← Eesti

4-08-10843/1

4 – 08 – 10843 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 08 – 10843 Kohtunik Anne Ennok Avaldus Indrek Niidase avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades 048/2002/640; 027/2005/1339; 007/2005/44846; 027/2005/2063 seoses täitmise aegumisega. Avaldaja Indrek Niidas, ik 37103180258, elukoht xxx Kohtutäiturid K Kumm, xxx; V Kaasik xxx 10116; R Sepp xxx RESOLUTSIOON TMS § 202 lg 1 alusel kohaldada aegumist Indrek Niidase suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjades; 027/2005/1339; 007/2005/44846; 027/2005/2063 seoses täitmise aegumisega. Aegumist mitte kohaldada täiteasjas 048/2002/640 seoses täitemenetluse lõpetamisega 11.11.2008.a. kohtutäitur K Kummi otsusega. Määrus väljastada Indrek Niidasele ja kohtutäituritele K Kumm,ile, V Kaasikule ja R Sepale. Edasikaebamise kord Määruse motiivid: Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju PO 16.12.2004.a. otsusega nr 2373,04,004280 karistati Indrek Niidast rahatrahviga 2040,00 krooni. Eelnimetatud otsuse alusel on Indrek Niidase suhtes alustatud täitemenetlust 03.06.2005.a. (täiteasi 007/2005/44846). Indrek Niidas esitas 05.11.2008.a. Harju Maakohtule taotluse milles palub kohtul otsustada tema suhtes täitemenetluse lõpetamiseks määruses avalduses nimetatud täiteasjades seoses täitmise aegumisega. Kohtutäitur V.Kaasiku poolt on kohtule esitatud täiteasja toimiku ärakirjast ja kohtule esitatud vastusest nähtub, et täitemenetluse läbiviimise raames on võlgnikule väljastatud täitekutsed, lisaks koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, arestitud võlgnikule kuuluvad pangakontod (koostatud vara hoiusel või arvelduskontol arestimise aktid). Kohtutäitur R Sepa poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on I.Niidast karistatud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna otsusega väärteoasjas 2314,04,028659 rahatrahviga 10 500 krooni. Täitmisasi on menetlusse võetud 23.05.2005.a. (täiteasi 027/2005/1339) Samuti on Põhja Politseiprefektuuri 02.03.2005.a. otsusega väärteoasjas 2373,05,000578 on karistatud I.Niidast rahatrahviga 600 krooni (täiteasi 027/2005/2063) Kohtule esitatud vastusest nähtub, et täitemenetluste läbiviimise raames on võlgnikule väljastatud täitekutse, lisaks koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, arestitud võlgnikule kuuluvad pangakontod (koostatud vara hoiusel või arvelduskontol arestimise aktid). Kohus tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et I.Niidase taotlus täitemenetluste lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, täiteasjas 007/2005/44846; täiteasjas 027/2005/1339 ja täiteasjas 027/2005/
  2. TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud ( enne 21.07.2005.a. jõustunud redaktsiooni 1 aasta ) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Indrek Niidase suhtes algatatud täitemenetlused oleks tulnud lõpule seaduses kehtestatud tähtaja jooksul. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 ps 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kohus leiab, et Indrek Niidas ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäiturid ei ole tõendanud, et Indrek Niidas oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Kohtutäituril on õigus ja kohustus tarvitusele võtta kõik seadusega lubatud meetmed täitedokumendi täitmiseks, siis kohtutäitur ei saa üksnes eeldada võlgnikul vara olemasolu ja lugeda võlgniku poolt vara kohta teabe andmata jätmist karistuse tasumisest kõrvalehoidumiseks ning seda olukorras, kus kohtutäitur ei ole reaalselt kontrollinud vallasvara omamist nt. võlgniku elukohas ja teostanud selle kindlaksmääramiseks või puudumise fikseerimiseks vajalikke täitetoiminguid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS § 202 lg 1 ning KarS § 82 lg 1 p 3 peab kohus võimalikuks lõpetada seoses aegumisega Indrek Niidase suhtes tema avalduses näidatud ja tema suhtes algatatud täitemenetlused, välja arvatud täiteasjas 048/2002/640 Kohtutäitur K Kummi poolt kohtule esitatud vastusest ja täitetoimiku ärakirjast nähtub, et täiteasjas 048/2002/640 on täitemenetlus lõpetatud otsusega, seega aegumist kohaldada ei ole võimalik. Anne Ennok täitmiskohtunik 11.11.2008.a. kohtutäitur K Kummi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.