Obsah (4)
§ 76§ 199§ 64§ 75Kriminaalasi nr 1-09-699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.märts 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-699 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Vei
§ 76
lg.1, maakohus m ä ä r a s: Mitte vabastada Martin Mikk*u temale Järva Maakohtu 27.mail 2005.a. otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 6 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla esitas 16.01.2009a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Martin Miku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Martin Mikk mõisteti süüdi Järva Maakohtu 27. mai 2005 kohtuotsusega
§ 199
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2; § 200 lg 2 p 4,7 ja § 275 järgi ning
§ 64lg 1 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus
- oktoober 2004a ja karistuse kandmise lõpp
- aprill 2009a. Tartu Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vanglas 25 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vanglas kinnipeetav ei töötanud ega õppinud, on osalenud resotsialiseerumis- programmis. Vabanedes soovib asuda tööle, kuigi töökogemus ja eriala puuduvad. Vabaduses elas ema ja kasuisa juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Nüüd ta 1
(3)omasõnul sinna elama ei asu ja vabanemise korral tal elukohta ei ole. Alkoholi tarvitama hakkas 13.-st eluaastast peale, on proovinud narkootilisi aineid. On endale teadvustanud oma alkoholiprobleemi ja on motiveeritud sellega tegelema. Tartu Vanglale teadaolevalt kinnipeetaval rahalisi nõudeid ei ole. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, sotsiaalne võrgustik ebastabiilne. Kinnipeetava tunnustusvajadus on keskmisest kõrgem. Käitumiselt spontaanne, impulsiivne, agressiivsus keskmisest kõrgem. Ohtlikkuse osas leiab vangla, et esineb otsene oht füüsilise vägivalla kasutamises, alkoholijoobes olles ning seoses oma materiaalsete vajaduste rahuldamisega võib esineda vahetu kahju tekitamise oht. Kinnipeetaval on algharidus( 8.klassi) ning seetõttu ka töökoha leidmine raskendatud. Karistuse kandmise ajal on palju distsipliinirikkumisi, mis viitavad asjaolule, et isik ei taha asuda paranemise teele. Kriminaalhooldusametnik oma ettekandes ei nõustu Martin Miku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava riskiohtlikkus on liiga kõrge ning tema motivatsioon oma eluviisi muuta liiga madal. M.Mikk ei ole vangistuses asunud tegelema oma alkoholiprobleemiga, riski suurendavad kriminaalsed sõbrad, tööoskuse ja –harjumuse puudumine, nõrk sotsiaalne võrgustik, kriminaalne minevik. Vabaduses puudub kinnipeetaval elukoht, kuhu elama asuda, sest kinnipeetava kasuisa keeldub teda võtmast oma elukohta Paide linna. Kinnipeetav ei ole vangistuses asunud paranemise teele, seega karistus ei ole senini oma eesmärki täitnud. Kinnipeetav jätkas vangistuses õigusvastast käitumist, kriminaalhooldusele on ta varem määratud kahel korral. Kohtuistungil 10.märts 2009a. Martin Mikk avaldab, et ei soovi enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest ja ei soovi ka, et tema vabastamise asja üldse istungil arutataks. Prokurör on seisukohal, et Martin Mikku ei tule ennetähtaegselt vabastada. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Martin Mikk on süüdi tunnistatud ka karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest.
§ 76
lg.2 p.1 ja 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2, kuid mitte vähem, kui 6 kuud, mõistetud karistusajast. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Martin Mikk on varasemalt jäetud kahel korral tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. M.Mikkul on võimalus vabaneda vangistusest ennetähtaegselt tingimisi 27.01.2009a. Tema karistusaeg lõpeb 05.aprillil 2009.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on isiku enda tahe. Tingimuslikult ennetähtaegselt vabastatav isik peab olema valmis täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja võimalikke kohustusi võtma. Käesoleval juhtumil see vältimatu eeldus puudub ja M.Mikku tahe puudub. Selle alusel on kohus seisukohal, et M.Mikku ei saa tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3,
§ 75, §-st 76. Ülle Raag Kohtunik 2
(3)3
(3)