4-08-5213 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2008. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-08-5213 (2780,08,004932) kirjalikus menetluses Kohtu

§ 7419

lg 1 järgi määratud rahatrahvi tasumine ositi 5 (viies) võrdses osas igakuiste maksetena 2040 (kaks tuhat nelikümmend) krooni tasumisega hiljemalt kuu

1. kuupäevaks. Esimese osa tasumise tähtaeg on 10.09.2008.a. ja viimase osa tasumise tähtaeg on 10.01.2009.a. Rahatrahv 10 200 (kümme tuhat kakssada) krooni ositi tasumisega tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2. Rahatrahvi tasumata jätmise korral määratud viisil võib trahvi asendada arestiga KarS § 72 alusel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 Asjaolud Raivo Midrit karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari O S 21.05.2008.a. otsusega

§ 7419lg.

1 alusel rahatrahviga 170 trahviühikut, s.o. 10200 krooni ja

§ 7419lg.

2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Raivo Midri 28.04.2008.a. kell 02.00 ajal Tartu linnas Kaunase puiesteel mootorsõidukit alkoholijoobes ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ütlused ja protokoll joobe tuvastamise kohta). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1; § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 7419lg 1; § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Otsuse põhjenduste kohaselt olukorras, kus igal aastal hukkub sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumise, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Väärteoprotokoll nr AB 9908788 on koostatud 28.04.

1. a. Tartus, kell 02.15 konstaabel A A poolt. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Raivo Midri mootorsõidukit alkoholijoobes, andmata esitamiseks vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust tõendavat juhiluba. Isik tuvastati politsei andmepaasi järgi foto põhjal. Väärteoprotokollis nr AB 9908788 on menetlusalune isik andnud järgmised ütlused: olin tarbinud alkoholi. Tunnistan oma süüd. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Joobe tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati indikaatorvahendiga ALCOQUANT 6020 nr A102549 28.04.
2. a. kell 02.00 Raivo Midril suust väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,26 mg/l, alkoholijoove. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres menetlusalune isik loobus, kinnitades seda oma allkirjaga. Tunnistaja K P 28.04.
3. a. ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt 28.04.2008.a. oli ta tööl Tartu linnas. Kaunase pst kella 02.00 ajal peeti kinni sõiduauto SAAB 9-% registreerimisnumbriga xxx xxx. Sõidukit juhtis Raivo Midri, juhiluba esitada ei olnud, isik tuvastati politsei andmebaasi järgi, foto olemas. Juhil lasti puhuda indikaatorvahendisse ALCOQUANT 6020 nr A102549, tabloole ilmnes näit 0,26 mg/l. Alates kinnipidamise hetkest puudus juhil võimalus tarbida alkohoolset jooki. Juht nõustus kohapeal joobeseisundi tuvastamisega, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres loobus. Sõiduk pargiti parklasse. 28.04.
4. a on koostatud konstaabel A A poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt tuleb kõrvaldada Raivo Midri sõiduki juhtimisest alates 28.04.08 kell 02.00 kuni kainenemiseni

§ 201lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis.

Korrakaitseosakonna andmetel on 05.06.

1. a. seisuga Raivo Midri suhtes ajavahemikus 02.02.2002.a. kuni 28.04.2008.a. alustatud 5 väärteomenetlust. Toimepandud väärtegude eest on teda karistatud 02.02.
2. a. otsusega HÕS § 142 järgi rahatrahviga 600 krooni (tasutud 26.03.2002.a.); 08.02.
3. a.

§ 741

lg 1,

§ 7422lg 1 järgi rahatrahviga 3240 krooni; 26.02.2008.

a.

§ 747järgi rahatrahviga 180 krooni; 28.03.2008.

a.

§ 7435lg 1 järgi rahatrahviga 180 krooni.

rahatrahvid on tasutud täies ulatuses. Viies väärtegu on lahendatud 21.05.

1. a. otsusega, mille peale esitatud kaebust kohus lahendab. 2 Raivo Midri on esitanud 22.05.
2. a. Lõuna Politseiprefektuuri liiklustalitusse avalduse, paludes määratud väärteotsusele nr 2780,08,004932 maksetähtaja pikendamist, kuna isik ei ole suuteline seda korraga ära maksma. Summa palutakse jagada viie kuu peale. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 25.05.2008.a. esitas Raivo Midri Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotleb otsuse osalist tühistamist lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja väidab, et juhilubade olemasolust sõltub otseselt tema tööülesannete täitmine, mida tõendab kehtiv tööleping M & J H OÜ, kus ta töötab varustajana.. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu Raivo Midri väärteoasja otsuse nr. 2780,08,004932 kergema karistuse kohaldamsiega. Raivo Midri väärtegu – joobes mootorsõiduki juhtimine- on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Seadusandja on kehtestanud antud rikkumise eest sanktsiooni – rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Karistamisel on arvestatud rikkumise raskust. Raivo Midril on mitu kehtivat Liikluseeskirja rikkumist. Kohtuväline menetleja on rakendanud antud raske rikkumise puhul kergemat sanktsiooni – rahatrahv. Antud karistus peab mõjutama Raivo Midri tahet, käitumist ja mõtlemist edaspidiseks – mitte toime panema Liikluseeskirja rikkumisi. Trahvi tasumisel nõustutakse KarS § 66 lg 2, 3 kohaldamisega. Ülejäänud osas palub kohtuväline menetleja kaebus jätta tahuldamata ning väärteoasja otsus nr. 2780,08,004932 jätta muutmata. Liiklusseadus §
3. Mootorsõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis

§ 7435

järgi ei ole karistust määratud ning selles osas ei ole vajadust asjaolusid analüüsida. Alkoholijoobes juhtimine toimus väärteootsuses märgitud ajal, kohas ja ulatuses. Kaebuse esitaja ei eita tema poolt alkoholijoobes juhtimist. Menetlusaluse isiku alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise omaksvõtt on tõendatud kohtuvälise menetleja kogutud ja eelpool kirjeldatud dokumentaalse tõenditega ja tunnistaja ütlustega. Raivo Midri alkoholijoove on tuvastatud indikaatorvahendiga ALCOQUANT 6020 nr 3 A102549. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel. Kohus ei tuvastanud Raivo Midri süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Raivo Midri rikkus LE § 76 p 1 nõudeid sellega, et sõitis alkoholijoobes. Raivo Midri väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhikaristusega

§ 7419lg 1 järgi 170 trahviühiku ulatuses, mis on keskmise määra lähedal.

Lisakaristus on

§ 7419lg 2 järgi määratud minimaalne – 3 kuud. Kar

S § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult karistanud Raivo Midrit lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide selles, et lisakaristus võtab talt võimaluse kasutada autot tööülesannete täitmisel. Töölepingut ei ole kaebusele lisatud ja seetõttu on väide paljasõnaline. Ka juhul, kui tööleping on olemas ja juhtimisõiguse vajadus seotud töölepingujärgse tööga, ei ole juhtimisõiguse allesjätmiseks seaduslikku alust ega mõjuvat põhjust. Kohtuväline menetleja on karistamisel arvestatud rikkumise raskust ja süü suurust. Lisakaristuse eesmärk on mõjutada Raivo Midrit edaspidi mitte toime panema Liikluseeskirja rikkumisi. Lisaks on Raivo Midril mitu kehtivat karistust Liikluseeskirja rikkumist, millest nähtub, et varasemad karistused ei ole suutnud Raivo Midri käitumist muuta. 2002.a. määratud karistus on Karistusregistriseaduse § 25 lg. 1 p. 1 alusel kustunud. 2008.a. kolme kuu kestel määratud kolm karistust on kustumata ja sellest järeldub õigusrikkumiste aktiivsus. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega on rikkumised muutunud raskemaks. Arvestades asjaolusid, mille tõttu rikkumine aset leidis, on tegu tahtliku rikkumisega. Tahtluse astet arvestades on süü liikluseeskirjade rikkumises suur ja kohtuväline menetleja on karistuse määranud sellest lähtuvalt. Eelnevast lähtuvalt puudub alus lisakaristuse tühistamiseks. Kohus määrab KarS § 66 lg. 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi, arvestades kaebuse esitajal sissetulekut, teisi kohustusi ja trahvisumma suurust, mille tõttu karistuse kohene kandmine käib ilmselt ülejõu. Ene Muts Kohtunik 4