues videot kui sisenes A.K , kes teatas, et süüdistatav tappis D.K i. Kohtuistungil seletas A.K , et kuulis enne tallu sisenemist ühte tumedat mütsu, E.P ja V.K aga ei kuulnud toas midagi, sest muusika mängis kõvasti. Samade tunnistajate ütluste kohaselt sisenes mõne aja pärast tallu ka V.Tšistonossov, kes kinnitas DKtapmist. Esimesel kohtuistungil tunnistas süüdistatav temale inkrimineeritud teo toimepanemist ja kinnitas süüdistusaktis märgitud teo toimepanemise asjaolusid. Süüdistuse ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt oli DKaga tekitatud kokku neli põrutushaava näo ja lagipea piirkonnas, sealjuures neist kaks lagipea piirkonnas. Kohtuistungil vaadatud videosalvestusel ütluste olustikuga seostamise kohta näitas V.Tšistonossov, et ta lõi tugitoolis istunud D.K it kirvesilmaga kahel korral lagipähe, mida ta jätkuvalt kinnitas kogu kohtueelse menetluse vältel kuni esimese ülekuulamiseni kohtuistungil. Seevastu ei ole ükski kohtuistungil üle kuulatud tunnistajatest, kes väidetavalt sündmuskoha läheduses olid ning V.Tšistonossovi sõnade kohaselt ka sündmuse juures olid, osanud öelda kuidas DKtapeti ning on väitnud, et teavad seda, et DK raiuti kirvega surnuks vaid V.Tsistonossovi sõnadest. Samas on aga tuvastatud, et DK laibal ei ole avastatud ühtegi raievõi lõikehaava. Seega ükski nendest tunnistajatest, so A.K , E.P , V.K , O.K ei ole kordagi andnud ütlusi DKtapmise asjaolude kohta, mis riimuks surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega või V.Tšistonossovi kohtueelsel menetlusel ja esimesel kohtuistungil antud ütlustega. Ka L.A le rääkis süüdistatav vanglas, et DKtapeti kirvega. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate E.P i, V.K i ja A.K i ütlused riimuvad üldjoontes kõigi sündmuste asjaolude ja järjekorra osas, mistõttu loeb kohus eelmärgitud tunnistajate ütlusi usaldusväärsemaks süüdistatava ütlustest. Seejuures ei riimu nende tunnistajate ütlused süüdistatava kohtuistungil muudetud ütlustega muus osas kui vaid DKtallu toomise põhjuste ja toomise viisi osas. Samas ei saa kohus usaldusväärseks lugeda ka tunnistaja O.K i ütlusi, kuivõrd need ei riimu ei süüdistatava ega ka teiste tunnistajate ütlustega menetlusesemeks olevate sündmuste järjekorra ning talus aset leidnud sündmustega. Nimelt on tunnistaja O.K kohtuistungil korduvalt väitnud, et kui ta koos V.K iga linna õlle järele läks, siis oli DKveel talus, kuid kui ta tagasi tuli, siis D.K it enam ei olnud. Samas selliseid ütlusi V.K , kes koos O.K iga õlle järel käis, ei kinnita. Vastupidiselt O.K i ütlustele on V.K selgitanud, et ta oli koos E.P iga talus kui tapmine pidi toimuma ning O.K liikus nii talus kui ka väljas. Peale selle nähtub E.P i ütlustest, et tema kanget alkoholi ei tarvitanud ning oli koos teistega, so A.K i, V.Tšistonossovi, V.K i ja D.K iga väljas kuni koos V.K iga tuppa läks, millele eelnes väljas tüli, mis lahenes ja ta läks koos V.K iga tuppa õlut jooma. Seejuures oli selle tüli lahendanud just V.K , kes vikati A.K ilt ära võttis. Seega ei saanud O.K olla koos V.K iga linnas õlle järel kui pärast linnast tulekut alles toodi õlut, mida E.P koos V.K iga tuppa jooma läks, millele järgnevalt alles tuli A.K tuppa teatama tapmisest. Sellest tulenevalt ei saanud O.K olla linnas, vaid pidi olema talus. Küll aga oli kohtuistungil näha seda, et O.K ilmselgelt tundis hirmu V.Tšistonossovi ees ja muutis varasemaid ütlusi, unustades seejuures olulisemad asjaolud. Tunnistaja L A ütlused aga tulenevad informatsioonist, mida talle edastas süüdistatav vanglas ning seetõttu ei ole see tunnistaja ise menetlusesemeks olevaid sündmusi tajunud ning tegemist on vahendliku tunnistajaga, kelle ütlusi saab tõendina kasutada vaid niivõrd, kuivõrd need riimuvad teiste kogutud tõenditega. Seejuures on L.A teadlik asjaoludest vaid niipalju kui palju pidas talle vaj uks seda esitada V.Tšistonossov ja millise vaatenurga ja suunitlusega ning millise eesmärgiga neid asjaolusid talle edastas V.Tšistonossov. Seega teab L.A asjaolusid sellistena nagu neid talle V.Tšistonossov pidas vaj uks teatavaks teha. Kohtus kontrollitud ütlustest nähtuvalt ei riimu need L.A ütlused aga ühegi tunnistaja ütlustega ega ka süüdistatava poolt kohtuistungil esitatud erinevate versioonidega. Seega ei saa kohus tunnistaja L.A ütlusi arvestada tõendina menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise asjaolude või toimepanija tuvastamisel. Peale selle seletas A.K , et tal olid perekondlikud probleemid oma venna V.K i elukaaslase L.A ga ja V.Tšistonossov oli sellest teadlik ning kasutab seda ära. Kohus peab oluliseks ka kohtuistungil üle kuulatud süüdistatava ja tunnistajate ütlusi kuriteoriista olemasolu ja asukoha kohta. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et A.K jooksis 20 tuppa, võttis toast kirve, tuli kirvega DKjuurde ja lõi D.K it kirvega. Selle versiooni kohaselt ei saanud kirves mujal ollagi, kuivõrd kirves asus pidevalt ahju juures, sest ahju oli vaja kütta. Samas on kohtuistungil vaadatud videosalvestusest ütluste olustikuga seostamise kohta näha, et süüdistatav näitas, et ta ise võttis kirve sündmuskohalt alkoholi tarvitamise kohas õues ning lõi D.K it kaks korda pähe. Kohtuistungil üle kuulatud A.K seletas, et kirves oli väljas puu juures teiste tööriistade juures, mitte majas, sest suvel kütta ei ole vaja. E P seletas, et tema ei näinud, et A.K oleks kirvega majast tulnud ja mingi kirves oli väljas. V.K aga seletas, et tema kirvest üldse ei näinud. Eeltoodud ütlusi ja videosalvestust analüüsides asub kohus seisukohale, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda A.K i ja E.P i ütlusi, kuivõrd need riimuvad kohtuistungil vaadatud videosalvestusega süüdistatava ütluste seostamisel olustikuga, millistest tõenditest nähtuvalt oli kirves mitte majas, vaid sündmuskohal, so kohas, kus tarvitati alkoholi. Peale selle ei loe kohus usaldusväärseks süüdistatava väidet selle kohta, et kirves pidi olema majas seetõttu, et ahju oli vaja kütta. Nimelt toimus sündmus 01.08.2006, so suvel ning kohtu arvates on üldteada asjaolu, et suvel on soe ja kütmise vajadus puudub. Seda seletas ka A.K , kes elas selles talus alaliselt ja väitis, et suvel kütta polnud vaja ja kirves oli väljas. Küll ütles A.K , et ta nägi V.Tšistonossovit pärast väljast kostnud mütsu kirvega majja sisenemas. Samuti nähtub kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ja ka süüdistatava ütlustest, et prahti põletati väljas. Seega puudus vajadus kirvest hoida toas kui puudus vajadus kütta ja samas oli vajadus väljas põletada kogunevat prahti. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kuriteoriist kirves oli mitte majas, vaid asus väljas sündmuskoha vahetus läheduses. Seetõttu loeb kohus süüdistatava väiteid selle kohta, et A.K oleks läinud majja kirve järele, tõele mittevastavateks. Kohus loeb tunnistaja A.K i ütlusi usaldusväärseks ka selles osas, mis puudutab süüdistatava järsku ütluste muutuste põhjusi. Tunnistaja A.K seletas, et V.Tšistonossov tahab inimesi ära kasutada, et talle toodaks pakke, narkootikume, käidaks vaatamas. Võib asju pöörata nende vastu, kes tema vastu ütlusi annavad. V.Tšistonossov teadis, et tal on halvad suhted keskmise venna V K i elukaaslase L A ga ja kasutas seda ära ning L.A on talle kirjutanud, et talle on edastatud palve, et P it on ähvardatud kui ta ütlusi ei muuda, siis kannatavad E.P ja tema pere ning kohtus pidanuks ütlema, et V.Tšistonossov magas kui toimus tapmine ja tapmise panid toime A.K ja O.K . Taolised ütlused riimuvad muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt väitis L.A kohtuistungil, et V.Tšistonossov selgitas talle, et tema magas sel ajal kui tapmine toimus ja tapjateks olid A.K ja O.K , kes pidid selle eest, et tema süü enda peale võttis, teda vanglas toetama. Seejuures ilmnes kohtuistungil ka asjaolu, et E.P it peksti enne E.P i kohtus ülekuulamist ja sunniti ütlusi muutma ning ka kohtuistungi eel soovitas L.A E.P il oma ütlusi muuta V.Tšistonossovi poolt soovitud suunas. Seejuures tekkis taoline olukord pärast seda kui V.Tšistonossovit vanglas enam O.K i ja A.K i poolt ei toetatud ja V.Tšistonossovil ei olnud kelleltki pakke saada ning ta pöördus L.A poole, kes käis teda vaatamas ja tõi pakke. Selles mõttes on A.K i ütlused usaldusväärsed, kuivõrd riimuvad teiste tõenditega ja sellega, et A.K ise võeti vahi alla ja ta ei saanudki enam V.Tšistonossovit toetada, O.K il aga seda võ lust ei olnudki, mida teadis omakorda L.A . Peale selle muutis süüdistatav oma ütlusi alles kohtuliku menetluse keskel, mitte kohtueelse menetluse lõpus või kohtuliku uurimise alguses, kusjuures süüdistatav kohtueelse menetluse alguses isegi põhjendas tapmise motiivi. Süüdistatav väitis, et kui ta toimiku materjalidega tutvus ja teada sai, mida tema vastu räägitakse, siis tahtis ta, et asi oleks õiglane ja õige tapja saaks karistada. Samas oli ta juba kohtueelse menetluse alguses oma süüd tunnistanud ja sellel poleks mingit tähtsust olnud mida teised räägivad ning talle ei oleks tunnistajate ütlustes olnud midagi üllatuslikku või ootamatut. Pigem oli tema jaoks ootamatu see, et tema materiaalne toetamine kinnipidamiskohas lõppes, millest ta rääkis ka L.A le, kuigi teises valguses. Seejuures tekkis kohtuliku arutamise ajal tõrkeid korduvalt küll kohtuistungile ilmunud, kui üle kuulamata jäänud tunnistaja E.P i ülekuulamise osas ning nähes seda, et osa tunnistajaid on hakanud oma ütlusi muutma, püüti E.P it enne kohtus üle kuulamist korduvalt mõjutada. Sellistel motiividel leiab kohus, et tunnistajate mõjutamise katsed, erinevate versioonide esitamine süüdistatava enda poolt ning L.A le esitatud veelgi erineva versiooni väljatoomine enne seda, kui süüdistatav ise kohtus üle kuulati ja kui ta erinevaid versioone esitama hakkas ja sellele 21 järgnevalt taotluse esitas L.A ülekuulamiseks, kes asjast teadis vaid süüdistatava vanglas esitatud versiooni põhjal, ülekuulamiseks, näitab seda, et süüdistatav on asunud aktiivselt tegutsema selleks, et pääseda võ likust vastutusest inkrimineeritava esimese astme kuriteo eest. Selleks on süüdistatav muutnud oma ütlusi, muutes sellega kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavad ütlused tõendina kõlbmatuks ning tunnistajaid mõjutades üritas ka tunnistajate ütlusi muuta tõenditena kõlbmatuks kui tunnistajad muutnuks oma ütlusi. Samas ilmneb L.A le esitatud versiooni ja kohtus esitatud versioonide erinevusest see, et süüdistatav ei olnud L.A le versiooni esitades veel välja mõelnud seda, millist versiooni ta kohtus ise esitab, mistõttu tekkis olukord, kus L.A le esitatud ja L.A poolt ka kohtus välja öeldud versioon ja see versioon, mida pidanuks E.P esitama, erinesid sellest, millise süüdistatav ise kohtus esitas, õigemini kõik kolm süüdistatava poolt kohtus esitatud versiooni erinesid nii üksteisest kui ka L.A le esitatust, mistõttu ei saa kohus süüdistatava ühtegi kohus esitatud versiooni usaldusväärseks pidada, kuivõrd need ei riimu teiste kohtus kontrollitud tõenditega. Oma väiteid püüdis süüdistatav kinnitada ka kohtule esitatud kirjadega, millised oli talle kinnipidamiskohast saatnud A.K , kuid kohus, olles tutvunud nimetatud kirjadega, samuti L.A esitatud kirjadega tema ja A.K i ning tema ja V.Tšistonossovi kirjavahetuse kohta, asub seisukohale, et eelmärgitud kirjadest ükski ei kinnita V.Tšistonossovi versioonidest ühtegi. A.K oma kirjas V.Tšistonossovile on märkinud võ lust, et ta võib lähiajal vabaneda ning V.Tšistonossovil võib kergemaks minna. Samas aga vihjab sellele, et kodust ei kirjutata ja üks inimene läks olukorda üle vaatama. Süüdistatav ise on kirjutanud L.A le ja nõudnud, et V.K või L.A tuleks kindlasti tema juurde, sest tal on midagi vaj ku V.K i jaoks. Sellega on kiire, sest
17. oktoobril on tal juba kohtuistung. Seejuures ei olevat tal kellelegi teisele kirjutada, kuivõrd ta teab vaid L.A aadressi. A.K on L.A le kirjutanud, et see isik on endas nii kindel ja A.K loodab, et selle isiku ettekujutuste vili saab kohtu poolt hinnatud kui soov karistusest pääseda. See isik on surmas süüdi algusest lõpuni. See, et ta inimesi solgutab on kättemaksust. See isik isegi ei saa aru inimlikust korr kusest ja kõik selle pärast, et talle ei edastatud kaardiga narkootikume. Tal on selle isiku ähvardusi kõikides variantides ja kui sellele isikule ei anta narkootikume, siis hakkab ta oma juttu rääk . Sellise inimese juurde kokkusaamisele ei ole mõtet minna. Seejuures tänab A.K L.A t, et see teda asjadega kurssi viis. Muidu oleks suurte silmadega kuulanud ja lolliks läinud. Kogu süü on sellel isikul ja jumal on tunnistajaks. A.K on V.Tšistonossovile kirjutanud, et miks ei vasta, kas sai joonistused kätte. Temal kõik endine, ennetähtaegselt vabanemise asjad on pidurdunud. Kodust keegi ei kirjuta. Kirjutagu ise, sest väidab, et kellegagi ei ole suhelda. Margi, nagu isegi teab, määris kokku. Tuleb kannatada, varsti saab välja, siis saab teistmoodi olema. A.K on V.Tšistonossovile kirjutanud, et sai kirja kätte, kirjutas inimesele, see on praegu Tallinnas. Vaatab ka seda, mis kodus toimub. Ennetähtaegse vabanemisega on probleem, vaj legaalne elukoht. See inimene pidi minema tema klassivenna juurde, see mõtleb midagi välja. V.Tšistonossovil saab kergem olema kui ta vabaneb. Las prokuröriproua karjub, saab niikuinii poole tähtaja pealt välja. Saadab joonistuse, lõpuni värvigu ise. A.K on V.Tšistonossovile kirjutanud, et kohtunik V.Tšistonossovi kriminaalasjas oli haige, seetõttu läkski edasi, sellest kirjutas P . Valis välja joonistuse käele. On sidemed loonud, saab veel. Eluaseme pärast vabanemisel ei ole vaja muretseda, selle seab ta valmis. On olemas inimene, kes paberid ära teeb. Omade peale ei looda, teab, et vaj ul hetkel veavad alt. Kui tal see variant läbi läheb, siis temale vormistavad samuti ära. See inimene ei ole küll varem istunud, kuid sõnu tuulde ei loobi ja pettuselt pole tabatud. 22 V.Tšistonossov on oma kirjas A.K ile kirjutanud, et A.K i omad ei ole teda ka toetanud ja L tuli ka ainult lühikesele kokkusaamisele. Ta on tänulik Ksjuhale (O.K ) ja A.K hoidku teda, ta on normaalne tüdruk, teeb kõik, mida V.Tšistonossov palub. Kuid sellest, et Ksjuha (O.K ) teda varem ei aidanud, siis see on hea, sest talle pole kaasosalisi vaja. Kui A.K vabaneb, siis kindlasti tulgu V.Tšistonossovi juurde kokkusaamisele et rääkida ja arutada. Uues kirjas kirjutab V.Tšistonossov A.K ile, et ilmselt on A.K ainuke, kes talle kirjutab. A.K võtku ühendust E.P iga, et see võtaks ühendust külas elava R ga ja las nad valmistavad talle kaardi, R teab millise, E aidaku organiseerida. Sellest võiks vähemalt kord kuus mõelda. Üldiselt on kõik hästi, kuid on solvav, et kui natuke oled istunud, siis kellelegi see enam meelde ei tule. 12 mail on kohus ja ei tea kui pikk tähtaeg teda ootab, kuid teab seda, et on selle aja jooksul palju mõelda ja kunagi ei unusta neid, kes olid kõrval ja aitasid teda. Tuletab meelde, las praegu lõbutsevad, kuid seal nõuab kõik tagasi. Ta ei hirmuta, kuid A.K peab aru saama, et nad elavad kõik ühes maailmas ja kõige eest tuleb maksta. Ei ole kunagi alt vedanud A.K i ega tema O t ja ei saa aru, miks temasse niimoodi suhtutakse. Nüüd kahetseb, et ei hävitanud kõiki, kuigi oleks vaja olnud. Istub ja jääb ootama. Loodab, et vähemalt A.K on mõistlik ja annab sellele karjale, et kõik ei ole veel lõppenud. On niivõrd vihane kõigi nende peale et jõudu pole aga tea kuidas edasi elada. Kuid kõik on veel ees ja nad saavad kohtuda ja rääkida. Kui A.K vabaneb, tulgu kohe kokkusaamisele. Järgmises kirjas kirjutab V.Tšistonossov A.K ile, et ta ei saanud ei A.K i peale ega teiste peale, kes unustasid teda. Teab, et tal on oma eesmärk ja ta täidab selle. Las praegu lõbutsevad ja seda, mis juhtus, ei unusta ta kunagi. Mida A.K ile seletada, ta on ise istunud ja teab, mis tehakse nendega, kes andsid ütlusi. Seetõttu midagi teha ei taha, ei näha ega kuulda, antakse tähtaeg ja asi unustatud, kuid mitte tema jaoks. See ei ole enam pahameel, vaid viha nende vastu, keda toitis ja kelle jaoks varastas. Aga T on tema jaoks vend, istusid koos ja teavad teineteist, nii et tal ei ole põhjust A.K i peale pahane olla ega saagi, sest on samas olukorras, kuid ei tea vaid seda kui kauaks. Ei kirjuta esimest korda sellest, et A.K ei puutu asjasse ja sellest, et A.K hoidis neid, kes praegu isegi ei aita. Selles on A.K ise süüdi ja nüüd vähemalt teab, kes on sõber. Mis puudutab kaarti, siis vaadaku, et saaks kiiremini. Järgmises kirjas kirjutas V.Tšistonossov A.K ile, et tema kohtuistung lükati edasi 24 septembrile. Kas A.K suudab meenutada, mida ta rääkis vabaduses olles D emale. Ei suuda mõista kuidas P E tuli kohtusse kaifi all. Kas ta mõtleb et tuli maksusid maksma või tapmises ütlusi andma. Kui võ lik, võtku A.K ühendust L ga või venna V ga, las nad tulevad kokkusaamisele. Sellega on kiire, muidu on häda, sest D ema võttis endale advokaadi, kas A.K ette kujutab, mis juhtuda võib. See ei ole sama mis päev läbi juua ja süstida. Tema võib ka kõigele sülitada kui neil ei ole südametunnistust ja austust. Tal pea on lõhkemas ja kui T saab, siis tehku kiiremini kaart, muidu läheb hulluks. Et nii hool tult suhtutakse, ta on sellest šokis. O ei mõtle üldse peaga, mida kokku keerab, nad on ära tüüdanud, on väsinud sellest ja tahab õiglust. Palub, et T püüaks kõik teha mida palub ja siis on mõlemal rahulik. Tahab istuda rahulikult, et teda austataks. Nad ei tohiks unustada, mida ta nende heaks tegi. Nad on kõik nagu O , nii ka P . A.K i peale viha ei pea, A.K ei puutu asjasse. Kirjas L.A le kirjutas V.Tšistonossov, et nüüd L.A saab aru, mis talus toimus. Seetõttu palub L.A l rääkida P E ja las see räägib nii nagu tema ise rääkis kohtus. P öelgu kohtule, et tema magas ja miks andis varem teisi ütlusi, siis las ütleb, et V.Tšistonossov palus nii rääkida. Arvab, et P saab aru, et ta võib kohtus korraldada nii, et P läheb istuma koos T ja O . Tema usaldas neid, kuid nemad selja taga otsustasid kuidas teda kiiremini politseisse üles anda. O pole vaja rääkida, ta ei ole temale vajalik , et tema pärast muretseda. Muretseb P i ja tema pere pärast ja seetõttu hoiab ennast tagasi kui P räägib nii nagu oli, et T ja O tapsid. Ta ei olnud talle vajalik , teadis vaid kaks korda, milleks tappa. L kui sõber rääkigu nendega ja pole vaja seletada milles asi. Selgitagu, et kui ei, siis ta läheb istuma koos T u ja O . On nendest lihtsalt väsinud. 23 Järgmises kirjas L.A le kirjutas V.Tšistonossov, et tal on L.A le väike palve, et see leiaks P i ja O ja ütleks neile, et tema teab paremini mis juhtus. Ja kui nad hakkavad tema peale ajama, siis tema paneb nad istuma. Arvatavasti ei ole nad unustanud, et sel päeval nemad tapsid. Ta sülitab nende peale, kui nad ei ole idioodid, siis las mõtlevad enda peale. L.A peab kindlasti rääk nendega, nad mõtleksid, mida nad räägivad kohtus. Kirjutagu kindlasti, mida nad tahavad saada kas vabadust või ajada kõik tema peale ja ise istuma minna, kuid see võib juhtuda. Kahju, et L.A ei tea mida rääkisid kohtus P ja O , ka T ei olnud parem. Pärast kohut tuli oper, kes asja uuris ja hakkas ähvardama ja siin saab sellest aru, neid kõiki nöögiti ja tuligi hüppama, et mida ta kokku keerab, miks teisiti rääk hakkas. Vastab kõigile kirjadele, olgu või vaenlasele. L.A ja V on tema sõbrad ja ta on lihtsalt kohustatud neile kirjutama. Meenutab, et 21 november kell 08.30 on neil kokkusaamine, ärgu unustagu. L.A rääkis P iga ja mida ta rääkis ja las kirjutab temale kirju. Kirjutagu ja tehku kõik mida palus ning kirjeldagu mida need idioodid mõtlevad. Järgmises kirjas L.A le kirjutas V.Tšistonossov, et sai L.A kirja kätte ja tahab öelda, et ta kahtlustas, et tema asjas on midagi valesti ja ta hakkab võitlema. Siin ei ole enam pahameel, vaid isiklik huvitatus. Nad kõik olid tema sõbrad, kuid keegi ei ole suvatsenud tema juurde tulla. L.A on ainuke, keda võib usaldada. Kõik need, O , T ja E olid mädad kuni selleni, et sõitsid jõele ja andsid ta võimalikult kiiresti üles. Tema esimesed ütlused ei tõesta tema süüd. Ausalt öeldes ei mäleta, et võis inimese tappa, keda isegi ei tundnud ja nägi vaid kaks korda. Tema advokaat ütleb, et ei ole tõendeid selle kohta, et just tema tappis. Seetõttu paluski advokaati, et see tooks talle kriminaalasja ja oli šokis sellest, mida need räägivad. Tahab tõendada, et ta ei puutu asjasse ja magas sel ajal. Paneb imestama see, et P tuli kohtusse kaifi all, mida ta mõtleb, et teda üle peetakse kohut kauplusevarguste eest, mitte tapmise pärast. Ärgu L.A muretsegu, põhjuse kokkusaamiseks ta saab ja kirjas teatab kuupäeva Järgmises kirjas A.K ile V.Tšistonossov kirjutas, et kõigest millest kirjutas, sai aru, võib teha, kuid kaarti on vaja ja mida kiiremini, seda parem. Närvid ütlevad üles, tahaks kiiremini. Aga see Ksjuha, sellest ei saa aru, kuidas A.K uskus teda ja siis enam mitte. Pärast teeb kindlaks ja kõik saavad vastavalt teenetele. Tahab, et A.K vabaneks võ likult kiiresti ja karistaks neid tõpraid, et need teaks ja aru saaks. Mis puudutab kohut, siis ei saa aru millal ja kui palju antakse. Järgmises kirjas A.K kirjutas V.Tšistonossov, et jätku A.K elukaaslane maha. Elas A.K i juures ja nägi kuidas nad elavad, see ei ole mingi elu. A.K näeb seda, kuidas elukaaslane A.K isse suhtub ja kuidas samuti suhtub temasse. Kui võtta nende jaoks kehtivate seaduste järgi, siis on see elukaaslane talle võlgu, elukaaslane nägi kõike ja andis ütlused, mille eest võiks ta lihtsalt maha matta. Ei hakka oma käsi temaga määr , jumal karistab teda sellise suhtumise eest. Las nad praegu lõbutsevad kuni ta istub, kuid pärast leiab mooduse neist igaühte karistada. Reeturlikkust ei andesta. Kui A.K vabaneb, siis visaku kõik talust välja, see on ainus võ lus terveks jääda. T , talle on narkootikume vaja, tahab süstida. Kohus on 14 mail, pärast seda ei tea, kui annavad vähem, siis apellatsiooni kirjutama ei hakka, kui annavad palju, siis proovib. Järgmises kirjas A.K kirjutas V.Tšistonossov, et asjad lähevad halvasti. Istung jäi ära ja põhjust ei tea. Raha ei ole, keegi ei kirjuta peale õe ja selle, kes ise istub. Ei suuda uskuda, et need, kellega jõi ja lõbutses, ei saa millegagi aidata. Nii väga tahaks valget ja lõdvestuda ning kasvõi vaid meenutada seda, mida kunagi enam ei tule. Loodetavasti A.K teda ei unusta ja aitab. Pilte saatku ikka, vähemalt millegagi on tegeleda. Tahaks jääda viiendasse, seal on kergem, temake tahab ka. Kriminaalpolitseist on tuttav, kes lubas aidata jääda. Aga T peab arvestama, kes on sõber, kes vaenlane ja nüüd saab aru, keda toitis, kelle jaoks töötas-varastas. Kui on mingi side P iga, siis öelgu P , et see lubas midagi, siis täitku oma lubadus, muidu saab ta väga kurjaks ja ta sülitab nende peale. On nii kuri nende peale, kas ei ole siis abi, lihtsalt selle pärast, et nad jõid seal ja süstisid. Vihkab neid ja ei andesta neile ja kogu oma istumise aja peab neid meeles ja pärast õiendab arved. 24 Kohtuistungil kriminaalasja juurde võetud kirjadest on näha, kuidas V.Tšistonossov kirjutab L.A le ja väidab, et L.A on ainuke, kellega ta suhelda saab ning palub L.A mõjutada tunnistajaid, samas väites, et temale inkrimineeritud teo panid toime A.K , O.K ja E.P . Samal ajal on V.Tšistonossov kirjavahetuses A.K iga ning väidab vi sele samuti, et just tema on ainuke, kellega ta suhelda saab ja kelle vastu tal mingeid pretensioone ei ole. Seejuures tahab ta, et A.K organiseeriks talle vanglasse narkootilisi aineid ja seda E.P i kaudu ning A.K i kirjadest on näha, et A.K ka oma lubadusi narkootilise aine saatmise osas täidab. Kirjadest saab järeldada, et V.Tšistonossov manipuleerib L.A ja A.K iga ja esitab neile erinevaid nõudmisi, mis on kasulikud eranditult temale. Süüdistatava väited selle kohta, et talle jääb arusaamatuks, miks temale võõras naisterahvas L.A tema juurde vanglasse tuli, ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetavad, kuivõrd L.A tuli kirjadest nähtuvalt süüdistatava juurde just süüdistatava tungival nõudmisel ja selleks, et L.A kaudu hakata töötlema vabaduses viibivaid tunnistajaid. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kirjades sisalduv informatsioon on süüdistatavale inkrimineeritud teo osas oluline, kuivõrd nendest nähtub see, kuidas süüdistatav mõjutab vabaduses viibivaid tunnistajaid ütlusi muutma endale kasulikus suunas, süüdistades samas teo toimepanemises A.K ja O.K ki, samal ajal aga, olles kirjavahetuses A.K iga, väidab, et tal ei ole mingeid pretensioone A.K i vastu ja et A.K ei puutu üldse asjasse. Kirjadest on ka näha, et seni, kuni O.K oli süüdistatavale kasulik, kiitis süüdistatav kirjades A.K ile O.K ki väga, seejärel aga, kui O.K talle pakke ei saatnud, hakkas A.K ile O.K ki halvustama. Samad asjaolud nähtuvad ka kirjadest L.A le. Eeltoodud A.K ile saadetud kirjadest, millistes süüdistatav korduvalt väidab seda, et tal puuduvad igasugused pretensioonid A.K i vastu, kelle kohta ta vastupidist väidab kirjades L.A le, teeb kohus järelduse, et nende kirjade sisu riimub süüdistatava varasemate süüd tunnistavate ütlustega ning on vastuolus süüdistatava poolt kohtuistungil antud süüd eitavate ütlustega. Seejuures nähtub süüdistatava kirjadest ka seda, et ta otsustab kohtuotsuse vaidlustamise pärast seda kui saab teada mõistetava karistuse pikkuse. Seega tunneb ta end ka kirjades sisuliselt süüdi olevana ning kohtuotsuse vaidlustamine sõltub vaid karistusaja pikkusest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et kohtus kontrollitud tõenditega on süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises põhiosas, so teise inimese tapmises raskendavatel asjaoludel, tõendamist leidnud. Kohus loeb tõendatuks, et süüdistatav lõi D.K it talus kahel korral kirvega pähe, tekitades sellega kannatanule põrutushaavad, millised on surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega tuvastatud ja milliseid kinnitas süüdistatav ka ütluste olustikuga seostamise ajal tehtud ja kohtus läbi vaadatud videosalvestusel. Kohus leiab, et kuriteoriistaks oli sündmuskohalt leitud varreta kirves, mida oli põletatud, kuivõrd kirvelt leiti inimesele kuuluvat bioloogilist materjali, mis kuumuse tõttu oli muutunud tuvastamiskõlbmatuks ning surnu kohtuarstliku täiendava ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamuse kohaselt võis ekspertiisiks esitatud varreta kirves olla vahendiks, millega eelmärgitud lagipea piirkonnas tekitatud põrutushaavad olid tekitatud. Arvestades samas aga surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis ja surnu kohtuarstliku täiendava ekspertiisiaktis tuvastatud DK surma saabumise põhjusi, siis ilmneb eelnimetatud ekspertiisiaktides antud eksperdi arvamustest, et DK surm võis saabuda kas lämbusest rindkere takistava jõu tõttu, so rindkere elundite kompressioonist kehatüvele kuhjatud pinnase ja muu taolise massi raskusest, suitsugaaside, tahma ja võõrmassi aspiratsioonist hingamisteedesse või kehapinna ja hingamisteede leekpõletusest või kõigi eelnevalt loetletud faktorite koostoimest. Seega ei põhjustanud eelnevalt märgitud põrutushaavad DK surma ning surm saabus alles pärast DK matmist mõne aja möödumisel, sealjuures DK põletamisel pärast pinnase ja põletusmaterjali kuhjamist DK peale. Arvestades võimalikke surma saabumise põhjusi ja tuvastatud tervisekahjustusi, asub kohus seisukohale, et DK surma põhjustaja, lüües kirvesilmaga D.K it pähe, eeldas kohtu arvates süüdistatav seda, et on DK tapnud ning kuriteojälgede ja laiba peitmiseks mattis DK laiba ja kattis prahiga ning asus laipa põletama. Kohus leiab, et sellise käitumisega, so laiba matmise, laiba prahi ja pinnasega katmisega ning põletamisega põhjustati DK surm, kuid kohtu arvates 25 ei tegutsenud süüdistatav eesmärgiga kuritegu toime panna piinaval või julmal viisil. Kriminaaltoimikus puuduvad andmed, mis võiksid taolisi asjaolusid kinnitada ning süüdistatava objektiivne käitumine ei anna taoliste järelduste tegemiseks alust. Asjaolu, et surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud arvamuse kohaselt ei ole välistatud DK aktiivse tegutsemise – häälitsemise, liikumise või tõrjeliigutuste sooritamise võime, ei saa kohtu arvates olla piisavaks tõendiks, mis kinnitaks süüdistatava tahtlust kuritegu toime panna piinaval või julmal viisil, kuivõrd puuduvad igasugused teised sellise arvamusega riimuvad tõendid. Kriminaalasjas puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks olnud teadlik sellest, et DK on pärast lööke kirvesilmaga pähe veel elus sel ajal, mil ta asus D.K põletama. Seega ei saanud süüdistatav ka teada seda, et ta võib põhjustada kannatanule suurt valu või kauakestvaid füüsilisi vaegusi seoses lämmatamise ja põletamisega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav ei saanud ka möönda DK kannatuste tekitamist, kuivõrd kohtu arvates eeldas süüdistatav, et kannatanu on juba surnud ning ta asus laipa põletama. Kuivõrd tapmine kui niisugune on nii või teisiti julm käitumine teise isiku elu ja tervise suhtes, siis asub kohus seisukohale, et KarS § 114 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises tuleb süüdistatav õigeks mõista. Kuivõrd aga süüdistatav oli temale inkrimineeritud teise inimese tapmist toime pannes isikuks, kes oli varem süüdi tunnistatud KrK §de 17 lg 6 ja 101 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistetud karistus ei olnud uue teo toimepanemise ajaks kustunud, siis leiab kohus, et süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 114 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kohtueelsel menetlusel esitas L K a tsiviilhagi 17 853 krooni nõudes ning kohtuistungil teatas ka seda, et on kulutanud esindaja peale samuti rahasummasid. Samas aga loobus L.K a kohtuistungil esitatud rahalistest nõudmistest ning kohus leiab, et kohus ei saa vastu kannatanu tahet kannatanu kasuks süüdistatavalt midagi välja mõista. Peale selle, arvestades süüdistatavale mõistetava karistuse pikkust, peaks kannatanu rahuldatava tsiviilhagi laekumist oma arvele ootama aastaid ning süüdistatava karistusregistrist ka kriminaaltoimikust nähtuva süüdistatava eluviisist võib teha järeldusi, et süüdistataval puuduvad nii soov kui ka võ lused midagi hüvitada. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu poolt tsiviilhagist loobumise tõttu tuleb esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kaheksast kuni kahekümne aastani või eluaegne vangistus. Karistuse määra v ul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, teo toimepanemise eesmärgist ning KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärgist, so mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Sellise olemasolust saab järeldusi teha süüdlase käitumisest enne inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt. Süüdistatav pani toime raske isikuvastase kuriteo ja seda isikuna, keda on varem samalaadsele kuriteole kaasaaitamise eest karistatud pikaajalise vangistusega. Karistuse kandmiselt vabanes ta 8 aasta 2 kuu ja 20 päeva vangistuse ärakandmise järgselt 27.05.2002 ning juba 25.03.2003 mõisteti ta süüdi varavastase kuriteo toimepanemise eest ja temale määrati liitkaristus. Seega ka pikaajaline vangistus ei täitnud oma eesmärki ja süüdistatav jätkas kuritegude toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas aga süüdistatakse teda järjekordse isikuvastase kuriteo toimepanemises ning arvestades kriminaalasjast nähtuvaid teo toimepanemise asjaolusid ja tehiolusid, leiab kohus, et teo iseloom ja jõhkrus ning süüdistatava isikut iseloomustavad andmed tingivad süüdistatavale pikaajalise vangistuse mõistmise ning kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena ja peab vajalik uks mõista karistuse üle ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming Silvia Riige 26 Helle Virula Eesistuja Rahvakohtunik 27 Rahvakohtunik