4-09-2110/4

(2)kuuks. Rahatrahvi on võimalik vabatahtlikult tasuda väärteootsuses näidatud arvele 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Kassatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul käesoleva otsuse tegemisest. Kohtuotsusele saab esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kassatsioon esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav, so alates 19.03.2009. Kaebeõigusest loobumisel ei saa kohtuotsust vaidlustada. Kaebuse asjaolud ja menetluse käik 10.02.2009.a esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 12.01.2009.a otsusele väärteoasjas 2602,08,029711, milles palus otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist mõistetud karistuse osas. Eelnimetatud väärteoasjas on Lõuna PP korrakaitseosakonna konstaabel Katre Mägi koostanud 25.12.2008.a väärteoprotokolli, mille kohaselt Aleksandr Korotkov juhtis 25.12.2008.a kell 17.18 Jõhvi-Tartu-Valga mnt 88 kilomeetril sõidukit Volvo V70, reg nr 202THA, kiirusega 152 +/-5 km/h. Lubatud suurim kiirus sel teelõigul oli 90 km/h, ületamine oli seega mitte rohkem kui 57 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Aleksandr Korotkov sellega Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi. Kaevatava otsusega (t lk 4) on Aleksandr Korotkovi karistatud väärteo eest rahatrahviga 137 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 8220 krooni ja lisakaristusena Liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel on temalt võetud ära juhtimisõigus 1 kuuks. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi sõidukiiruse ületamise eest. Asjas raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik leidis, et määratud trahv on ebamõistlikult suur. Kaebaja märkis, et on mittetöötav üliõpilane ja õpib päevases õppevormis täiskoormusega. Kaebajal sissetulek puudub ja tal ei ole võimalik hankida nii suurt summat mujalt. Võttes arvesse kohaldatud lisakaristust, palub kaebaja kergendada põhikaristust ja vähendada rahatrahvi summat ning võimaldada selle tasumist osadena. Kirjalikus seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et kohtuvälise menetleja koostatud otsus tuleb jätta muutmata. Kohtuväline menetleja märkis, et süütegu on tõendatud ja karistus on asjakohane. Aleksandr Kortokov on pannud toime liiklusalaseid rikkumisi kaheksal korral ja kõik need on kehtivad rikkumised. Viimati pani ta toime samalaadse rikkumise 15.07.2006 ja teda karistati LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1500 krooni ning juhtimisõiguse peatamisega 1 kuuks. Nimetatud karistus ei ole pannud teda hoiduma liiklussüütegude toime panemisest. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud süütegu on ühiskonna suure tähelepanu alla ja rikkumiste osatähtsus liiklusõnnetuste tekke kronoloogilises järjestuses esireas, mistõttu oli määratud karistus rahatrahv 8220 krooni ja juhtimisõiguse peatamine 1 kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt VtMS § 132 p 1 tuleb kaebus rahuldada osaliselt ja muuta kohtuvälise menetleja otsust. Menetlusaluse isiku tegu on väärteoprotokollis kvalifitseeritud Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 ning Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 3 järgi. LE § 124 lg 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90km/h. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: juhtis mootorsõidukit kiirusega 152 +/- 5 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90Km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte rohkem kui 57 km/h. Kiirus fikseeritud seadmega Stalker DSR2x. Asjas ei ole vaidlust teo toime panemise aja ja koha osas. Väärteoprotokollis teo toime panemise aja ja kohana fikseeritud 25.12.2008.a kell 17.18 Jõhvi-Tartu-Valga mnt 88, Jõgevamaa Saare vald. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik liikus asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 90km/h. Antud juhul oli menetlusalusel isikul fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületamine vähemalt 57 km/h. Kiiruse mõõtmine on fikseeritud liiklusjärelvalve kiirusmõtteseadme kasutamise protokollis, mis on koostatud 25.12.2008.a. Protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmiseks mõõteseadet Stalker DSR 2X. Seadme lugem oli 152km/h ja kiiruse mõõtmise laiendmääratlus oli +/-5 km/h. Kiiruse mõõtmise protokollis on samuti fikseeritud, et lubatud liikumiskiirus teelõigul oli 90 km/h. Protokolli kohaselt toimus mõõtmine seisvast sõidukist. Tunnistaja Sulev Jürgensoni ütlustega on tõendanud väärteo- ja kiiruse mõõtmise protokollis fikseeritud teo toime panemise asjaolud. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et ületas kiirust ja kahetseb. Menetlusaluse isiku süü rikkumiste toimepanemises on tõendatud menetlusaluse isiku enda seletustega, tunnistaja ütlustega ning kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Eelpoolt käsitletu kohaselt asub kohus seisukohale, et on tõendatud menetlusaluse isiku poolt sõiduki juhtimine kiirusega 152+/- 5 km/h asulavälisel teel, s.o mitte vähem kui 57 km/h lubatust rohkem. Väärteo toime panemise ajal kehtinud LS § 7422 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kohaldada lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol ühest kuni kuue kuuni. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on kooskõlas teo asjaolude ja raskuega ning vastab oma rangusega menetlusaluse isiku teole. Kohus leiab, et arvestades toime pandud tegu ja menetlusaluse isiku varasemat käitumist on kohtuvälise menetleja määratud karistus üldiselt põhjendatud, kuid kohus siiski muudab karistust selle struktuuri osas. Kohus märgib, et käesoleva rikkumise puhul on ülioluline selle teo ühiskonnaohtlikkusmenetlusalune isik ületas kiirust väga suures ulatuses seades sellega ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse maksimummääraks on 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud trahvi üle keskmise määra. Samas on kohtuväline menetleja lisakaristuse määramisel piirdunud minimaalse võimaliku ajaga- juhtimisõigus võeti ära üheks kuuks. Kohus leiab, et arvestades teo ohtlikkust ja selle eest ette nähtud karistusi, kuid ka menetlusalusel isikul sissetuleku puudumist, on võimalik menetlusaluse isiku trahvi mõningal määral vähendada, kuid seejuures tuleb pikendada juhtimisõiguse ära võtmise aega. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka menetlusaluse isiku eelnevalt käitumist ja karistuse üldine vähendamine ei ole seetõttu põhjendatud. Menetlusalune isik on varem toime pannud korduvalt liiklusalaseid väärtegusid, millest ühe karistus oli ka kustumata. Menetlusaluse isiku karistatuse õiendist nähtub, et liiklusalaseid õigusrikkumisi on ta toime pannud süstemaatiliselt- ühegi rikkumise vahe ei ole üle kaheksa kuu. 2006.a aasta suvel on menetlusalune isik kahel korral pannud toime ka kiirusületamise- seega samalaadilised süüteod. Menetlusalusele isikule on korduvalt mõistetud rahalisi karistusi ning ühel korral on tal kiiruse ületamise eest peatatud juhtimisõigus. Seega ei ole mõistetud rahatrahvid väiksemates summades suutnud teda mõjutada käituma seaduskuulekalt. Karistuse üheks eesmärgiks on anda karistavale märku, et tema teguviis on taunitav ja mõjutada teda, et ta tulevikus hoiduks uusi süütegusid toime panemast. Eeltoodust tulenevalt kohus vähendab menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi- trahviks määrata 100 trahviühikut s.o 6000 krooni, kuid pikendada lisakaristust- juhtimisõigus tuleb ära võtta kaheks kuuks. Maimu Laumets Kohtunik