lg 1 alusel lõpetada täitemenetlused Aare Priske suhtes väärteo asjades tehtud kohtuvälise menetleja otsuste alusel määratud rahatrahvide sissenõudes täitmise aegumise tõttu alljärgnevalt: 1) Lääne-Viru Politseiprefektuuri 03.11.2002.a. otsuse nr 110011374 (rahatrahv 3600 krooni) alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 158/2002/4073; 2) Lääne-Viru Politseiprefektuuri 21.05.2002.a. otsuse nr 2590,02,002515 (rahatrahv 6000 krooni) alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 158/2002/
Kohus edastas Aare Priske avalduse kohtutäitur Raigo Pärs`le kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kohtutäitur Raigo Pärs`i vastuse kohaselt tõendab kohtutäitur, et tema menetluses on LääneViru Politseiprefektuuri 21.05.2002 otsus nr 2590,02,002515 ja Lääne-Viru Politseiprefektuuri 03.11.2002.a. otsus nr 110011374 Aare Priske kohta rahatrahvide vastavalt 6000 krooni ja 3600 krooni nõudes. Täiteasi 158/2002/2966 on avatud 03.08.2002.a. ja täiteasi 158/2002/4073 on avatud 16.12.2002.a. AS`s Swedbank, AS`s SEB Pank ja AS`s Sampo Pank on isiku kontod võlgnevuse katteks blokeeritud, laekumisi ei ole. ARK-s ja Kinnistusametis võlgnikul omandid puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas isik viimati ametlikult 2002. aastal. Kohtutäitur leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist aegumisega
S § 82 mõttes, vaid isik on teadlikult kõrvale hoidunud rahatrahvide tasumisest. Kohtutäitur palub jätta avaldus täitemenetluste lõpetamise kohta rahatrahvide sissenõudes otsuste täitmise aegumise tõttu rahuldamata. Kohtutäituri vastusele on lisatud täitemenetluste aluseks olevad kohtuvälise menetleja otsused. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus tutvunud esitatud avaldusega, kohtutäitur Raigo Pärs`i vastusega ning Täitemenetluseregistri elektroonilise andmebaasi andmetega Aare Priske kohta, asub seisukohale, et Aare Priske avaldus väärteoasjade aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud (enne 21.07.2005.a. jõustunud redaktsioonis 1 aasta) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1, 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest või ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t. pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse 2 seadustiku kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsiooni § 803 ning kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Kohtutäitur enda vastuses on esitanud andmed selle kohta, et võlgniku Aare Priske kontod on AS`s Swedbank, AS`s SEB Pank ja AS`s Sampo Pank võlgnevuse katteks blokeeritud, neilt laekumisi ei ole. ARK-s ja Kinnistusametis võlgnikul omandid puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas isik viimati ametlikult 2002. aastal ning sellest tulenevalt leiab kohtutäitur, et käesoleval juhul ei ole tegemist aegumisega
S § 82 mõttes, vaid isik on teadlikult kõrvale hoidunud rahatrahvide tasumisest. Kohus kohtutäituri sellise seisukohaga ei nõustu. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Kohus leiab, et Aare Priske ei ole temale mõistetud rahatrahvide tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5;
S § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja
S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes EV Riigikohtu 02.10.2008.a. lahendile nr 3-1-1-51-08, samuti järgides
S § 82 lg 1 p 3 sätteid, leiab kohus, et täitemenetlused Aare Priske suhtes väärteo asjades (haldusõigusrikkumise asjades) tehtud kohtuvälise menetleja otsuste alusel määratud rahatrahvide sissenõudes täiteasjades nr 158/2002/4073 ja 158/2002/2966 tuleb lõpetada täitmise aegumise tõttu. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 24. märtsil 2009.a Nooremreferent I.Golubev 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.