1-08-13294/8

1-08-13294 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3.märtsil 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-13294 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi Alexander Kukhtini süüdistuses KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. detsembri 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja ringkonnaprokurör Rita Siniväli Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Alexander Kukhtin, ik. 35410280303, ei tööta, eluk. Xxxxxxxxx xxx xx-xxx xxxxxxx, varem kohtulikult karistamata, vahi all viibis
2. maist kuni
3. detsembrini 2008.a. Kaitsja vandeadvokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
4. detsembri 2008.a. otsus Alexander Kukhtini suhtse jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
5. märtsil 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Alexander Kukhtinile oli KarS § 113 järgi esitatud süüdistus ja ta kohtu alla antud selles, et tema,
6. mail 2008.a., Tallinnas, Xxxxxxxxx xxx xx-xxx asuvas korteris, alkoholi tarvitamise juures puhkenud tüli käigus lõi noaga kael E. E., kes unearteri välisest vigastusest tekkinud verekaotuse tagajärjel suri sündmuskohal. Harju Maakohtu
7. detsembri 2008.a. otsusega mõisteti süüdistav A. Kukhtin KarS § 113 järgses süüdistuses õigeks ja vabastati vahi alt kohtusaalis. Maakohtu otsuse kohaselt on tõendatud, et süüdistatav A. Kukhtin pani kannatanu E. E. tapmise toime hädakaitse seisundis ja hädakaitse piire ületamata, mistõttu tegu pole, Kars 28 lg.1 sätestatud asjaolude esinemise tõttu, õigusvastane. Maakohtu hinnangul on süüdistatava A. Kukhtini ütlused usaldusväärsed, kuna on kogu menetluse vältel olnud ühetaolised ning pole ilmnenud püüdu varjata või moonutada toimepandud teo asjaolusid. Süüdistatava ja kannatanu tüli põhjuseks oli asjaolu, et kannatanu E. E. ei soovinud varem kokkulepitud kuupäevaks eluruumina kasutatud süüdistatava korterist lahkuda. Ühise alkoholi tarvitamise käigus süüdistatava A. Kukhtini esitatud nõude peale korterist lahkuda, tõukas kannatanu E. E. süüdistatavat ja puhkes kaklus, mille järel rahuneti ja uinuti. Ärgates puhkes uuesti tüli korteri vabastamise pinnal ja süüdistatavast kasvult pikem ning füüsiliselt tugevam kannatanu E. E. surus süüdistatava A. Kukhtini vastu pliiti, kägistas kaelast ja ähvardas ta tappa. Süüdistatav ei saanud hingata ja seetõttu polnud tal enesekaitseks erilisi valikuid. Ründe tõrjumiseks haaras süüdistatava A. Kukhtin kobamisi seljataga asuvalt pliidilt kättejuhtuva eseme ja lõi kannatanut. Süüdistatavale kätte sattunud esemeks osutus nuga. Süüdistatav A. Kukhtin oli kannatanu haardest muutumas võitlusvõimetuks ja soovides kannatanut tõrjuda ning end vabastada oli tal ükskõik kuhu ja millega kannatanut lüüa. Süüdistatava A. Kukhtini aktiivne kaitsetegevus oli vajalik, vältimatu ning kestva ründe ajal ei olnud tal võimalik kaitseks kasutatavaid vahendeid valida. Süüdistataval A. Kukhtinil oli ründe tõrjumise ja täieliku lõpetamise õigus ning tema poolt kasutatud kaitsetegevus vastas ründe ohtlikkusele. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Prokuröri apellatsiooni kohaselt pole maakohus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel hinnanud kõikki asjaolusid kogumis, faktilised asjaolusid on tõlgendatud valesti ja materiaalõigust on vääralt kohaldatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava A. Kukhtini ütluste ja kohtuarsti arvamuse erisused. Samas pole maakohus leidnud, et arstide töö on ebakvaliteetne ja kohtuarstliku ekspertiisi aktid ei ole tõendina kõlblikud. Erinevusi esineb süüdistatava A. Kukhtini eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel kannatanuga toimunud kakluse tehiolude kohta. Samuti on ta tunnistajale V. Z. kirjeldanud kakluse käiku teisti kui kohtus antud ütlustes. Süüdistatava kaitsetaktikast tingitud ütluste muutumine seab kahtluse alla tema ütluste usaldusväärsuse. Ütluste olustikuga seostamisel
8. mail 2008.a. süüdistatav A. Kukhtin kinnitas, et varahommikul korterisse sisenenud kannatanul E. E.l oli seljas jope ja hakati rääkima korterist väljakolimisest. Kannatanu E. E. hakkas süüdistatavat solvama, tõusis diivanilt püsti ja mõlemad haarasid teineteisest kinni. Süüdistatava A. Kuhktini täpsuste kohaselt kaklust ei olnud. Füüsiliselt tugevam kannatanu E. E. surus vasaku käega vastu süüdistatava A. Kukhtini kõri ja tõukas ta köögikapi juurde ja hakkas teda pliidi peale heitma. Süüdistatav A. Kukhtin hoidis kannatanut survet oma vasaku käega tagasi ja kartes edasi juhtuda võivat, kompas parema käega seljataga. Ta leidis lauanõude tassist kahvli või noa ja kogu jõudu kokkuvõttes ajas end sirgu ning lõi noaga kannatanule E. E.le vastu kaela. Süüdistatav A. Kukhtin kartis, et kätte löömise korral peksab kannatanu E. E. ta surnuks. XXXXXXXXX töötanud tunnistaja V. Z. ütluste kohaselt seletas süüdistatav A. Kukhtin, et teda solvanud sõbra vastu end kaitstes väänas sõbra käest välja noa ja tappis ta. Maakohtus antud süüdistatav A. Kukhtin ütluste järgi toimus kaklus kannatanuga kahes osasõhtul, enne magama minekut ja siis ründas kannatanu E. E. teda kahvliga, kriimustas nägu. Süüdistatav A. Kukhtin väänas kannatanu käest kahvli välja ja lõi sellega kannatanule näkku. Hommikul ähvardas kannatanu E. E. uuesti süüdistatavat ja viimase poega ning hakkas süüdistatavat A. Kuhktini pliidi vastu suruma ja kägistama. Viimast jõudu kokku võttes ja selja taga käega kobades leidis eseme, mis osutus noa käepidemeks ja lõi kannatanule kaela. Tahtis lüüa õlga aga tabas kaela. Samuti väitis süüdistatav, et kannatanu ähvardas tapmisega. Süüdistatav selgitas, et luges toimikust tunnistaja ütlusi, kes kuulnud läbi ukse kuidas süüdistatav A. Kukhtin kedagi tappa lubas. Samuti selgitas süüdistatav, et ta kandis seljas kõrge kraega dressipluusi ja kaelale ei jäänud vigastus, sest teda kägistati vähe aega. Prokuröri küsimustele vastates selgitas süüdistatav A. Kukhtin , et noaga löömise hetkel kannatanu E. E. teda enam ei kägistanud, vaid seisis tema eest ja vaatas talle otsa. Apellandi hinnangul süüdistatav püüab jätta muljet hädakaitse seisundist ja kuna ta viibis kannatanuga kahekesi korteris, ajab juhtunu tapetu süüks. Veel leiab apellant, et enamus tapmises süüdistatavate esmaste ütluste järgi tegutsesid nad hädakaitse seisundis. Aja jooksul ütlused muutuvad, kuna esmaseid ütlusi on raske sobitada kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr.392 järgi leiti tapetul E. E.l hulgaliselt mitteeluohtlikke vigastusi: torke –lõikehaavu, marrastusi, verevalumeid, mis olid tekitatud lühikest aega enne surma saabumist tömbi vägivalla toimel ja neljaharulise torkevahendiga. Vigastused asuvad elutähtsates piirkondades, üks seljal ja kaenla all. Vigastused alajäsemetel ja parema käe sirutuspinnal võisid olla tekkinud nii löökidest kui kukkumisest. Kuna süüdistatav ja kannatanu olid korteris kahekesi, sai kannatanule enne surma saabumist vigastusi tekitada vaid süüdistatav A. Kukhtin. Kaitsja ega maakohus pole pidanud oluliseks nende vigastuste tekkepõhjuseid analüüsida. Maakohus on tähelepanuta jätnud süüdistatava A. Kukhtini kohtuarstliku ekspertiisiakti nr.134, milles tuvastati süüdistataval kerged kehavigastused: torke-lõikevahendi kriimustus ja marrastused näol, verevalumid kätel, kõhul, õlavartel, millised võisid olla tekitatud 13.mail 2008.a. kui ka muud vigastused, mis võisid olla tekitatud 3-6 päeva varem. Eksperdile seletas süüdistatav A. Kukhtin, et kannatanu E. E. haaras tal kätest, puhkes kähmlus. Süüdistatav ei soovinud eksperdile kakluse tehiolusid rohkem selgitada. Süüdistatava kaelal kägistamise jälgi ei leitud. Kui süüdistatava kehal tekkisid verevalumid läbi dressipluusi, siis pidanuks need kägistamisest tekkima ka kaelale. Apellandi hinnangul, ei ole kägistamist aste leidnud ja toimus vaid süüdistatava ja kannatanu rüselus, mida kinnitavad sarnased vigastused nende isikute kõhtudel ja jäsemetel. Kuna kannatanul on vigastusi enam, siis võib järeldada, et ründajaks oli süüdistatav A. Kukhtin, kes kannatanu noaga tappis. Verevalumid süüdistatava kätel näitavad, et kannatanu hoidis teda kätest kinni. Lüües kannatanut noaga kaela piirkonda, pidi süüdistatav A. Kukhtin möönma igasugust tagajärge, seal hulgas kannatanu E. E. surma. Maakohus ei kaalunud, kas süüdistatav võis tapmise toime panna äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanu E. E. käitumine. Seetõttu taotletakse maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue kohtuotsusega A. Kukhtini KarS § 113 järgi süüditunnistamist ja karistamist 7 a. pikkuse vangistusega, mille hulka arvata vahi all oldud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 6 a. 5 kuud ja 9 päeva vangistust. Süüdistatavalt A. Kukhtinilt mõista välja kannatanu R. E. tsiviilhagi katteks 220 kr. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ei nõustu apellatsiooni väidetega, nagu oleks maakohus jätnud osa tõendeid hindamata, hinnanud faktilisi asjaolusid valesti ja materiaalõigust vääralt kohaldanud. Süüdistusakti järgi, mis KrMS § 268 lg.1 kohaselt määrab kohtuliku arutamise piirid, on tõendusesemeks süüdistatavale A. Kukhtinile KarS § 113 järgi inkrimineeritud kuriteo koosseisulised asjaolud. KrMS § 15 lg.1 alusel võib maakohtu lahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Harju Maakohtu kohtuistungi protokolli pole kantud süüdistatava A. Kukhtini kahtlustatavana ülekuulamise protokolli ( I kd., tl.154) avaldamist ja uurimist kohtus. Suuliselt esitatud ja kohtuistungi protokolli ( III kd., tl.20 ) kantud on kahtlustatava A. Kukhtini ütluste olustikuga seostamise protokoll ( I kd. tl. 162 ). Ringkonnakohtu hinnangul pole süüdistatava A. Kukhtini poolt maakohtus antud ütlused Xxxxxxxxx xxx xx-xxx korteris
9. mai 2008.a. toiminud sündmuste kirjeldamisel ning tema poolt olustiku seostamisel kahtlustatavana antud ütlused vastuolulised ega olulistes asjaoludes lahknevad. Kohtumenetluse poolte vahel pole vaidlust selles, et 12.-
10. mail 2008.a. viibisid Tallinnas, Xxxxxxxxx xxx xx-xxx asuvas korteris ainult süüdistatav A. Kukhtin ja seal hiljem surnuna leitud kannatanu E. E.. Tunnistajana ülekuulatud XXXXXX V. Z. Xxxxxxxxx xxx xx-xxx korteris süüdistatava A. Kukhtin ja kannatanu E. E. poolt toimepandud ja kannatanu surmaga põhjuslikus seoses olevate tegude tunnistajaks ei olnud, vaid sai kannatanu surma faktist teadlikuks süüdistatava A. Kukhtini vahendusel. KrMS § 68 lg.5 kohaselt on tunnistaja ütlus tõenduseseme asjaolu kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Käesolevas asjas on vahetu tõendiallikana korteris toimunu kohta ütlusi andnud süüdistatav A. Kukhtin, kelle ütlus KrMS § 63 lg.1 järgi on tõendiks. Tunnistaja V. Z. on ütlustes selgitanud, et talle tapmise toimepanemisest teatama tulnud süüdistatav A. Kukhtin oli šoki seisundis ja käies kõikus. Ringkonnakohtu hinnangul pole ebatavaline, et sellises hingelises seisundis süüdistatava poolt edastatud teave võib detailides erineda hiljem ja rahulikus olukorras antud ütlustest. Kriminaalmenetluse käigus eri aegadel antud ütluste lahknevused mõnedes detailides ei ole hinnatav ütluste olulise vastuoluna, mis võiks seada kahtluse alla nende usaldusväärsuse. Tunnistaja V. Z. ütluse kohaselt teatas süüdistatav talle, et tappis sõbra ennast kaitstes, milline asjaolu on kattuv süüdistatava A. Kukhtini kõigi hilisemate ütlustega. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab kohtuarstliku ekspertiisi arvamus kannatanul E. E.l hulgaliselt mitteeluohtlikke vigastuste esinemisest, mis põhjustatud lühikest aega enne surma saabumist, tömbi vägivalla toimel ja neljaharulise torkevahendiga, süüdistatava A. Kukhtini ütluste õigsust kannatanuga toimunud vastastikusest kaklusest ja kannatanu kahvliga löömisest. Kohtuarstliku ekspertiisi poolt süüdistatava A. Kukhtini kehal vähema arvu vigastuste tuvastamine kui seda tehti kindlaks E. E. laibal ei tõenda iseenesest ja tõsikindlalt süüdistatava A. Kukhtini tahtlust kannatanut tappa. Selline vigastuste proportsionaalsus võib viidata süüdistatava A. Kukhtini tegude intensiivsusele, mis aga ei sea kahtluse alla tema ütlusi kannatanu E. E. korduvatest rünnakutest ja süüdistatava enese- ja hädakaitsest. Riigikohus on otsuses nr.3-1-1-17-04 selgitanud, et teatud ulatuses võib kaitsetegevus ületada ründest lähtuvat ohtu ja tekitada ründaja õigushüvedele suuremat kahju, kui ründe realiseerumise korral oleks tekkinud kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele. See üldprintsiip - õigus ei tagane ebaõiguse eest – tuleneb KarS § 28 lg-st
11. Ühegi kohtus uuritud tõendiga pole ümber lükatud süüdistatava A. Kuhktini ütlused selles, et vastastikuses kakluses füüsiliselt tugevama kannatanuga ning viimase haardesse sattununa tajus ta enda võitlusvõimetuks muutumist ja soovides kaklust lõpetada lõi seljatagant kätte sattunud esemega – milleks osutus pliidil asunud nuga - kannatanut E. E.t ja tabas teda kaela. Süüdistatava A. Kukhtini ütlustes kirjeldatule sarnast olukorda on käsitlenud Riigikohus otsuse nr.3-1-1-34-08 ning selgitanud, et hädakaitse seisund tekib kakluse puhul siis, kui üks osalejatest muutub võitlusvõimetuks või soovib kaklust lõpetada. Rünne ja sellele vastav kaitsetegevus võivad kesta pikemat aega ja arvestada tuleb ka kaitsja õigust tegutseda ründe täieliku lõpetamiseni. Süüdistatava A. Kukhtini ütlus selles, et kogu jõudu kokku võttes ajas ta end pliidile surutud asendist sirgu ning seejärel lõi enda vastas seisnud kannatanut E. E.t, ei sea kahtluse alla süüdistatava hädakaitseseisundis olemist. Eelnimetatud Riigikohtu otsuses on asutud seisukohale, et ründaja ajutiselt halvenenud olukord ei tähenda automaatselt ründe lõppu, kui on alust arvata, et ründaja võib oma tegevust siiski jätkata. Süüdistataval A. Kukhtinil oli alust arvata ründe jätkumist, sest süüdistatava ettepaneku peale tema korterist välja kolida oli õhtul kannatanuga puhkenud sõnavahetus ja vastastikune kaklus, mis varahommikul samal motiivil uuesti puhkes. Neil asjaoludel ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ning kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea nende kordamist vajalikuks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg.1 p.1 ja § 2 lg.1 on süüdistataval A. Kukhtinil õigus hüvitisele 205 ( kahesaja viie ) vahi all viibitud päeva eest, alates
12. detsembrist 2008.a. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel pole kindlas tehtud asjaolusid, mis riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg.3 p.1 või 2 järgi välistaksid süüdistatava A. Kukhtini õiguse saada hüvitist alusetult vahi all viibitud aja eest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
13. detsembri 2008.a. otsuse Aleksandr Kukhtini suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN I. KESKÜLA P. RANDMA