4-09-706/5

(30)päeva jooksul tervikotsuse tutvumiseks kättesaadavuse päevast (13.02.2009.a.) arvates. Selgitused Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (13.02.2009.a.), on möödunud edasikaebamise tähtaeg ning menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusaluse isiku advokaadist esindaja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. ASJAOLUD Kaevatava otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakitseosakonna liiklusjärelevalve talituse konstaabel Kristel Õunapuu 11.01.2009.a. kiirmenetluse otsusega nr.10220882383650 mõisteti süüdi ja karistati Hanno Suits’u “Liiklusseaduse” §74-35 lg.1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses summas 300 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastati, et H.Suits, juhtides 11.01.2009.a. kella 09.55 ajal X maakonnas X teel AS-le X kuuluvat sõiduautot Peugeot 407 (reg.nr.xxx xxx), sõidutas sõitja A R’a, kes ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. /tl.3/. Kaebuse sisu ja kaebuse esitaja taotlus Kaebuse esitaja leiab, et ta pole süüdistusena inkrimineeritavat liiklusalast õiguserikkumist toime pannud. Kaebuse esitaja avaldab, et alates 27.12.2008.a. kehtiva LS §74-35 lg.1 redaktsiooni kohaselt on vastutus turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise eest kohaldatav LS §74-64 lg.1 järgi. Nimetatud sättest tulenevalt saab aga karistada nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõitjat, mitte aga sõiduki juhti. Seega leiab kaebuse esitaja, et ta pole §74-35 lg.1 järgi kvalifitseeritavat rikkumist toime pannud ning tema käitumises puudub sellekohane süüteokoosseis, mistõttu kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus antud asjas. Kaebuse esitaja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses /tl.1-2/. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuvälise menetleja ametiisik on seisukohal, et otsuse tegemisel hinnati kõiki tõendeid ja tuvastatud asjaolusid õigesti ning isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon, mistõttu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtuväline menetleja märgib, et seadusemuudatusest tulenevalt toimub LE §§42,60,61 ja §68 lg.5 fikseeritud teokirjelduste (rikkumiste puhul juhi või sõitja poolt) korral rikkumiste seostamine LS §-ga 74-64; samal ajal on säilinud sõiduki juhi vastutus LS §74-35 järgi kinnitamata turvavööga sõitja sõidutamise eest. Kuna kaebuse esitaja on tunnistanud, et võttis sõiduki peale sõitja, kes ei kinnitanud turvavööd, on tõendatud kaebuse esitaja süü LE §68 lg.5 nõuete rikkumises, mistõttu on õigesti kvalifitseeritud isiku käitumine LS §74-35 järgi. Samuti kinnitab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel arvestati isiku poolt väärteo toimepanemise tehiolusid, isiku sissetuleku suurust ja –sotsiaalset seisundit ning isiku vastutust kergendavaid kõiki asjaolusid, mistõttu isikule määratud karistus vastab toime pandud süüteo raskusele. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja H.Suits’u kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses /tl.6/. „Väärteomenetluse seadustik“ (VtMS) (RT 50/02-313) §117 lg.1 p.4 ja §120 lg.1 sätestavad, et maakohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning on selgitanud tema seisukoha kaebuse osas ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuna kohus on eelmenetluses välja selgitanud mõlema poole seisukohad ning õigusvaidluse sisuks on õigusnormi tõlgendamine, mistõttu pooled ei ole soovinud esitada täiendavaid tõendeid ning pooled on kohtule teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, peab kohus antud juhul menetlusökonoomia huvides mõistlikuks ja põhjendatuks kaebuse lahendamist kohtuistungit korraldamata. Seega lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning lahendi põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning H.Suits’u kaebus rahuldamata. Materiaalõiguse selgitamine Kohus leiab, et kaebuse esitaja tõlgendus LS §74-64 sättele ja sel alusel tehtud järeldusotsustus tema vastutuse LS §74-35 alusel välistatuse osas on ekslik. „Liiklusseadus“ (LS) (RT 3/01-6) §74-64 sätestab vastutuse sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitama jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest. Eeltoodud sätte sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kohaldub vastutus sõitja suhtes, kui tema turvavöö pole nõuetekohaselt kinnitatud (LE §42) ning sõiduki juhi suhtes, kui tema turvavöö pole nõuetekohaselt kinnitatud ja/või ta sõidutab last, kes on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata (LE §68 p.5). Samas ei piira ega välista LS §74-64 sõiduki juhi vastutust olukorras, kus ta sõidutab teist isikut, kes on turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata (vt. allpoolmotiveeritut). Siit johtuvalt võib juht n.ö. „paralleelselt“ vastutada nii tema enda poolt turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise eest kui ka kaassõitja(te) poolt turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise korral. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine (LS §74-35 lg.1) LS §74-35 lg.1 (27.12.2008.a. jõustunud redaktsioonis) sätestab, et mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS §§-des 74’-74-27, 74-30-74-32 või §74-64 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. „Liikluseeskirja“ (LE) (RT 15/01-66) §68 p.5 sätestab, et juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. Asja materjalidest nähtuvana on menetlusalune isik ülekuulamisel kinnitanud, et võttis Otepäält peale sõitja, kes ei paigaldanud turvavööd /tl.8/. Kiirmenetluse otsuses /tl.3/ fikseeritud süüteokirjelduse (juhtides mootorsõidukit, sõidutas sõitja A R’a, kes ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud) mittevastavust tegelikkusele, ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud ka kaebuses. Kohtul puudub alus kahelda eelnimetatud tõendites sisalduvate faktiväidete tõesuses ja tegelikule reaalsusele vastavuses, sest politseiametnike poolt kohtueelses menetluses kaebuse esitaja teokirjelduse kohta fikseeritu on olnud järjepidev ja objektiivne ning kaebuse esitaja ei ole sellekohast faktiväidet ümber lükanud ega vastupidist tõendanud; samuti puudub kohtul alus ja mõistlik põhjus eeldada politseiametnike huvitatust tõe moonutamisest, sest asja kohtueelselt menetlenud kohtuvälisel menetlejal puudub õigus ja võimalus sekkuda üldmenetluse otsustusprotsessi, mistõttu asja lahendamine üldmenetluseks toimunuks objektiivselt ja erapooletult ning menetlusalusel isikul eksisteerib otsusega mittenõustumuse korral võimalus kaebeõiguse realiseerimiseks. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus veendunult seisukohale, et H.Suits rikkus LE §68 p.5 nõudeid, milline käitumine on kvalifitseeritav ja karistatav LS §74-35 lg.1 järgi (vt. ülalmotiveeritud „materiaalõiguse selgitused“). Karistus LS §74-35 lg.1 (27.12.2008.a. jõustunud redaktsioonis) sätestab, et mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS §§-des 74’-74-27, 74-30-74-32 või §74-64 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohus leiab, et antud juhul vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus süüteo toimepanemise tehioludele ja -raskusele. Karistusliigi ja –mahu kindlaksmääramisel arvestab kohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; samuti aga süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema enda suhtumist toimepandud õiguserikkumistesse. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et KarS §56 mõtte ja regulatsioonieesmärgi kohaselt peab isikule määratav karistus mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (teenima preventiivset eesmärki) ja –kaitsma õiguskorra huvisid. Kohtud on oma varasemates lahendites korduvalt juhtinud tähelepanu selle, et olukorras, kus aastast-aastasse hukkub liiklusõiguserikkumiste tagajärjel riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid üldsusele selge signaali sellest, et liiklusõiguserikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Siit johtuvalt peab isikule määratav karistus teenima ka positiivse üldpreventsiooni eesmärki. Karistusregistri andmete põhjal on kaebuse esitajat alates 2002.aastast haldusõiguserikkumise ja/või väärteokorras karistatud 6-l korral, kusjuures eranditult kõik süüteod on seotud liiklusalaste õiguserikkumistega /tl.9/. Kohus leiab, et isiku käitumisharjumus toimida kestvalt õigusvastasel viisil viitab isiku passiivsele suhtumisele õiguskorda ja –kohustustele, loob süvendatud eeldused isiku poolt uute õiguserikkumiste toimepanemise võimalikkuse osas ning kinnitab isiku suhtes senini kohaldatud karistusteliigi- ja mahu preventiivse eesmärgipärasuse mittesaavutatust. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes (kohtueelses menetluses avaldatuna /tl.3/); muud KrMS §57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku poolt süütegude toimepanemist üldohtlikul viisil (KrMS §58 p.7). Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine olukorras, kus juht on teadlikult aktsepteerinud juhusliku kaassõitja poolt turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumist, seadis võimalikku ohtu nii kaassõitja kui kaudselt ka kaasliiklejad. Eeltoodud põhistustest johtuvana asub kohus seisukohale, et on põhjendatud kohtuvälise menetleja otsustus määrata isikule karistusena trahvi suuruseks inkrimineeritava väärteo eest seadusega ettenähtud karistusmäärast 1/10; s.o. 300 krooni. Ülaltoodu põhjal leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt on otsuse tegemisel hinnatud kõiki tõendeid ja tuvastatud asjaolusid õigesti – isik on süüdi inkrimineeritava väärteo toimepanemises; väärteoasja menetlemisel on kohaselt järgitud kõiki menetlusnorme ning isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon; isikule määratud karistuse liik ja maht on kooskõlas süüteo toimepanemise tehiolude ja –raskusastmega ning arvestatuna isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid kõiki asjaolusid, mistõttu tuleb jätta H.Suits’u kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. A.Kaldma kohtunik 13.02.2008.a.