4-08-8225/1

(20)trahviühikuni s.o ühe tuhande kahesaja

(1200)kroonini. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. 2 Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud pangakontole ja tasumisel märkida samas otsuses näidatud viitenumber. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Vähendada Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemkonstaabel Ardi Arro 07. augusti 2008. a otsusega Mykhailo Iskrukile KarS § 262 järgi määratud rahatrahvi kahekümne

(20)trahviühikuni s.o ühe tuhande kahesaja

(1200)kroonini. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud pangakontole ja tasumisel märkida samas otsuses näidatud viitenumber. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud või kui menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus

1. detsembril
2. a. Asjaolud
3. augusti
4. aasta Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Ardi Arro otsusega karistati Ljubov Iskruki karistusseadustiku § 262 alusel rahatrahviga 1800 krooni ja väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti välja menetluskulud summas 150 krooni. Väärteoprotokolli kohaselt sõimas menetlusalune isik
5. juunil 2008 kella 12.00 ajal xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ebatsensuursete sõnadega ja kõval häälel AN-i, millega rikkus avalikku korda ja häiris teiste elanike rahu. Kaebuse esitaja kinnitab, et ta ei ole kannatanut ebatsensuursete väljenditega sõimanud ega avalikku korda rikkunud. Otsuses ei ole karistust motiveeritud. Karistus ei vasta isikule- ta on varem karistamata. Samuti ei ole arvestatud tema majanduslikku ega tervislikku seisukorda- L. Iskruk on invaliidsuspensionär, sissetulek on 2900 krooni kuus, millest ca 2675 krooni moodustavad igakuised püsikulutused. L. Iskruki ja kannatanu vaheline konflikt tekkis viimase ebaseaduslikust tegevusest. L.Iskruki ja A.Ni kinnistud asuvad kõrvuti. A. N on korduvalt rikkunud kinnistute vahelist piiri, visates piirdeaia torud L. Iskruki kinnistule. Samuti käitus A. N 14.juunil 2008.a. ähvardavalt ja väljakutsuvalt. L.Iskruk on veendunud, et A. N oli politseile kaebust esitades ajendatud kättemaksust. Väärteootsuses on arvestatud kõigi tunnistajate ütlustega, kuid mitte Ljubov 3 ja Mykhailo Iskruki ütlustega. L.Iskrukile ei antud võimalust ka vastulause esitamiseks, milles ta oleks soovinud selgitada vastutust kergendavaid asjaolusid, milliseid otsuse langetamisel oleks tulnud arvestada. L. Iskruki arvates oleks tulnud tema suhtes kaaluda hoiatusmenetluse kohaldamist, kuna tegemist on vähetähtsa väärteoga. L.Iskruk taotleb kaevatava otsuse tühistamist. 07.augusti
6. aasta Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Ardi Arro otsusega karistati Mykhailo Iskruki karistusseadustiku § 262 alusel rahatrahviga 1800 krooni ja väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti välja menetluskulu 150 krooni. Väärteoprotokolli kohaselt sõimas menetlusalune isik
7. juunil 2008 kella 12.00 ajal Rapla maakonnas Urge külas Sadama aiandusühistus ebatsensuursete sõnadega ja kõval häälel AN-i, millega häiris teiste elanike rahu ja rikkus avalikku korda. Mykhailo Iskruk kinnitab kaebuses, et ta ei ole kannatanut ebatsensuursete väljenditega sõimanud ega avalikku korda rikkunud. Määratud karistust ei ole otsuses motiveeritud. Karistus ei vasta tema isikule, arvestatud ei ole pere majanduslikku olukorda- M. Iskruk on töötu ja tal puudub sissetulek. M. Iskruki ja A.N konflikt on tekkinud viimase ebaseaduslikust tegevusest - A. N rikkus korduvalt poolte kinnistute vahelist piiri, on visanud piirdeaia torud M. Iskruki kinnistule. Põhiliselt vestles A. N-iga M. Iskruki abikaasa L. Iskrukiga, kes mõlemad rääkisid ärritunult ja kõrgendatud toonil. Väärteootsuses on arvestatud tunnistajate ütlustega, kes kõik teenivad A.N-i huve. M. Iskruk leiab, et eemal olnud alaealiste laste rahu ei saanud olla häiritud. Nii M. Iskrukile kui ka L.Iskrukile ei antud võimalust vastulause esitamiseks, milles ta oleks soovinud selgitada vastutust kergendavaid asjaolusid. M. Iskruki arvates oleks tema suhtes tulnud kaaluda hoiatusmenetluse kohaldamist, kuna tegemist on vähetähtsa väärteoga. M. Iskruk on veendunud, et kannatanu süüdistused tema aadressil tulenevad kättemaksust M. Iskruki pere vastu, sest nad on mitmel korral juhtinud A.Ni tähelepanu kruntide vahelise piiri rikkumisele. Neil põhjustel palub M. Iskruk kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Menetlusaluste isikute kaitsja leiab, et menetlusalused isikud ei ole seda tegu toime pannud. Kui teo toimeopanemine ka tõendatuks lugeda, siis on karistused liiga ranged. Tüli A.Niga on neil juba ammune, A.Ni krundil mängib pidevalt vali muusika, sinna on paigaldatud L. ja M.IskrukI krundi suunas videovalve seade. 14.juunil 2008.a. oli A.N visanud kahe krundi vahelise piirdeaia postide vahelised torud IskrukI krundile, A.N käitus ise väljakutsuvalt, politsei väljakutsumine oli kannatanu kättemaks; piiride küsimus on siiani lahendamata, A.N on piiritähised pannud valesti; karistama oleks pidanud A.Ni, kes nimetas L. ja M. Iskrukki lolliks ja lubas üle näo tõmmata s.o. lüüa. Tema käitumist arvestades oleks võinud teha ka suulise hoiatuse. Ükski tunnistaja ei räägi, et Mihhailo Iskruk oleks lärmanud või kedagi sõimanud. Kohtuvälise menetleja esindaja ei loe kaebusi põhjendatuks ja leiab, et väärteo toimepanemine Ljubov ja Mihhailo Iskruki poolt on tunnistajate ütlustega tõendatud. Tunnistajad tulid lärmi peale kõrvalkruntidelt kohale, toimunut nägid pealt kolm alaealist last. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks arvatud väärteo tunnused on Ljubov ja Mykhailo Iskruki tõendatud, õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. käitumises Ljubov Iskruki ütlustest nähtub, et ta nad on A.Nga naabrid alates 2005.a. veebruarist, 2007.a. aprillis nad märkasid, et kahe krundi vaheline piir oli nihutatud 55 cm võra Nagorski krundi poolt nende krundile, varem teadsid nad A.N-i pealiskaudselt, sellest ajast on aga suhted halvad. 14.juunil 2008.a. sõitsid nad hommikul ära ja panid piiritähised õigesse kohta tagasi, eelmisel õhtul olid 4 piiritähised paigast ära; kahe tunni pärast koju tagasi jõudes nad nägid, et piiritähised olid laiali aetud, A.N ootas ja tahtis näha nende reaktsiooni, tema õuel mängis vali muusika, selle eest on teda varem hoiatatud ja käinud on ka politsei, L.Iskruk küsis Nilt, kui kaua see kestab ja kaua sa meid terroriseerid, A.N naernud vastu; A.N sõimanud L.Iskrukki lollakaks ja lehmaks ning käskinud suu kinni panna, ähvardas, Mykhailo Iskrukki nimetanud A.N värdjaks ja ähvardanud; ANi hoovilt on suunatud nende aknasse kaamera, politsei on vastanud, et see on turvakaamera, teises kirjas on aga öelnud, et tegemist on maketiga. Ühtegi teist isikut sel momendil seal juures ei olnud ja lähemal kui 50 m polnud kedagi, pealegi mängis vali muusika; sõnavahetuse ajal oli kumbki pool oma hoovis. Mihhailo Isrkuki ütlused langevad Ljubov Iskruki ütlustega kokku. Ta kinnitab, et ei ole A.N-i sõimanud. Ljubov ja Mykhailo Iskruki vastuväited on ümber lükatud ja väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemine tõendatud järgmiselt:
8. Tunnistaja AN ütlustest nähtub, et ta elas samas kohas enne, kui naabriteks tulid Iskrukid, kelledega ei ole suhted head, nad on A.N peale esitanud kaebusi; Iskrukkidel on millegipärast kõigi naabritega tüli. 14.juunil 2008.a. ehitas ta parajasti kahe krundi vahele piideaeda, kui tulid Iskrukid, kes hakkasid sõimama, seda kuulsid pealt A.Ni lapsed ja nende juures olnud naabri lapsed, muusika võis tema krundil tõesti mängida, kuid normaalselt, toimunu pärast kutsus naaber oma lapsed oma koju tagasi, A.N rääkis Iskrukkidele vastu ja palus neil vait olla, ta ei osanud reageerida, sest ei teadnud, milles ta on süüdi, Iskrukke ei ole ta sõimanud ega nende suhtes ebatsensuurseid sõnu kasutanud; kõik naabrid kuulsid pealt, mis toimus. Politseisse pöördus A.N sellepärast, et see polnud esimene niisugune kord. Aia ehitamise käigus pidi ta tõesti astuma naabrite maa peale, piiret ehitas ta kuskil kaks päeva, vana piire oli enne lammutatud. 14.juunil 2008.a. ehitas ta piirdeaeda koos isaga, kuid isa oli naabrite tuleku ajaks läinud oma krundile. Mykhhailo Iskruk sõimas vähem kui Ljubov. Tema sõnad olid väga teravad. Midagi väga halvasti ta Iskrukkidele vastu ei öelnud, kui ütles, siis seda kuulsid vaid nemad, mitte naabrid. Ähvardanud ta naabreid millegagi ei ole. Kahe krundi vahel olid vanade aiapostide augud, milledesse Iskrukid olid pannud mingeid lauatükke. Need segasid uue piirde ehitamist ja seepärast võttis ta need võttis ära ja pani Iskrukkide krundile. 14.juunil 2008.a. ähvardasid Iskrukid teda telliskiviga näkku visata. Ei mäleta, mida ta neile vastu ütles, ta ei välista, et võis olla ka midagi ebatsensuurset, ta ütles seda vaid vastu ja nii, et ainult Iskrukid kuulsid, provotseerinud ta neid millegagi ei ole. Toimunut kuulsid pealt mitmed naabrid. Politseisse pöördus A.N sellepärast, et 14.juuni vahejuhtum ei olnud esimene kord. Ljubov Iskruk on helistanud tema töö juurde sekretärile ja nimetanud teda värdjaks, L.Iskruk kaebab igale poole, Iskrukid on tema naabriteks kuskil kolm aastat, enne olid head naabrid, piiripost kahe krundi vahele oli pandud eelmise naabri ajal, piiret siis vahel ei olnud, eelmiste naabritega oli kokkulepe, et nad maksavad 500 krooni ja AN ehitab piirde, naabrid müüsid aga suvila ära, hiljem maamõõtmise käigus selgus, et piir kahe krundi vahel ei olnud märgitud õigesti, piire oli läinud Iskruki krundi peale, A.N lammutas selle piirde ja tegi uue piirde õigele kohale, Iskrukid olid vihased sellepärast, et AN astus aia ehitamise ajal nende maa peale. Piire on kooskõlastatud arhitektiga ja vastab normidele. Suvel käis tema juures mitu korda politsei valju muusika pärast, trahvi aga ei teinud, vaid suulise hoiatuse, ükski teine naaber ei ole muusika pärast kaevanud, korra käis politsei ka kella 00.00 paiku - Iskruk oleva teatanud, et ei saa magada. Kohtul ei ole alust A.Ni ütlustes kahelda ja nende alusel tuleb lugeda tõendatuks, et Ljubov ja Mykhailo Iskruk alustasid tüli s.o. hakkasid oma maja juurde jõudes sõimama A.Ni, kuna viimane oli astunud piirde ehitamise ajal nende kinnistule. 5 A.Ni ütlustega langevad kokku tunnistaja Olga Kalinina ütlused, milledest nähtub, et ta sõitis sel päeval suvilase, tema järel sõitsid Ljubov ja Mykhaoli Iskruk, kumbki sõitis oma krundile. Tunnistaja maja jääb Iskrukkide majaga üle tänava vastamisi. Varsti pärast saabumist majast välja tulles kuulis tunnistaja lärmi- Iskrukid sõimasid ebatsensuursete sõnadega Andreid, kes ehitas kahe krundi vahele piiret, seal samas olid lapsed- A,Ni poeg ja kaks tüdrukut naabrusest, naabrid hakkasid oma lapsi sealt ära kutsuma, et lapsed ei kuuleks sõimu; tunnistaja kuulis vaid Ljubov ja Mykhailo Iskruki hääli, kumbagi neist näha ei olnud, sest maja jääb ette, lärm kestis 5-10 minutit; tunnistaja ei tea, kas A.Ni krundil mängis samal ajal muusika, tunnistaja on kindel, et ka Mykhailo Iskruk võttis sõimamisest osa, sest tema häält oli kuulda; tunnistaja ei tea, kas Mykhailo Iskruk ka midagi ebatsensuurset ütles, tüli põhjust tunnistaja ei tea. Samuti ei tea tunnistaja antud tüli põhjust. Tülid algasid siis, kui Iskrukid sinna elama asusid, nad teevad igast asjast tüli, teised naabrid leiavad alati omavahel lahenduse. Tunnistaja VV ütlustest nähtub, et tema suhted Iskrukkidega on normaalsed. Tunnistaja oli sündmuse ajal oma krundil vett võtmas, A. N ehitas piirdeaeda ja jäi temast umbes 35 m kaugusele, seal mängisid ka lapsed. Samal ajal tuli Ljubov Isrkuk kas majast või autost välja ja hakkas A.N peale ebatsensuursete sõnadega karjuma, põhjust tunnistaja ei tea, A.N ütles vastu, et mis te karjute, siin on lapsed, naabrid hakkasid oma lapsi A.N käitus rahulikult, tunnistaja ei tea, mida nad pärast veel võisid öelda, kõik kestis 5-10 minutit, A.N tuli varsti paberiga välja ja küsis inimestelt, mida nad kuulsid, probleem oli kahe krundi vahelise piirdega, sel korral tunnistaja Mykhailo Iskrukki ei näinud ja tema kohta midagi öelda ei oska, muusika A.Ni krundil sel korral ei mänginud, sest tunnistaja oleks seda kuulnud, kui A.Ni krundil muusika mängib, siis on see tunnistajale alati kuulda olnud, see on pikaajaline tüli ja
9. juunil toimunu oli ainult üks kord, paljud naabrid ei ole nõus aga tulema tunnistajaks. Kohtul ei ole alust tunnistaja V.V ütlustes kahelda. Kaebuste kohaselt ei antud menetlusalustele isikutele võimalust väärteoprotokollidele vastulause esitamiseks. Kummalgi väärteoprotokollil on vene keelde tõlgituna menetlusaluse isiku õigused vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §
10. L.Iskruk on õigustega tutvumise kohta andnud allkirja. Eraaldi on protokollil selgitus väärteotoimikuga tutvumise võimaluse ja vastulause esitamise õiguse kohta. Protokolli nimetatud osa ei ole vene keelde tõlgitud ja kummalgi protokollil ei ole märget, et seda õigust oleks menetlusalustele isikutele tõlgi osavõtul selgitatud. Seega ei ole kohtuväline menetleja täitnud VTSMS § 5 p.p. 1 ja 2 ette nähtud kohustust menetlusosaliste õiguste tagamiseks. Tegemist ei ole aga väärteomenetluse õiguse niisuguse rikkumisega, mis peaks tooma kaasa kohtuvälise menetleja otsuste tühistamise. Mykhailo Iskruk on keeldunud väärteoprotokollile alla kirjutamast, mida kinnitavad kaks tunnistajat. Ljubov Iskruk on andnud allkirjad väärteoprotokollile ja selle pöördel eraldi loetletud õigustega tutvumise kohta. Mõlemad väärteoprotokollid on koostatud 11.juulil 2008.a. ja samal päeval on Mykhailo ja Ljubov Iskruk ka kohtuvälise menetleja poolt tõlgi osavõtul üle kuulatud. Menetlusalused isikud on saanud ülekuulamistel oma vastuväited sisuliselt esitada. Väärteotoimikuga s.o. tunnistajate ütlustega on menetlusalused isikud saanud tutvuda kaebemenetluse käigus ja samad tunnistajad on ka kohtus üle kuulatud. Seepärast tuleb kohtuvälise menetleja poolt tehtud menetlusnormi rikkumine lugeda kohtumenetluses kõrvaldatuks. Menetlusnormi rikkumisele vaatamata on kohtuväline menetleja jõudnud sisuliselt õige lahendini. Kohtul ei ole alust kahelda, et menetlusalustel isikutel ja A.Nil on olnud varem korduvalt arusaamatusi ja vastastikuseid tülisid kahe krundi vahelise piiri ja piirdeaia pärast. Samuti ei ole alust kahelda menetlusaluste isikute ütlustes, et A.N on käitunud varem nende suhtes väljakutsuvaltpannud oma krundil mängima valju muusika ja paigaldanud oma maja külge kaamera, milline on 6 suunatud L. ja M.Isrkuki majale. A.N on andnud menetlusalustele isikutele korduvalt põhjust politsei poole pöördumiseks ja politseiametnikud on pidanud käima ka kohapeal olukorda kontrollimas. Asja lahendamisel ei ole oluline ja ei ole võimalik ka hinnata, kas menetlusaluste isikute pöördumised politsei poole on olnud põhjendatud ei või mitte. 14.juunil 2008 muutus Ljubov ja Mykhailo Iskruki käitumine s.o. pöördumine A.Ni poole ja talle oma pahameele avaldamine aga avaliku korra rikkumiseks. Põhjusest olenemata häiris Ljubov ja Mykhailo Iskruki vali ja ebatsensuurne sõim naabrite rahu. A.N ei andnud sel korral niisuguseks käitumiseks mingit põhjust. Karistust raskendavad asjaolud L. ja M.Iskruki käitumises puuduvad Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada A.Ni ja menetlusaluste isikute pikemajalist tüli kahe krundi vahelise piiri pärast ja A.Ni varasemat käitumist menetlusaluste isikute suhtes- kaamera paigaldamist nende maja suunas ja rahu häirimist valju muusikaga. Menetlusaluste isikute ja A.Ni ütlustest nähtub, et varasemate tülide ja 14.juunil 2008 toimunu põhjuseks on kahe krundi vaheline piir, milline oli varem märgitud ebaõigesti. Neil põhjustel peab kohus vajalikuks vähendada kohtuvälise menetleja poolt Ljubov ja Mykhailo Iskrukile määratud karistusi kolmekümnelt trahviühikult kahekümne trahviühikuni. Indrek Saar Kohtunik