1-09-1878/3

1-09-1878 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-09-1878 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Maksim Kink Kaitsja Niina Petrjakova Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Eduard Vintsevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Eduard Vintsevitš (ik: 37504260236; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Eduard Vintsevitš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 06.02.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E. Vintsevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eduard Vintsevitš tunnistati süüdi Linnakohtu 17.09.2002.a kohtuotsusega KrK § 101 p 1; KrK § 207 lg 1 ja lg 2 ja KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud karistused liideti osaliselt, lõplikuks karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. 2 Karistuse kandmise algus oli 07.02.2001.a ja lõpp on 06.02.2013.a. E. Vintsevitši kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta, on omandanud keevitaja ja tisleri eriala, alustas õpinguid riigikeele õppes. Vangistuse jooksul on 1-korral karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel soovib elama minna xxx, töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu E. Vintsevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvestades kinnipeetava poolt toime pandud kuritegude raskust ja isikul on kandmata 4 aastat karistust ning kinnipeetav vajab enne vanglast vabastamist sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimist. Eduard Vintsevitš taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta E. Vintsevitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist oli 3episoodilise isikuvastase kuriteoga ning ärakandmata karistuse osa on väga suur. Kaitsja taotleb isiku vabastamist, kuna vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks. Teda toetavad lähedased ja tal on kindel töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et E. Vintsevitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E. Vintsevitši isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Eduard Vintsevitši vabastamine oleks ennatlik, ta on toime pannud raske 3-episoodilise isikuvastase kuriteo. Vangla iseloomuste andmetel ei ole vangistuse jooksul täheldatud olulisi muutusi tema motivatsioonis ning väärtushinnangutes, mistõttu ta vajab täiendavaid sekkumisi sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ näol. Kinnipeetav oma egotsentrilisuse tõttu võib käituda hetkemeeleolude sunnil. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav saanud 1 distsiplinaarkaristuse. KarS § 76 lg 3 seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo ja selle asjaolud. Sellest tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata, et E. Vintsevitš on toime pannud ühiskonnaohtlikkuse poolt rasked kuriteod, sealhulgas väga raske isikuvastase kuriteo – tahtliku tapmise omakasu ajendil. Karistusest on kandmata väga pikk aeg, veidi alla 4 aasta. Arvestades E. Vintsevitši poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. 3 Kohtunik