← Eesti

4-09-1388/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.märts 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-1388 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Reigo Lippa väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg LKindlS § 661 lg 1 järgi Menetlusalune isik Reigo Lippa, isikukood 38509060240, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub Asja läbivaatamise kuupäev 24.märts 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna, esindaja H Kommussar 2 ja RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 48, 63 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Reigo Lippa LS § 741 lg 2 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva. Kohustada Reigo Lippat kandma mõistetud karistus, arest, ära hiljemalt 01.05.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Reigo Lippa poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Reigo Lippa suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna poolt on 07.01.2009.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1046364 selle kohta, et Reigo Lippa 07.01.2009.a. kella 12.17 ajal Tallinnas Endla tn maja nr 43 juures liikudes parkimismaja poole, juhtis sõidukit XXX, reg. märk xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, juhtis mootorsõidukit liikluskindlustuse kehtiva poliisita. Kirjeldatud tegevusega rikkus Reigo Lippa LS § 9 lg 5 ja § 20 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 ning LKindlS § 661 lg 1 järgi ettenähtud väärteo. Reigo Lippa kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu üle tema emale, 11.03.2008.a. Kooskõlas VTMS § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Ta jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Reigo Lippa süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega Isikut tuleks karistada arestiga, kuna eelnevatest karistustest ei ole Reigo Lippa järeldusi teinud, rahatrahvid on tasumata. Kuna tegemist ei ole esmase aresti määramisega, varasemalt on isikut korduvalt ka arestidega karistatud, siis võiks käesolevas asjas määrata aresti 8 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Reigo Lippa süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 07.01.2009.a. antud ütlustega, mille kohaselt ta ei eita sõiduki juhtimist ning sõidukil kindlustuse puudumist (tlk 1), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille järgi on menetlusalune isik ka varem, so 19.11.2008.a., mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (tlk 7) ja päringuga liikluskindlustuse olemasolu kohta sõidukil XXX, reg. märk xxx, millest nähtuvalt puudus 07.01.2009.a. Reigo Lippa poolt juhitud sõidukil kehtiv liikluskindlustuse kindlustuspoliis (tlk 3). Reigo Lippa poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 2 ja LKindlS § 661 lg 1 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud teod toime tahtlikult, kuna ta teadis, et sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis ning et tal puudub õigus sõidukit juhtida. Vaatamata sellele teadmisele asus Reigo Lippa mootorsõidukit juhtima. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine ja kindlustuspoliisi esitamata jätmine. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu.. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Reigo Lippat on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ametlik sissetulekuallikas. Reigo Lippa ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub 2 süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on korduvalt Reigo Lippat karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Lisaks on Reigo Lippat karistatud muude liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole Reigo Lippa hoolimata varasematest pikema aja jooksul määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 8 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.mai 2009.a. Aulike Salo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.