← Eesti

1-08-13377\28

Obsah (14)§ 392§ 184§ 212§ 263§ 274§ 121§ 424§ 69§ 199§ 64§ 68§ 65§ 74§ 75

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2008 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-13377 /08260100515/ Kohtukoosseis Sekretär P

§ 392lg.2 p. 2 ja

KarS § 184 lg.2 p.1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Egert Käärik `süüdistus

§ 392lg.2 p.

2 ja

§ 184lg.2 p.

1,2 järgi kokkuleppemenetluses Kaivo Kruuse süüdistus

§ 392lg.2 p.

2 ja

§ 184lg.2 p.

1,2 ,

§ 212

lg.1 järgi kokkuleppemenetluses Silver Sarv süüdistus

§

§ 184lg.2 p.

1,2 järgi kokkuleppemenetluses Sven Kabanen süüdistus

§ 184lg.

2 p.1, 2 järgi kokkuleppemenetlsues. Rainer Kaeramaa süüdistus

§ 184lg.2 p.

1 järgi kokkuleppemenetluses Reno Kangro süüdistus

§ 184

lg.2 p.1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Margo Talvist süüdistus

§ 184lg.

1 järgi kokkuleppemenetlusles. Andrei Kornilovi süüdistus

§ 184lg.2 p.

2 järgi kokkuleppemenetluses Mihkel Veskus` süüdistus

§ 184lg.2 p.

2 järgi kokkuleppemenetluses Renar Londoni süüdistus

§ 184

lg.1,

§ 263

p. 1,2,3,4

§ 274lg.

1,

§ 121

järgi kokkuleppemenetluses Kaspar Kont süüdistus

§ 263

p.1,2,3,4 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavate andmed RAUL ASNOVITŠ Isikukood :38710210313; elukoht ja aadress: elukohta Eestis ei ole, käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas Tartu X 56; Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eestkaristatud korral; Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 392

lg 2 p 2 ja

§ 184lg 2 p 1, 2 Tõkend-13.05.2008.a Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel vahistamine.

Raul Asnovitš peeti rahvusvahelise tagaotsimise seoses kinni 23.07.2008.a kell 17.50 Prantsusmaal, Pariisi raudteejaamas Gare Du Nord, Eesti Vabariigi territooriumile saabus Raul Asnovitš 13.08.2008.a kell 17.42 Ülalpeetavaid ei ole. EGERT KÄÄRIK Isikukood :38901262752 ; elukoht ja aadress:XXXXX X-XX, käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas Tartu X 56; karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral ; kuriteo kvalifikatsioon:

§ 392

lg 2 p 2 ja

§184

lg 2 p 1, 2 tõkend:27.04.2008.a Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel Vahistamine; ülalpeetavaid: ei ole. KAIVO KRUUSE Isikukood 38509250223; elukoht ja aadress: XXXXXXXX X-X, käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas Tartu X 56; karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral:1) 02.09.2005.a

§ 424

, 74 alusel tingimisi vangistus 5 kuud 18-kuulise katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks; 2) 19.12.2007.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 424

ja 74 alusel 6 kuud vangistust, mis asendati

§ 69

alusel 360 ÜKT tunniga, tähtajaga 1 aasta ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks; väärtegude eest karistatud 8-l korral Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 392

lg 2 p 2 ja

§ 184

lg 2 p 1, 2, § 212 lg 1 Tõkend:27.04.2008.a Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel vahistamine. Ülalpeetavaid ei ole. SILVER SARV Isikukood :37711216048; elukoht ja aadress: XXXX XX-XXX, käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas Tartu X 56 Karistatus:kriminaalkorras karistatud 4-l korral:1) 04.03.1999.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 108 lg1 alusel 3 kuud vangistust 1 2 aastase katseajaga; 2) 28.05.1999.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 alusel rahatrahv 7200 krooni; 3) 28.04.2005.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 263p 1, 4 ja 73 alusel 10 kuud vangistust 3 aastase katseajaga; 4) 29.11.2006.a.

Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt

§ 121

alusel rahaline karistus 3600 krooni; väärtegude eest karistatud 27-l korral Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 184lg 2 p 1, 2 Tõkend: 27.04.2008.a Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel vahistamine.

Ülalpeetavad: 2 alaealist last . SVEN KABANEN Isikukood :38701082726 Elukoht ja aadress:XXXX XXX-XX, käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas Tartu X 56 karistatus:kriminaalkorras karistatud 2-l korral:1) 04.09.2003.a. Tartu maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7- 25 lg 1, 2, 4 alusel 2 kuud vangistust 1 aasta 6 kuu katseajaga; 2) 31.08.2007.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 184

lg 1 ja 74 alusel 1 aasta vangistust 2 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud 8 korral; kuriteo kvalifikatsioon:

§ 184

lg 2 p 1, 2; tõkend:27.04.2008.a Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel vahistamine; ülalpeetavaid ei ole. RAINER KAERAMAA Isikukood : 38602072721; elukoht ja aadress: XXXXXXXXX0XXX0XX0X; karistatus:kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 3-l korral; kuriteo kvalifikatsioon:

§ 184

lg 2 p 1; tõkend: elukohast lahkumise keeld; ülalpeetavad:1 ülalpeetav (6-aastane poeg Karl-Markus Kaeramaa). RENO KANGRO Isikukood:38312034911; eluoht ja aadress: XXXXX X-X; Karistatus:kriminaalkorras karistatud 2-l korral:1) 29.06.2006.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 424

, 74 alusel tingimisi 2 kuud vangistust 18-kuulise katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks;2) 26.02.2007.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 424

ja 65 lg 2 alusel 6 kuud vangistust, mis asendati

§ 69

alusel 360 ÜKT tunniga, tähtajaga 1 aasta ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks;väärtegude eest karistatud 3 korral; kuriteo kvalifikatsioon:

§ 184lg 2 p 2 tõkend:elukohast lahkumise keeld; ülalpeetavaid ei ole.

MARGO TALVIST Isikukood :38406220010; elukoht ja aadress: XXXXX XXXXX X-XX; 3 karistatus:kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 3 korral; kuriteo kvalifikatsioon:

§ 184lg 1; tõkend:elukohast lahkumise keeld; ülalpeetavaid: ei ole.

ANDREI KORNILOV Isikukood või sünniaeg:38704202719; elukoht ja aadress: XXXXXXXX , karistatus:kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistamata; kuriteo kvalifikatsioon:

§ 184lg 2 p 2; tõkend: elukohast lahkumise keeld; ülalpeetavaid ei ole.

MIHKEL VESKUS Isikukood :38409040223; elukoht ja aadress:XXXXXXX X-XX; karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 6-l korral; kuriteo kvalifikatsioon:

§ 184

lg 2 p 2; tõkend:19.08.2008.a Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel vahistamine; ülalpeetavaid ei ole. RENAR LONDON Isikukood :38910052721; elukoht ja aadress:XX XXXXXXXXX XX-XX; karistatus:kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 5 korral; kuriteo kvalifikatsioon:

§ 184

lg 1 ja

§ 263

p 1, 2, 3, 4, § 274 lg 1, § 121; tõkend: elukohast lahkumise keeld; ülalpeetavaid: ei ole. KASPAR KONT Isikukood :39106092720; elukoht ja aadress: XXXXXX XX; karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 4-l korral; kuriteo kvalifikatsioon:

§ 263p 1, 2, 3, 4; tõkend:elukohast lahkumise keeld; ülalpeetavaid ei ole.

Kaitsjad Adv.Margus Mets / Raul Asnovtši kaitsja / Adv. Sirje Must / Egert Kääriku kaitsja/ Adv Anu Pärtel / Kaivo Kruuse kaitsja/ Adv. Leanika Tamm /Mihkel Veskuse ja Margo Talvisti kaitsja/ Adv. Marko Paabumets / Sven Kabaneni kaitsja/ Adv. Valli Murde /Silver Sarv`ja Kaspar Kont`kaitsja/ Adv.Aivar Kello /Rainer Kaeramaa kaitsja/ Adv. Rene Varul / Andrei Kornilovi ja Reno Kangro kaitsja/ 4 Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Raul Asnovitš

§ 184lg 2 p 1, 2 järgses kuriteos ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Raul Asnovitš

§ 392

lg 2 p 2 järgses kuriteos ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 64

alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Raul Asnovitšile lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 13.08.2008.a. Tõkend-vahistamine- jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada Egert Käärik

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Egert Käärik

§ 392

lg 2 p 2 järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 64

alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Egert Käärikule lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 26.04.2008.a. Tõkend-vahistamine- jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada Kaivo Kruuse

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Kaivo Kruuse

§ 392

lg 2 p 2 järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Kaivo Kruuse

§ 212

lg 1 järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Kaivo Kruusele lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 19.12.2007.a.

Tartu Maakohtu poolt (

§ 424

ja 74 alusel 6 kuud vangistust, mis asendati

§ 69

alusel 360 ÜKT tunniga, tähtajaga 1 aasta, millest jäi tegemata 224 ÜKT tundi, so 112 päeva vangistust) kandmata karistuse so, 3 (kolm) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistuse võrra ja lugeda Kaivo Kruusele lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 25.04.2008.a. Tõkend-vahistamine- jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks Süüdi tunnistada Silver Sarv

§ 184

lg 2 p 1, 2 –järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. 5

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 28.04.2005.a.

Tartu Maakohtu poolt

§ 263

p 1, 4 alusel kandmata karistuse, so 10 kuud vangistuse võrra ja mõista Silver Sarvele(Sarv) kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 25.04.2008.a. Tõkend-vahistamine- jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks Süüdi tunnistada Sven Kabanen

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 31.08.2007.a.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 184

lg 1 alusel mõistetud ja kandmata karistuse, so 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ja mõista Sven Kabanenile lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 25.04.2008.a. Tõkend-vahistamine- jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada Rainer Kaeramaa

§ 184

lg 2 p 1järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.04.2008-26.04.2008, so 2 päeva karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama määratud alalises elukohas; 2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Rainer Kaeramaa on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Reno Kangro

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgses kuriteos ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.04.2008-26.04.2008, so 2 päeva karistusaja hulka ja arvestada Reno Kangrole kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Reno Kangro ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud 6 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Reno Kangro on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Margo Talvist

§ 184

lg 1 järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.04.2008, so 1 päev karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 2 (kahe) aastase 6 (kuue) kuu katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Margo Talvist on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Kaspar Kont

§ 263

p 1, 2, 3, 4 järgse kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 7 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Mihkel Veskus

§ 184

lg 2 p 2 järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuaja algust alates 18.08.2008.a..

§ 74

alusel määrata, et 3 (kolme) aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Mihkel Veskus on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Tõkend-vahistamine –jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada Andrei Kornilov

§ 184

lg 2 p 2 järgse kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 21.03.2006- 20.06.2006 ja 08.05.200809.05.2008, so 3 (kolm) kuud ja 2 päeva karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 8 (kaheks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et 2 (kahte) aastat 11 kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 8

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Andrei Kornilov on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Vangistuse algust arvestada Andrei Kornilovi vangistusele asumisest pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend –elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada Renar London

§ 184lg 1 –järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Renar London

§ 263

p 1, 2, 3, 4 –järgses kurteos ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Renar London

§ 121järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Renar London

§ 274

lg 1 järgses kuriteos ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Renar London’ile kuritegude kogumi eest, liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, so 18.08.2008-20.08.2008.a.

ning 03.09.2008-05.09.2008, so 6 päeva vangistust karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Renar London on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. Vangistuse algust arvestada Renar Londoni vangistusele asumisest pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend –elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Tühistada käesolevas kriminaalasjas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt süüdistavatele kohaldatud suhtlemiskeelud pärast kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Raul Asnovitšilt KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)krooni riigieelarvesse. 9 Välja mõista Egert Käärikult KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)krooni riigieelarvesse. Välja mõista Kaivo Kruuselt KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)krooni riigieelarvesse. Välja mõista Silver Sarvelt (Sarv)KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)krooni riigieelarvesse. Välja mõista Sven Kabanenilt KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)krooni riigieelarvesse. Välja mõista Rainer Kaeramaalt KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)krooni riigieelarvesse. Välja mõista Reno Kangrolt KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)krooni riigieelarvesse. Välja mõista Margo Talvistilt KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)krooni riigieelarvesse. Välja mõista Andrei Kornilovilt KrMS § KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)krooni riigieelarvesse. Välja mõista Mihkel Veskuselt KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)krooni riigieelarvesse. Välja mõista Renar Londonilt KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis)krooni riigieelarvesse. Välja mõista Kaspar Kont`lt KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6 525(kus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni riigieelarvesse. Välja mõista Raul Asnovitšilt menetluskulu 18 735(kaheksateist tuhat seitsesada kolmkümmend viis )krooni ja 20 senti riigieelarvesse. Välja mõista Egert Käärikult menetluskulu 12 858(kaksteist tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa ) krooni ja 68 senti riigieelarvesse. Välja mõista Kaivo Kruuselt menetluskulu 19 329(üheksateist tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) krooni ja 80 senti riigieelarvesse. Välja mõista Silver Sarvelt menetluskulu 17 598(seitseteist tuhat viissada üheksakümmend kaheksa ) krooni ja 77 senti riigieelarvesse. Välja mõista Sven Kabanenilt menetluskulu 17 796(seitseteist tuhat seitsesada üheksakümmend kuus)krooni ja 96 senti riigieelarvesse. 10 Välja mõista Rainer Kaeramaalt menetluskulu kaheksakümmend neli ) krooni riigieelarvesse. 16 384(kuusteist tuhat kolmsada Välja mõista Reno Kangrolt menetluskulu 13750(kolmteist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigieelarvesse. Välja mõista Margo Talvistilt menetluskulu 11 743(üksteist tuhat seitsesada nelikümmend kolm) krooni ja 51 senti riigieelarvesse. Välja mõista Andrei Kornilovilt menetluskulu 1706(tuhat seitsesada kuus )krooni ja 20 senti riigieelarvesse. Välja mõista Mihkel Veskuselt menetluskulu 8016(kaheksa tuhat kuusteist )krooni ja 60 senti riigieelarvesse. Välja mõista Renar Londonilt menetluskulu 9236(üheks tuhat kakssada kolmkümmend kuus )krooni ja 50 senti riigieelarvesse. Välja mõista Kapar Kont`lt menetluskulu 4892(neli tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks )krooni ja 25 senti riigieelarvesse. Menetluskulu, s.h.sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017( SEB Pank) või nr. 221023778606( Swedbank), viitenumber 2800049874(Tartu Maakohus). Selgitusse märkida krimnaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada nende omanikele järgmised asitõendid: 1) mobiiltelefon Nokia 6310i, IMEI-koodiga 352952006671024, milles TELE2 SIM-kaart nr 89372030050016791499 telefoninumbrile 58351981 (Pakend nr 2VE); 2) mobiiltelefon Nokia 1112, IMEI-koodiga 358069017654453, koos laadijaga; DIIL SIM-kaart nr 8937201007030470246F EMT; Orange SIM-kaart nr 893401321074346858 1; Lycamobile SIMkaart nr 8931162111187500811 ning Lycamobile SIM-kaart nr 8931162111183264727 (Pakend nr 1Y); 3) mobiiltelefon Nokia 8800, IMEI-koodiga 356641004362837, milles TELE2 SIM-kaart nr 89372030001008157116 telefoninumbrile 53267075; 4) mobiiltelefon Nokia 3250, IMEI-koodiga 357934008353327, milles TELE2 SIM-kaart nr 89372030050016791499 telefoninumbrile 53972707; 5) Dna Prepaid SIM-kaart nr 8935806080112571440 telefoninumbrile (+358) 449627144 ja Dna Prepaid SIM-kaardi nr 8935806080112571440 ümbris; 6) Diil SIM-kaart nr 8937201007010168570, telefoninumbrile 53484107; Diil SIM-kaardi ümbris SIM-kaart nr 8937201007010168570 ning kviitung; 7) mobiiltelefon Samsung SGH-X660, IMEI-koodiga 357534008742469, milles SIM-kaart (ZEN kõnekaart) nr EE21060905003204 telefoninumbrile 56317339. 11 Asitõendi – minigrip kilekotid (Pakend nr 1VE, Pakend nr 4VE, Pakend nr 1AU, Pakend nr 3AU, Pakend nr 4AU); – tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast käesoleva otsuse jõustumist hävitada. Inglismaal välja antud juhiluba Michal Tadeusz Wrzosek´i nimele (Pakend nr 3VE) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Ekspertiisiks esitatud ekspetiisiaktides nr AN-676-08/2725 (2 kd tlk 152-153), nr AN-107408/4170 (4 kd tlk 58), nr AN-1101-08/4306 (4 kd tlk 96) ning nr AN-428-06/2145 (3 kd tlk 153) ained jätab kohus kohtuotsuse jõustumisest NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtueskpertiisi Instituuti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUSED Raul Asnovitš´it süüdistatakse selle, et tema organiseeris 2008.a aprillikuus eeluurimise käigus tuvastamata isikute kaudu umbes 1 kilogrammi narkootilise aine kokaiini, s.o narkootilise aine suures koguses, toimetamise Egert Kääriku ja Kaivo Kruuse poolt Argentina Vabariigist üle Euroopa Ühenduse tolliterritoooriumi Hispaania Kuningriiki, Madridi sel viisil, et kokaiin oli peidetud Egert Kääriku ja Kaivo Kruuse siseorganitesse. Madridis peale narkootilise aine, kokaiini, väljumist Egert Kääriku ja Kaivo Kruuse organismist, jagas grupis koos Egert Kääriku ja Kaivo Kruusega kokaiini umbes kolmeks võrdseks osaks, so on umbes 300 grammisteks kogusteks, ning toimetas selle grupis koos Kaivo Kruuse ja Egert Käärikuga edasi riiete sisse peidetuna reisilennukiga Saksamaa Liitvabariiki, Berliini. Berliinist toimetas eelpoolnimetatud kokaiini grupis Kaivo Kruuse ja Egert Käärikuga liinibussis 16.04.2008.a üle Eesti Vabariigi riigipiiri. Sellega Raul Asnovitš pani toime

§ 392

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine ebaseadusliku toimetamise üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ning riigipiiri grupi poolt. • • isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo grupis, valdas ja vedas 16.04.2008.a grupis koos Egert Kääriku ja Kaivo Kruusega Eesti Vabariigi riigipiirilt Tartu maakonda, jagatuna omavahel kolmeks umbes 300 grammisteks kogusteks, so kokku umbes 900 grammi narkootilist 12 ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, millest oma osa, so 300 grammi kokaiini hoidis peale aine toomist Tartumaal erinevates kohtades. Sellest ainest: o 23.04.2008.a õhtul andis ühe tarvitamiseks piisava koguse, so väikese koguses narkootilist ainet kokaiini, Tartu linnas edasi R.R. ’le; o aprillikuu lõpus 2008.a andis vähemalt 60 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoiule Renar Londonile kuni maikuu lõpuni 2008.a. Maikuu lõpus 2008.a andis Raul Asnovitš Renar London’ile telefoni teel juhiseid, mille järgi andis Renar London vähemalt 60 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, edasi Tartumaal Mihkel Veskusele o aprillikuu lõpus 2008.a andis vähemalt 75 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, edasi Tartumaal Mihkel Veskusele. o 01.05.2008.a ja ööl vastu 02.05.2008.a andis vähemalt kaks tarvitamiseks piisavat kogust, so väikeses koguses narkootilist ainet, kokaiini Võru linnas X korteris edasi R.R. le, A.O. ´ele ja R.P. . Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Raul Asnovitš pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses grupi poolt valdamise, hoidmise ning edasi andmise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumide ebaseadusliku sisseveo. Egert Käärik´ut süüdistatakse selles, et tema • omandas aprillikuus 2008.a Argentina Vabariigis grupis koos Kaivo Kruusega umbes 1 kilogrammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetas grupis koos Kaivo Kruusega reisilennukis enda siseorganitesse peidetuna üle Euroopa Ühenduse tolliterritoooriumi Hispaania Kuningriiki, Madridi. Madridis peale narkootilise aine, kokaiini, väljumist tema ja Kaivo Kruuse organismist, jagas grupis koos Raul Asnovitš´iga ja Kaivo Kruusega kokaiini umbes kolmeks võrdseks osaks, so on umbes 300 grammisteks kogusteks, ning toimetas selle grupis koos Kaivo Kruuse ja Raul Asnovitš´iga edasi riiete sisse peidetuna reisilennukiga Saksamaa Liitvabariiki, Berliini. Berliinist toimetas eelpoolnimetatud kokaiini grupis Kaivo Kruuse ja Raul Asnovitš´iga liinibussis 16.04.2008.a üle Eesti Vabariigi riigipiiri. Sellega Egert Käärik pani toime

§ 392

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine ebaseadusliku toimetamise üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ning riigipiiri grupi poolt. • isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo grupis, valdas ja vedas 16.04.2008.a grupis koos Kaivo Kruuse ja Raul Asnovitš´iga Eesti Vabariigi riigipiirilt Tartu maakonda, jagatuna omavahel 13 kolmeks umbes 300 grammisteks kogusteks, so kokku umbes 900 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, millest oma osa, so 300 grammi kokaiini hoidis peale aine toomist oma elukohas aadressil Tartumaa, Tartu vald Vahi küla X korteris ja keldris. Sellest ainest: o 20.04.2008.a õhtul andis kaks tarvitamiseks piisavat kogust, so väikeses koguses narkootilist ainet, kokaiini Tartumaal, X X 23 maja juures edasi M.U. ja M.K. ; o 21.04.2008.a päeval andis kaks tarvitamiseks piisavat kogust, so väikeses koguses narkootilist ainet kokaiini Tartus Toomemäel edasi M.U. ja M.K. ; o umbes 30 grammi narkootilist ainet kokaiini andis 24.04.2008.a Tartumaal Tartu vallas Vahi külas X 4 maja juures edasi Reno Kangrole; o 19,98 grammi narkootilist ainet kokaiini andis 25.04.2008.a Tartumaal Tartu vallas Vahi külas X majas edasi Margo Talvistule; o 186,14 grammi narkootilist ainet kokaiini hoidis kuni 26.04.2008.a kella 00.20-ni Tartumaal Tartu vallas Vahi külas X korteris ja selle juurde kuuluvas keldris kuni see politsei poolt sealt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Egert Käärik pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses grupi poolt valdamise, hoidmise ning edasi andmise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumide ebaseadusliku sisseveo. Kaivo Kruuse´t süüdistatakse selles, et tema • omandas aprillikuus 2008.a Argentina Vabariigis grupis koos Egert Käärikuga umbes 1 kilogrammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetas grupis koos Egert Käärikuga reisilennukis enda siseorganitesse peidetuna üle Euroopa Ühenduse tolliterritoooriumi Hispaania Kuningriiki, Madridi. Madridis peale narkootilise aine, kokaiini, väljumist tema ja Egert Kääriku organismist, jagas grupis koos Raul Asnovitš´iga ja Egert Kääriku’ga kokaiini umbes kolmeks võrdseks osaks, so on umbes 300 grammisteks kogusteks, ning toimetas selle grupis koos Egert Kääriku ja Raul Asnovitš´iga edasi riiete sisse peidetuna reisilennukiga Saksamaa Liitvabariiki, Berliini. Berliinist toimetas eelpoolnimetatud kokaiini grupis Egert Kääriku ja Raul Asnovitš´iga liinibussis 16.04.2008.a üle Eesti Vabariigi riigipiiri. Sellega Kaivo Kruuse pani toime

§ 392

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine ebaseadusliku toimetamise üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ning riigipiiri grupi poolt. • isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo grupis, valdas ja vedas 16.04.2008.a grupis koos Egert Kääriku ja Raul Asnovitšiga Eesti Vabariigi riigipiirilt Tartu maakonda, jagatuna omavahel kolmeks umbes 300 grammisteks kogusteks, so kokku umbes 900 grammi 14 narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, millest oma osa, so 300 grammi kokaiini hoidis peale aine toomist oma elukohas aadressil Tartumaa, Elva linn X korteris ja keldris. Sellest ainest: o 21.04.2008.a andis ühe tarvitamiseks piisava koguse, so väikeses koguses narkootilist ainet kokaiini Tartumaal edasi Reno Kangrole; o 31,57 grammi narkootilist ainet kokaiini andis 25.04.2008.a kella 16.05 paiku Elvas Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi territooriumil edasi Sven Kabanenile; o 25.04.2008.a õhtul vedas vähemalt 169,5 grammi narkootilist ainet kokaiini sõidukiga grupis koos Reno Kangro´ga enda elukoha Tartumaa, Elva linn X keldrist Tartumaale Rõngu valda Kalme külas asuva kinnistu Jõemetsa territooriumile, Käärdi – Kalme kõrvalmaantee nr 22179 äärde, kus hoidis ainet kuni 25.04.2008.a kella 21.15-ni kuni see politsei poolt sealt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Kaivo Kruuse pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses grupi poolt valdamise, hoidmise ning edasi andmise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumide ebaseadusliku sisseveo. eesmärgiga Hansa X AS-lt välja petta sõiduki kindlustushüvitist summas 274 000 krooni, esitas 13.07.2007.a Hansa X AS-le Tartus X, teadvalt valeandmetega kahjuteatise, mille kohaselt põhjustas tema liiklusõnnetuse Elvas Põik tänavas, tema kasutuses olnud Hansa Liising Eesti AS sõiduautoga, kuigi tegelikult sõiduautot juhtis juhtimisõigust mitteomav A.S. . Sellega Kaivo Kruuse pani toime

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Rainer Kaeramaa´d süüdistatakse selles, et tema 25.04.2008.a kella 16.05 paiku Elvas Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi territooriumil omandas grupis koos Sven Kabaneni ja Silver Sarvega Kaivo Kruuselt 31,57 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses järgmiselt: 24.04.2008.a pakkusid Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa Tartus Silver Sarvele müügiks narkootilist ainet kokaiini. 25.04.2008.a kella 15.15 paiku sõitsid Silver Sarv, Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa Tartust Ringtee 25 juurest sõiduautos Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX, Elvasse. Elvasse sõitsid Silver Sarv, Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa ühisel eesmärgil, et omandada seal Kaivo Kruuselt narkootilist ainet kokaiini. Sõiduautot Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX, juhtis P.P. , kes sõidutas Silver Sarve, Sven Kabaneni ja Rainer Kaeramaad Silver Sarve palvel, teadmata sõidu eesmärki. Kella 15.46 kohtusid Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa Elvas Kesk tn 1 asuva Elva Kaubanduskeskuse juures Sven Kabaneni poolt eelnevalt telefoni teel kokkulepitult Kaivo Kruusega. Kaivo Kruuse andis kella 16.05 ajal Sven 15 Kabanenile 31,57 grammi narkootilist ainet kokaiini Elvas Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi territooriumil. Silver Sarv ja Rainer Kaeramaa ootasid Sven Kabaneni Elva Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi territooriumile pargitud sõiduautos Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX , juures. Sven Kabanen toimetas kokaiini pargitud sõiduautosse Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX ja andis selle üle Rainer Kaermaale. Koos alustati Elvast sõitu Viljandi suunas eesmärgiga sõita Viljandisse, kus pidi Silver Sarvel olema omandatud kokaiinile ostja. Peale omandatud kokaiini müümist Silver Sarve poolt, pidid Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa saama nimetatud kokaiini eest tasu, millest omakorda pidid nad saadud kokaiini eest ära tasuma ka Kaivo Kruusele. Elva linnast välja sõites 4 kilomeetrit Viljandi maanteele peeti politsei poolt kinni sõiduauto Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX , milles tagaistmelt leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus 31,57 grammi narkootilist ainet kokaiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Rainer Kaeramaa pani toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ja valdamise, isikute grupis. Renar London´it süüdistatakse selles, et tema aprillikuu lõpus 2008.a võttis Raul Asnovitšilt endale hoiule vähemalt 60 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille peitis Tartumaale, Luunja valda kuni maikuu lõpuni 2008.a. Maikuu lõpus 2008.a andis Renar London Raul Asnovitšilt telefoni teel saadud juhiste järgi vähemalt 60 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, edasi Tartumaal Mihkel Veskusele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Renar London pani toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses valdamise ning edasiandmise. Renar London grupis koos Kaspar Kont´iga 26.06.2008.a. kella 20.00-21.00 vahel Tartus, Ujula 4 asuva Tartu Ülikooli spordihoone lähedal Emajõe ääres rikkus rahu ja avaliku korda, vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja relvana kasutatava muu esemega. Kõigepealt Renar London üritas korduvalt põhjuseta lüüa K.M. `i rusikaga näopiirkonda, mis ei õnnestunud, kuna K.M. tõrjus löögid, seejärel üritas Renar London mitmel korral lüüa vahele läinud K.S. `t ja K.V. `i rusikaga näopiirkonda, kuid löögid ei tabanud, sest K.S. ja K.V. taganesid eest ära, kuid selle käigus lõi ta ühel korral K.S. `t rusikaga näopiirkonda, põhjustades K.S. `ele füüsilist valu. Seejärel Renar London ja Kaspar Kont ründasid avalikku korda kaitsvat isikut R.K. , kes tahtis neid kinni pidada, mille käigus Kaspar Kont torkas R.K. `le umbes 70 cm pika puust jämeda roikaga, s.o. relvana kasutatava muu esemega, südamepiirkonda ja viskas seejärel pooleksmurdunud roikaga R.K. `le vastu 16 pead, põhjustades R.K. `le füüsilist valu ning rindkere piirkonda marrastuse, kust jooksis verd, seejärel üritas ta R.K. korduvalt lüüa karguga peapiirkonda, kuid ei tabanud, seejärel Renar London üritas lüüa R.K. rusikaga peapiirkonda, mis ei õnnestunud, kuna R.K. tõrjus löögi. Sellega Renar London pani toime

§ 263

p 1, 2, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ning grupi poolt. Renar London 02.09.2008 kella 20.30 paiku Viljandimaal Viiratsi vallas Vana-Võidu külas Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ühiselamu nr 2 komandandiruumis lõi jalaga näkku K.T. , tekitades viimasele füüsilist valu ning kehavigastuse alahuulel. Sellega Renar London pani toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese löömise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Renar London 02.09.2008 kella 20.45 paiku Viljandimaal Viiratsi vallas Vana-Võidu külas Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ühiselamu nr 2 komandandiruumis eiras ametikohusi täitva Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna konstaabel P.T. seaduslikku korraldust võtta taskutest asjad välja ning tõukas teda ja konstaabel Andreas Valku kätega keha piirkonda, vehkis nende suunas kätega, püüdes neid lüüa ja sõimas politseiametnikke solvavate ja ebatsensuursete sõnadega. A. V ja P. T õnnestus R. London põrandale kõhuli panna. Peale seda pööras Renar London end ootamatult ringi ja lõi tugevalt mõlema jalgadega P.T. mõlema reie pihta, tekitades sellega P.T. tugevat valu põlves ja reitel. Sellega Renar London pani toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Reno Kangro´t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine käitlemise, omandas 24.04.2008.a Tartumaal Tartu vallas Vahi külas X maja juures Egert Käärikult vähemalt 20 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enda juures eeluurimise käigu tuvastamata ajani. 25.04.2008.a õhtul vedas vähemalt 169,5 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, sõidukiga grupis koos Kaivo Kruusega Tartumaa, Elva linn X keldrist Tartumaale Rõngu valda Kalme külas asuva kinnistu Jõemetsa territooriumile, Käärdi – Kalme kõrvalmaantee nr 22179 äärde. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Reno Kangro pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ja valdamise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo ning grupi poolt. 17 Silver Sarv´e süüdistatakse selle, et tema omandas tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 3,5 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, millest: andis 3 kuni 4 korral ajavahemikul 2006.a kuni 2007.a Tartumaal edasi umbes 0,5 grammi kaupa P.P. le, sealhulgas detsembrikuus 2007.a enda kasutuses olevas sõiduautos BMW sõidul Tartust Jõhvi 0,5 grammi narkootilist ainet kokaiini; hoidis detsembrikuus 2007.a, umbes nädal enne detsembrikuu 2007.a keskpaika, enda elukohas Tartu Anne 61-118 vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiini, millest andis detsembrikuus 2007.a, umbes nädal enne detsembrikuu 2007.a keskpaika, Andrei Kornilovile Tartus, Anne tänaval edasi 1 grammi narkootilist ainet kokaiini. omandas ajavahemikul detsembrikuu keskpaigast 2007.a kuni jaanuarikuu keskpaigani 2008.a Tartu linnas Andrei Kornilovilt 3 erineval korral, kokku vähemalt 14 grammi narkootilist ainet kokaiini, so narkootilist ainet suures koguses, sealhulgas: o omandas detsembrikuu keskpaigas 2007.a Tartus Kuperjanovi 20 juures 2 grammi narkootilist ainet kokaiini; o omandas jaanuarikuus 2008.a Tartu linnas 10 grammi narkootilist ainet kokaiini; o omandas jaanuarikuu keskpaigas 2008.a Tartus Kuperjanovi 20 juures vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiini. omandas jaanuarikuu lõpus 2008.a Tartus Kalda tee 32 maja juures Vahur Roosilt 2 grammi narkootilist ainet kokaiini, millest andis 1 grammi narkootilist ainet kokaiini edasi Tartu Kalda tee 32 maja juures Andrei Kornilovile. omandas tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini, millest 01.03.2008.a andis 1 grammi narkootilist ainet kokaiini Tartus, Hiinalinna linnaosas edasi Andrei Kornilovile. - omandas 25.04.2008.a kella 16.05 paiku Elvas Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi territooriumil grupis koos Sven Kabaneni ja Rainer Kaeramaaga Kaivo Kruuselt 31,57 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses järgmiselt: 24.04.2008.a pakkusid Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa Tartus Silver Sarvele müügiks narkootilist ainet kokaiini. 25.04.2008.a kella 15.15 paiku sõitsid Silver Sarv, Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa Tartust Ringtee 25 juurest sõiduautos Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX , Elvasse. Elvasse sõitsid Silver Sarv, Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa ühisel eesmärgil, et omandada seal Kaivo Kruuselt narkootilist ainet kokaiini. Sõiduautot Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX , juhtis P.P. , kes sõidutas Silver Sarve, Sven Kabaneni ja Rainer Kaeramaad Silver Sarve palvel, teadmata sõidu eesmärki. Kella 15.46 kohtusid Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa Elvas Kesk tn 1 asuva Elva Kaubanduskeskuse juures Sven Kabaneni poolt eelnevalt telefoni teel kokkulepitult Kaivo Kruusega. Kaivo Kruuse andis kella 16.05 ajal Sven Kabanenile 31,57 grammi narkootilist ainet kokaiini Elvas Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi territooriumil. Silver Sarv ja Rainer Kaeramaa ootasid Sven Kabaneni Elva Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi territooriumile pargitud sõiduautos Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX , juures. Sven Kabanen toimetas kokaiini pargitud sõiduautosse Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX ja andis selle üle Rainer Kaermaale. Koos alustati Elvast sõitu Viljandi suunas eesmärgiga sõita Viljandisse, kus pidi Silver Sarvel olema omandatud kokaiinile ostja. Peale omandatud kokaiini müümist Silver Sarve poolt, pidid Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa saama nimetatud kokaiini eest tasu, millest omakorda pidid nad asaadud kokaiini eest ära tasuma ka Kaivo Kruusele. Elva linnast välja sõites 4 kilomeetrit Viljandi maanteele peeti 18 politsei poolt kinni sõiduauto Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX , milles tagaistmelt leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus 31,57 grammi narkootilist ainet kokaiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Silver Sarv pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise, valdamise ja edasiandmise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo ning grupi poolt. Sven Kabanen´i süüdistatakse selle, et tema olles karistatud 31.08.2007.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 184

lg 1 järgi, so narkootilise aine suures koguses käitlemise eest , omandas 25.04.2008.a kella 16.05 paiku Elvas Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi territooriumil grupis koos Rainer Kaeramaa ja Silver Sarvega Kaivo Kruuselt 31,57 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. 24.04.2008.a pakkusid Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa Tartus Silver Sarvele müügiks narkootilist ainet kokaiini. 25.04.2008.a kella 15.15 paiku sõitsid Silver Sarv, Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa Tartust Ringtee 25 juurest sõiduautos Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX , Elvasse. Elvasse sõitsid Silver Sarv, Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa ühisel eesmärgil, et omandada seal Kaivo Kruuselt narkootilist ainet kokaiini. Sõiduautot Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX , juhtis P.P. , kes sõidutas Silver Sarve, Sven Kabaneni ja Rainer Kaeramaad Silver Sarve palvel, teadmata sõidu eesmärki. Kella 15.46 kohtusid Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa Elvas Kesk tn 1 asuva Elva Kaubanduskeskuse juures Sven Kabaneni poolt eelnevalt telefoni teel kokkulepitult Kaivo Kruusega. Kaivo Kruuse andis kella 16.05 ajal Sven Kabanenile 31,57 grammi narkootilist ainet kokaiini Elvas Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi territooriumil. Silver Sarv ja Rainer Kaeramaa ootasid Sven Kabaneni Elva Tartu mnt 3 asuva Elva Gümnaasiumi territooriumile pargitud sõiduautos Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX , juures. Sven Kabanen toimetas kokaiini pargitud sõiduautosse Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX ja andis selle üle Rainer Kaermaale. Koos alustati Elvast sõitu Viljandi suunas eesmärgiga sõita Viljandisse, kus pidi Silver Sarvel olema omandatud kokaiinile ostja. Peale omandatud kokaiini müümist Silver Sarve poolt, pidid Sven Kabanen ja Rainer Kaeramaa saama nimetatud kokaiini eest tasu, millest omakorda pidid nad saadud kokaiini eest ära tasuma ka Kaivo Kruusele. Elva linnast välja sõites 4 kilomeetrit Viljandi maanteele peeti politsei poolt kinni sõiduauto Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX , milles tagaistmelt leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus 31,57 grammi narkootilist ainet kokaiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. 19 Sellega Sven Kabanen pani toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ning valdamise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo ning grupi poolt. Andrei Kornilov´it süüdistatakse selles, et tema omandas 2005.a detsembri teises pooles T.S. elukohas Tartus X 49-36 umbes 500-700 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. omandas tuvastamata ajal, kohas ja viisl vähemalt 53 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, millest andis ajavahemikul 2006.a veebruarikuu kuni 20.03.2006.a neljal korral vähemalt 3-20 grammi kaupa edasi Tartu linnas T.S., sealhulgas: esimesel korral vähemalt 3 grammi amfetamiini; o teisel korral vähemalt 20 grammi amfetamiini; o kolmandal korral vähemalt 20-30 grammi amfetamiini; o neljandal korral vähemalt 10 grammi amfetamiini. omandas detsembrikuus 2007.a ja jaanuarikuu keskpaigas 2008.a Tartus Kuperjanovi 20 juures Robert Männikult kahel korral kokku vähemalt 4 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, millest andis: o detsembrikuus 2007.a 2 grammi narkootilist ainet kokaiini Tartu linnas edasi Silver Sarvele; o jaanuarikuu keskpaigas 2008.a vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiini Tartu linnas edasi Silver Sarvele. omandas eeluurimise käigus tuvastamata ajal, kohas ja viisl umbes 10 grammi kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille andis edasi jaanuarikuus 2008.a Tartu linnas Silver Sarvele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Andrei Kornilov pani toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise, valdamise ning edasiandmise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Margo Talvist´et süüdistatakse selles, et tema • omandas Tartumaal Tartu vallas Vahi külas X majas Egert Käärikult 19,98 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enda juures kuni politsei poolt kinnipidamiseni 26.04.2008.a. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 20 Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Margo Talvist pani toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ja hoidmise. Mihkel Veskus´t süüdistatakse selles, et tema • omandas aprillikuu lõpus 2008.a Raul Asnovitšilt Tartumaal vähemalt 75 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enda juures eeluurimise käigus tuvastamata ajani; • omandas umbes maikuu lõpus 2008.a Renar London´ilt Tartumaal vähemalt 60 grammi narkootilist ainet kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enda juures eeluurimise käigus tuvastamata ajani; • omandas eeluurimise käigus seni tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 197,52 grammi narkootilist ainet marihuaana, mida hoidis enda juures Tartus ning mille toimetas 18.08.2008.a enda kasutuses oleva sõiduautoga Audi 4B, registrimärgiga XXX XXX, Tartust Jõgevamaale Põltsamaa valda X külla, Tallinn-TartuLuhamaa maantee 136 km-le, kus Mihkel Veskus politsei poolt kinni peeti ja aine ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Mihkel Veskus pani toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ja hoidmise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kaspar Kont’i süüdistatakse selles, et tema grupis koos Renar London’iga 26.06.2008.a. kella 20.00-21.00 vahel Tartus, Ujula 4 asuva Tartu Ülikooli spordihoone lähedal Emajõe ääres rikkus rahu ja avaliku korda, vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule ja relvana kasutatava muu esemega. Kõigepealt Renar London üritas korduvalt põhjuseta lüüa K.M. `i rusikaga näopiirkonda, mis ei õnnestunud, kuna K.M. tõrjus löögid, seejärel üritas Renar London mitmel korral lüüa vahele läinud K.S. `t ja K.V. `i rusikaga näopiirkonda, kuid löögid ei tabanud, sest K.S. ja K.V. taganesid eest ära, kuid selle käigus lõi ta ühel korral K.S. `t rusikaga näopiirkonda, põhjustades K.S. `ele füüsilist valu. Seejärel Renar London ja Kaspar Kont ründasid avalikku korda kaitsvat isikut R.K. , kes tahtis neid kinni pidada, mille käigus Kaspar Kont torkas R.K. `le umbes 70 cm pika puust jämeda roikaga, s.o. relvana kasutatava muu esemega, südamepiirkonda ja viskas seejärel pooleksmurdunud roikaga R.K. `le vastu pead, põhjustades R.K. `le füüsilist valu ning rindkere piirkonda marrastuse, kust jooksis verd, seejärel üritas ta 21 R.K. korduvalt lüüa karguga peapiirkonda, kuid ei tabanud, seejärel Renar London üritas lüüa R.K. rusikaga peapiirkonda, mis ei õnnestunud, kuna R.K. tõrjus löögi. Sellega Kaspar Kont pani toime

§ 263

p 1, 2, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ning grupi poolt. Kokkulepetes prokuröri ja süüdistavate ning kaitsjate vahel kokku lepitud karistuse liik ja määr Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus 16-18.12.2008 süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Raul Asnovitš’ile karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 392

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Raul Asnovitš’ile karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 64

alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 13.08.2008.a.

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Egert Käärik’ule karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 392

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Egert Käärik’ule karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 64

alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 26.04.2008.a.

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kaivo Kruuse’le karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 392

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kaivo Kruuse’le karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 212

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kaivo Kruuse’le karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 19.12.2007.a.

Tartu Maakohtu poolt (

§ 424

ja 74 alusel 6 kuud vangistust, mis asendati

§ 69

alusel 360 ÜKT tunniga, tähtajaga 1 aasta, millest jäi tegemata 224 ÜKT tundi, so 112 päeva vangistust) kandmata karistuse so, 3 (kolm) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 25.04.2008.a. 22

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Silver Sarv’ele karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 28.04.2005.a.

Tartu Maakohtu poolt

§ 263

p 1, 4 alusel kandmata karistuse, so 10 kuud vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 25.04.2008.a.

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Sven Kabanen’ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 31.08.2007.a.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 184

lg 1 alusel mõistetud ja kandmata karistuse, so 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 25.04.2008.a.

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Rainer Kaeramaa’le karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.04.2008-26.04.2008, so 2 päeva karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Rainer Kaeramaa on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

§ 184

lg 2 p.1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Reno Kangro’le karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.04.2008-26.04.2008, so 2 päeva karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 23 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Reno Kangro on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Margo Talvist’ele karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.04.2008, so 1 päev karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 2 (kahe) aastase 6 (kuue) kuu katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Margo Talvist on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Andrei Kornilov’ile karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 21.03.2006- 20.06.2006 ja 08.05.200809.05.2008, so 3 (kolm) kuud ja 2 päeva karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 8 (kaheks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et 2 (kahte) aastat 11 kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 24 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Andrei Kornilov on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Mihkel Veskus’ele karistuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuaja algust alates 18.08.2008.a..

§ 74

alusel määrata, et 3 (kolme) aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Mihkel Veskus on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Renar London’ile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 263

p 1, 2, 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Renar London’ile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Renar London’ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 274

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Renar London’ile karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Renar London’ile kuritegude kogumi eest, liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, so 18.08.2008-20.08.2008.a.

ning 03.09.2008-05.09.2008, so 6 päeva vangistust karistusaja hulka ja arvestada kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 25 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Renar London on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

§ 263

p 1, 2, 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kaspar Kont’ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Tartu Maakohtu 18.12.2008 kell 11.00 alanud kohtuistungil kokkuleppemenetluses esitas prokurör Marju Persidskaja kohtule kokkulepped , kriminaalasja kuus toimikut , taotles süüdistuste arutamist kokkuleppemenetluses. Süüdistatavad ja kaitsjad olid nõus kokkuleppemenetlusega. Kohus andis kohtuistungil süüdistatavad kohtu alla kokkuleppemenetluses neile esitatud süüdistustes. Prokurör avaldas kokkulepped ja põhjendas ka süüdistatavatele valitud karistuse liiki ja määra ning selle valiku otstarbekust. Raul Asnovitš tunnistas end süüdi

§ 392lg.2 p.

2 ja

§ 184

lg.2 p.1, 2 järgi , Egert Käärik `

§ 392lg.2 p.

2 ja

§ 184lg.2 p.

1,2 järgi , Kaivo Kruuse

§ 392lg.2 p.

2 ja

§ 184lg.2 p.

1,2 ,

§ 212

lg.1 järgi , Silver Sarv

§

§ 184lg.2 p.

1,2 järgi, Sven Kabanen

§ 184lg.

2 p.1, 2 järgi , Rainer Kaeramaa

§ 184lg.2 p.

1 järgi, Reno Kangro

§ 184

lg.2 p.1, 2 järgi ,Margo Talvist

§ 184lg.

1 järgi ,Andrei Kornilovi

§ 184lg.2 p.

2 järgi ,Mihkel Veskus`

§ 184lg.2 p.

2 järgi ,Renar Londoni

§ 184

lg.1,

§ 263

p. 1,2,3,4

§ 274lg.

1,

§ 121

järgi ja Kaspar Kont

§ 263p.1,2,3,4 järgi.

Süüdistatavad jäid nende poolt kaitsjate osalusel sõlmitud kokkulepete juurde ning kinnitasid, et sõlmitud kokkulepped vastavad nende tahtele ning need võib kohus aluseks võtta kohtuotsusele. Kaitsjad advokaadid Margus Mets , Sirje Must , Anu Pärtel ,. Leanika Tamm ,. Marko Paabumets , Valli Murde ,.Aivar Kello , Rene Varul kinnitasid et 18 .12.2008 sõlmitud 26 kokkulepped nende kaitsealuste süüdistuste ja kokku lepitud karistuste kohta vastavad süüdistatavate tahtele; kokkulepete sõlmimisel süüdistatavatele keegi survet ei avaldanud ning kokkuleppemenetluse läbiviimisel menetlusnorme ei ole rikutud, kokkulepped on süüdistatavate vaba tahe. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süütunnistused ja kokkulepete sõlmimised on olnud süüdistatavate vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav Raul Asnovitš tunnistada süüdi

§ 392lg.2 p.

2 ja

§ 184

lg.2 p.1, 2 järgi , süüdistatav Egert Käärik `

§ 392lg.2 p.

2 ja

§ 184lg.2 p.

1,2 järgi , süüdistatav Kaivo Kruuse

§ 392lg.2 p.

2 ja

§ 184lg.2 p.

1,2 ,

§ 212

lg.1 järgi , süüdistatav Silver Sarv

§

§ 184lg.2 p.

1,2 järgi, süüdistatav Sven Kabanen

§ 184lg.

2 p.1, 2 järgi , süüdistatav Rainer Kaeramaa

§ 184lg.2 p.

1 järgi, süüdistatav Reno Kangro

§ 184

lg.2 p.1, 2 järgi , süüdistatav Margo Talvist

§ 184lg.

1 järgi, süüdistatav Andrei Kornilovi

§ 184lg.2 p.

2 järgi , süüdistatav Mihkel Veskus`

§ 184lg.2 p.

2 järgi, süüdistatav Renar Londoni

§ 184

lg.1,

§ 263

p. 1,2,3,4

§ 274lg.

1,

§ 121

järgi ja süüdistatav Kaspar Kont

§ 263

p.1,2,3,4 järgi ja mõista süüdistatavatele karistused vastavuses sõlmitud kokkulepetele. Tühistada käesolevas kriminaalasjas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt süüdistavatele kohaldatud suhtlemiskeelud pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitavad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetud. Kohus ei pea põhjendatuks esitatud taotlusi, vähendada süüdimõistetute menetluskulusid, sest kõik süüdimõistetud on pannud toime tahtlikult raskeid kuritegusid, teades ning aru andes endale oma tegude laadist ja õiguslikest tagajärgedest Käesolevas asja menetluskuludeks, mis tuleb Raul Asnovitš hüvitada, on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on 2,5 palga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks 4 350 krooni. Seega on teisme astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 10 875 krooni. Menetluskuludeks on veel KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 1093.80 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 3122.40 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiiside tegemise kulud kokku 9386 krooni (7248 / 8 = 906 krooni – 2 kd tlk 156; 64 240 / 8 = 8030 krooni – 2 kd tlk 165; 3600 / 8 = 450 krooni – 2 kd tlk 174); lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses 5133 krooni; kokku menetluskulu 18 735, 2 krooni. Egert Kääriku poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 10 875 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 1093.80 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 2378.88 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiiside tegemise kulud kokku 9386 krooni (7248 / 8 = 906 krooni – 2 kd tlk 156; 64 240 / 8 = 8030 krooni – 2 kd tlk 165; 3600 / 8 = 450 krooni – 2 kd tlk 174); menetluskulu kokku 12 858,68 krooni. Kaivo Kruuse poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 10 875 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 1093.80 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud 27 tasu 3717 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiiside tegemise kulud kokku 9386 krooni (7248 / 8 = 906 krooni – 2 kd tlk 156; 64 240 / 8 = 8030 krooni – 2 kd tlk 165; 3600 / 8 = 450 krooni – 2 kd tlk 174);lisandub kaitsjatasu kohtus 5133 krooni; menetluskulu kokku 19 328 krooni. Silver Sarve poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 10 875 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 546.90 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 3816.12 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiiside tegemise kulud kokku 9386 krooni (7248 / 8 = 906 krooni – 2 kd tlk 156; 64 240 / 8 = 8030 krooni – 2 kd tlk 165; 3600 / 8 = 450 krooni – 2 kd tlk 174). );lisandub kaitsjatasu kohtus 3849 ; menetluskulu kokku 17 598,77 krooni. Sven Kabaneni poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 10 875 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 7 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 3270,96 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiiside tegemise kulud kokku 9386 krooni (7248 / 8 = 906 krooni – 2 kd tlk 156; 64 240 / 8 = 8030 krooni – 2 kd tlk 165; 3600 / 8 = 450 krooni – 2 kd tlk 174); lisandub kaitsjatasu kohtus 5133 krooni ; menetluskulu kokku 17 796,96 krooni. Rainer Kaeramaa poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 10 875 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 7 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 1858.50 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiiside tegemise kulud kokku 9386 krooni (7248 / 8 = 906 krooni – 2 kd tlk 156; 64 240 / 8 = 8030 krooni – 2 kd tlk 165; 3600 / 8 = 450 krooni – 2 kd tlk 174);lisandub kaitsjatasu kohtus 5133 krooni ; menetluskulu kokku 16 384 krooni. Reno Kangro poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 10 875 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 1093.80 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 3270.96 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiiside tegemise kulud kokku 9386 krooni (7248 / 8 = 906 krooni – 2 kd tlk 156; 64 240 / 8 = 8030 krooni – 2 kd tlk 165; 3600 / 8 = 450 krooni – 2 kd tlk 174);menetluskulu kokku 13 750 krooni. Margo Talvist` poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 10 875 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 1093.80 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 1263.78 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiiside tegemise kulud kokku 9386 krooni (7248 / 8 = 906 krooni – 2 kd tlk 156; 64 240 / 8 = 8030 krooni – 2 kd tlk 165; 3600 / 8 = 450 krooni – 2 kd tlk 174);menetluskulu kokku 11 743 krooni. Andrei Kornilovi poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 10 875 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 7 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjale makstud tasu 1699.20 krooni; menetluskulu kokku 1706, 20 krooni. 28 Mihkel Veskuse poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 10 875 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 1093.80 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 1486.80 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiiside tegemise kulud kokku 5436 krooni (4 kd tlk 60 ja 98);menetluskulu kokku 8016 ,60 krooni. Renar Londoni poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 10 875 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 1129.90 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 2973.60 krooni; lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses 5133 krooni; menetluskulu kokku 9236, 5 krooni. Kaspar Kont ` poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 6525 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt toimikust koopia tegemise kulud 546.90 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni; lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses 3849,75 krooni; menetluskulu kokku 4892,25 krooni. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada nende omanikele järgmised asitõendid: 1) mobiiltelefon Nokia 6310i, IMEI-koodiga 352952006671024, milles TELE2 SIM-kaart nr 89372030050016791499 telefoninumbrile 58351981 (Pakend nr 2VE); 2) mobiiltelefon Nokia 1112, IMEI-koodiga 358069017654453, koos laadijaga; DIIL SIM-kaart nr 8937201007030470246F EMT; Orange SIM-kaart nr 893401321074346858 1; Lycamobile SIMkaart nr 8931162111187500811 ning Lycamobile SIM-kaart nr 8931162111183264727 (Pakend nr 1Y); 3) mobiiltelefon Nokia 8800, IMEI-koodiga 356641004362837, milles TELE2 SIM-kaart nr 89372030001008157116 telefoninumbrile 53267075; 4) mobiiltelefon Nokia 3250, IMEI-koodiga 357934008353327, milles TELE2 SIM-kaart nr 89372030050016791499 telefoninumbrile 53972707; 5) Dna Prepaid SIM-kaart nr 8935806080112571440 telefoninumbrile (+358) 449627144 ja Dna Prepaid SIM-kaardi nr 8935806080112571440 ümbris; 6) Diil SIM-kaart nr 8937201007010168570, telefoninumbrile 53484107; Diil SIM-kaardi ümbris SIM-kaart nr 8937201007010168570 ning kviitung; 7) mobiiltelefon Samsung SGH-X660, IMEI-koodiga 357534008742469, milles SIM-kaart (ZEN kõnekaart) nr EE21060905003204 telefoninumbrile
  3. Asitõendi – minigrip kilekotid (Pakend nr 1VE, Pakend nr 4VE, Pakend nr 1AU, Pakend nr 3AU, Pakend nr 4AU); – tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast käesoleva otsuse jõustumist hävitada. Inglismaal välja antud juhiluba Michal Tadeusz Wrzosek´i nimele (Pakend nr 3VE) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Ekspertiisiks esitatud ekspetiisiaktides nr AN-676-08/2725 (2 kd tlk 152-153), nr AN-107408/4170 (4 kd tlk 58), nr AN-1101-08/4306 (4 kd tlk 96) ning nr AN-428-06/2145 (3 kd tlk 153) ained jätab kohus kohtuotsuse jõustumisest NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtueskpertiisi Instituuti. 29 Peet Teidearu Kohtunik 30

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.