Obsah (5)

§ 199§ 65§ 68§ 69§ 75

1-09-1420 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 märts 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-1420 (09230101065) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav Julia Solontšenko Ik: 47310100299, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: töötab mitteametlikult, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 17.01.2009 kuni 19.01.2009, so 3 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 19.01.2009 Varasem karistus:

1. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 04.04.1989 otsusega KrK § 139 lg 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat;
2. Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu 02.03.1990 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 4 järgi vabadusekaotus 2 aastat;
3. Tallinna Linnakohtu 24.11.1999 otsusega KrK § 186 järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi a aastase katseajaga;
4. Harju Maakohtu 13.06.2008 otsusega

§ 199lg 2 p 7 järgi vangistus 6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga.

Kaitsja Advokaat Leelo Viil 1 RESOLUTSIOON 1. Julia Solontšenko süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Julia Solontšenko´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada Julia Solontšenko´le mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.06.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 6 (kuus) kuu võrra ning mõista Julia Solontšenko´le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg so 17.01.2009 kuni 19.01.2009, so 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 5.

§ 69

lg 1 alusel asendada Julia Solontšenkole mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 237 päeva üldkasulikule tööle 474 (nelisada seitsekümmend neli) tundi. 6.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 7.

§ 69

lg 4 alusel allutada Julia Solontšenko üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 1 aastaks ja 6 kuuks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 8.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Julia Solontšenkot järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

1. Julia Solontšenko suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
2. Julia Solontšenko´lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1439 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) krooni ja 60 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Julia Solontšenko, 1-09-1420, kaitsjatasu“.
3. Julia Solontšenko´lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Julia Solontšenko, 1-09-1420, sundraha“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 17.03.
5. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 18.03.
6. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Julia Solontšenkot süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 17.01.2009 kella 19.20 paiku, viibides kaupluse Ideaalkosmeetika müügisaalis asukohaga Tallinn, Endla 45, püüdis varastada võõrast vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so Renalko Kaubandus OÜle kuuluvat vara ja nimelt parfüümi Escada Magnetism hinnaga 1115 krooni. J.Solontšenko peitis nimetatud kauba endale vesti taskusse ning peale seda möödus kassastm jättes kauba eest tasumata, läbis turvaväravad, kuid oli kinni peetud kaupluse töötaja poolt. Seega asus Julia Solontšenko, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, millega pani toime varguse katse, so

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Julia Solontšenko seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 17.01.2009 koostatud Renalko Kaubanduse OÜ avaldusest nähtuvalt 17.01.2009 peeti Renalko Kaubanduse OÜle kuuluvast kauplusest kinni naisterahvas, kes oli läbinud kassad, jättes tasumata Renalko Kaubanduse OÜle kuuluva kauba eest summas 1115 krooni. Renalko Kaubanduse OÜ tsiviilhagi ei esita. (t/l 3) • 17.01.2009 koostatud tunnistaja HV´i ülekuulamisprotokolli kohaselt oli tunnistaja 17.01.2009 tööl kaupluses Ideaal Kosmeetika, kui kauplusest lahkuva kliendi tõttu andsid turvaväravad signaali. Tunnistaja kutsus turvateenistuse. Turvateenistus avastas naisterahva juurest kauplusele kuuluva asja hinnaga 1115 krooni. (t/l 5) • 17.01.2009 koostatud tunnistaja T A´i ülekuulamisprotokolli kohaselt oli tunnistaja tööl Kristiine keskuses turvatöötajana, kui tema juurde tuli 19.20 Ideaal Kosmeetika müüja ja ütles, et soovivad turvkontrolli. Tunnistaja võttis naisterahva kaasa ning turvakontrolli käigus selgus, et naisterahvas läbis Ideaal Kosmeetika väravad jättes tasumata lõhna eest summas 1115 krooni. Kaup tagastati poele. (t/l 6) • 18.01.2009 koostatud kahtlustatava Julia Solontšenko ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 17.01.2009 kella 19.00 paiku ostis Prisma toidukauplusest toiduaineid. Selle kauba eest ta maksis. Ja seejärel suundus kosmeetikakauplusesse, mis asub Kristiine Kaubanduskeskuses Prisma kaupluse vastas. Ta võttis riiulilt parfüümi Escada ja pani selle enda vesti taskusse. Seejärel suundus väljapääsu poole, kauba eest ei maksnud, läbis kaupluse turvaväravad, signalisatsioon hakkas tööle ning ta oli 3 • • kosmeetikakaupluse müüja poolt kinni peetud. Turvatöötajad toimetasid ta turvaruumi, otsisid läbi, leidsid parfüümi ja kutsusid politsei välja. Kahetseb tehtut, püüab, et see oleks tema viimane õppetund. (t/l 15-19) Väljatrükk Harju Maakohtu 13.06.2008 otsusest, millega Julia Solontšenko tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 7 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 a.

(t/l 27-30) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli pärast mahaarvamiste tegemist 16 krooni. (t/l 23) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Julia Solontšenko süüd tunnistavaid ütlusi, Renalko Kaubanduse OÜ avaldust, tunnistajate HV´i ja T A´i ütlusi, Harju Maakohtu 13.06.2008 otsuse väljatrükki, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Julia Solontšenko käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Julia Solontšenko temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda on varem varguse toimepanemise eest karistatud ja uue varguse pani ta toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega oli Julia Solontšenko

§ 199lg 2 p 4 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.01.2009 Julia Solontšenko võttis Renalko Kaubanduse OÜ kaupluse müügisaalist naiste lõhna maksumusega 1115 krooni ning möödus turvaväravast jättes kauba eest tasumata, kuid ta peeti kinni enne kui ta jõudis varastatud vallasasja omastada. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust peab võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline ja piisav sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud süüteo varavastane iseloom. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava tahtlus oli suunatud sellise asja vargusele, mille hind mõningal määral ületas väheväärtusliku vallasasja rahalist piiri ja varastatu maksumus oli väheväärtusliku vallasasja maksumuse lähedane. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemine jäi katse staadiumisse ja varastatud vallasasi ei olnud kuigi suure väärtusega, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele

§ 65

lg 2 ja 74 lg 5 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses. Samas, arvestades karistust kergendava asjaolu olemasolu, varalise kahju puudumist ning süüdistatava nõusolekut, samuti inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et mõistetava vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd kohus ei pea otstarbekaks süüdistatavat saata vangistust ära kandma ning 4 üldkasuliku töö tegemise ajal saaks süüdistatav näidata seda, et ta on tõesti muutnud oma ellusuhtumist ja suhtumist võõrasse varasse. Märt Toming kohtunik 5