p 1; § 121; § 405 lg 2; § 414 lg 3 p 1, 2; § 415 lg 1 ja § 418 lg 3 p 1 järgi.
lg 1 alusel 2 mõisteti liitkaristus, loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga - 5 aastat vangistust.
lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendati mõistetud karistust Linnakohtu 28.11.2001.a otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra, 8 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud ajavahemik, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 09.01.2005.a ja lõpp on 05.01.2013.a. R. Botškarjovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, osales riigikeele kursusel ja sotsiaalabiprogrammides. Vangistuse jooksul on 1-korral karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel soovib elama minna endisesse elukohta , töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu R. Botškarjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna see oleks ennatlik. Isik on sooritanud oma kuriteo kriminaalhooldusel viibides, kuritegude dünaamika on tal kasvav ning isiku karistus lõpeb alles 2013.a. Roman Botškarjov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta R. Botškarjovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul on kahju hüvitamata, tegemist oli raskete kuritegudega ning karistusaja lõpp on veel kaugel. Kaitsja taotleb isiku vabastamist, kuna vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Teda toetavad lähedased, tal on kindel töökoht ning vabaduses saaks ta hakata kahjusid hüvitama. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et R. Botškarjov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Botškarjovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Roman Botškarjovi vabastamine oleks ennatlik, ta on korduvalt toime pannud raskeid ja üliohtlikke kuritegusid. Isik sooritas kuriteod kriminaalhooldusel viibides, kuritegude dünaamika on tal kasvav ning isiku karistus lõpeb alles 2013.a alguses. Vangistuses on teda karistatud distsiplinaarkorras. Varasemalt suhtles kinnipeetav kuritegeliku taustaga isikutega. Isik on varem kasutanud narkootikume, ta on emotsionaalselt ebastabiilne. Isikul on otstarbekas vangistuses läbida sotsiaalabiprogramm, milles osalemist ta on juba alustanud. Arvestades R. Botškarjovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.