4-09-902/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-902 (2302,08,041491) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Kalle Süld’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri
3. detsembri
4. a otsuse peale, millega teda karistati LS 7422 lg 2 alusel. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja Kalle Süld Ik 34307260240, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel; elukoht: xxx; töökoht: T K Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
5. Rahuldada kaebus osaliselt.
6. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri
7. detsembri
8. a otsus Kalle Süld’i väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi määratud karistuse osas. Teha ses osas uus otsus, millega karistada Kalle Süld’i LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 900 krooni. Määratud rahatrahv on tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’s. Maksmisel tuleb märkida viitenumber
9. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates otsuse 2 kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik
10. Põhja Politseiprefektuuri
11. detsembri
12. a otsusega karistati K. Süld’i LS § 7422 lg 2 järgi 30 trahviühiku, s.o 1800 krooni suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt juhtis K. Süld
13. detsembril
14. a kell 16:50 Tallinnas Peterburi tee 81a juures autot kiirusega 76+/-3 km/h. Tegemist oli asulasisese teega ja lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Seega ületas ta lubatud sõidukiirust vähemalt 23 km/h.
15. K. Süld esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist. Kaebuses märgib K. Süld, et ta sõidab alati samas tempos sõidukite vooga ning tegi seda ka väidetava kiiruse ületamise ajal. Kaebuse esitaja vaidleb vastu asja materjalide hulgas olevatele tunnistaja ütlustele, mille kohaselt tema juhitud auto “silmanähtavalt lähenes (jõudis järele) enese ees liikuvale sõidukile“. Tegelikult ta ees sõitnud autole lähemale ei jõudnud, vaid ta hoidis eessõitnud autoga pikivahet – kuna oli pime ja märg, oli ohutum sõita küllalt suure vahega eelmise auto taga. Kaebuse esitaja leiab, et pimedas ja tehisvalguse juures ei olnud ca 250 m kauguselt võimalik visuaalselt hinnata, kas tagumine auto jõuab eespool sõitvale autole järele. Samuti on küsitav, kas sel ajal valitsenud tingimustes oli võimalik fikseerida mõõdetavat objekti. Kaebuse esitaja märgib, et Regio kaardimaterjalis ei esine sellist aadressi nagu Peterburi tee 81a, mis on teo toimepanemise kohana märgitud väärteoprotokollis. Seega on väärteoprotokollis esitatud väärandmeid. Kuna väidetava mõõtmiskoha lähedal on mitmed ristteed, on võimalik, et mõõdeti mõne auto kiirus, mis keeras Peterburi teelt ära. Oma kohapeal antud seletustes märkis kaebuse esitaja, et „eelmise auto kiirus oli mõõtmise järgi 65 km/h“. Selle on protokollija oma allkirjaga ka kinnitanud. Lõpuks märkis kaebuse esitaja, et protokolli koostanud politseiametnik ei informeerinud teda võimalusest esitada vastulause. Arvestades, et ta ka kohapeal ei nõustunud väidetava kiiruse ületamise faktiga, oleks tulnud teda aga informeerida. Kohtuistungil jäi K. Süld esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht
16. K. Süld on seadnud kahtluse alla selle, et mõõdeti just tema auto kiirust ning, et – arvestades pimedat ilma ja mõõtmise distantsi – kiirust mõõdeti õigesti. Kuivõrd kohtuvälise menetleja esindaja esitas maakohtu istungil koopiad kasutatud mõõtevahendi tüübikinnituse ja taatlemise kohta ning koopia tunnistusest erialase kompetentsuse kinnitamise kohta, leiab kohus, et puudub alus kahelda, et mõõtmine toimus tehniliselt õigesti. Kuivõrd kiirust mõõtis pädev mõõtja ja kohtuistungil ütlusi andnud politseiametniku sõnul annab seade veateate, kui laserkiir ei ole sõidukil korralikult fikseeritud, on alust arvata, et mõõdeti tõepoolest kaebuse esitaja juhitud auto kiirust. Kaebuse esitajaga tuleb nõustuda selles, et seda, et mõõteseadme näit käib just kaebuse esitaja juhitud auto kohta, kinnitab üksnes politseiametniku sõna. Samas ei näe kohus põhjust, miks peaks politseiametnik omistama teise sõiduki kiiruse kaebaja juhitud autole. Kohus arvestab ka seda, et K. Süld on kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märkinud: „Ei oska oma kiiruse kohta öelda, kiirus oli sama kui eelsõitval autol, mida ei peatatud. Eelmise auto kiirus oli mõõtmise järgi 65 km/h.“ Sellest ilmneb esiteks, et menetlusalune isik ei osanud öelda oma auto täpset kiirust, ning teiseks, et ka ees sõitnud auto ületas lubatud suurimat sõidukiirust, kuigi vähem kui 20 km/h. 3 K. Süld’i ja maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud politseiametniku A. Saareoksa ütlused lahknevad selles, kas K. Süld’i juhitud auto jõudis ees sõitnud autole järele või mitte. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis olevast märkustest, et ees sõitnud auto kiirus oli 65 km/h, ilmneb, et mõõdeti ka ees sõitnud auto kiirust. Kaebuse esitaja juhitud auto kiiruse ja ees sõitnud auto mõõdetud kiiruse vahe oli sellisel juhul 11 km/h (mõõtetulemus vastavalt 76 ja 65 km/h). See on aga kooskõlas tunnistaja poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega, et kaebuse esitaja auto jõudis ees sõitnud sõidukile järele. Asjaolu, et K. Süld’i juhitud auto jõudis ees sõitvale lähemale, ei ole tingimata vastuolus K. Süld’i enda ütlustega, et ta hoidis ees sõitnud autoga piisavat pikivahet, kuna hoolimata autode vahelise vahe vähenemisest võis pikivahe olla piisav. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et lubatud sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud. Kaebuses on tõstatatud ka küsimus mõõtmise koha osas. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud politseiametnik A. Saareoks andis ütlusi selle kohta, et nad mõõtsid kiirust Peterburi teel olnud šašlõkibaari juures, millel on peal aadressisilt „Peterburi tee 81a“. Üldiselt kättesaadava info kohaselt asub aadressil Peterburi tee 81a tõepoolest šašlõkibaar. Seda nii Tallinna kodulehe (http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/info/liikumisvabadus/toitlustus, kui mitmete infoportaalide andmetel). Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et kiiruse mõõtmise kohta ei ole võimalik tuvastada. Seoses kaebuse esitaja väitega, et talle oleks tulnud selgitada tema õigust esitada vastulause, märgib kohus, et kuigi selle õiguse tutvustamine oleks olukorras, kus on selge, et menetlusalune isik ei nõustu talle esitatud süüdistusega, mõttekas, ei pane väärteomenetluse seadustik asja menetlevale ametnikule sõnaselgelt kohustust selgitada vastulause esitamise õigust. VTMS § 69 lg 6 näeb üksnes ette: „Väärteoprotokolli lõpposas märgitakse, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest.“ Seega ei kujuta vastulause esitamise õiguse tutvustamata jätmine endast menetlusõiguse rikkumist.
17. Kohus leiab aga, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada määratud trahvi osas. Kohtuvälise menetleja otsusega on K. Süld’i karistatud 30 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Teo toimepanemise ajal,
18. detsembril
19. a oli LS § 7422 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni ülemmääraks 50 trahviühikut. Seega ületas määratud trahv sanktsiooni keskmist määra. Arvestada tuleb aga seda, et menetlusalust isikut karistati kiiruse ületamise eest mitte vähem kui 23 km/h, LS § 7422 lg 2 näeb aga ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. See tähendab, et tegemist oli lõike alumise määra lähedase kiiruse ületamisega. Lisaks lubatud sõidukiiruse ületamise ulatusele võtab kohus süü suuruse määratlemisel arvesse ka seda, et tegemist oli eraldusribaga teega, aga ka seda, et kiirust ületati pimedal ajal. Lisaks süü suurusele tuleb KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ses osas peab kohus oluliseks seda, et K. Süld’i ei ole varem samalaadse õiguserikkumise eest karistatud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohaldatav rahatrahv peab jääma LS § 7422 esimese lõike sanktsiooni ülemmäära lähedale – LS § 7422 lg 1 näeb ette vastutuse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. Teo toimepanemise ajal oli LS § 7422 lg 1 sanktsiooni ülemmääraks 10 trahviühikut. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et õigustatud on 15 trahviühiku, s.o 900 krooni suurune rahatrahv. Sten Lind Kohtunik