4-09-2045/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Raplas Väärteoasja number 4-09-2045 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Menetlusosalised Kaebaja: Jaanus Põhjala isikukood 36711034239 elukoht: xxxxx, xxxxx xx Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaanus Peitre Väärteoasi Jaanus Põhjala kaebus Lääne Politseiprefektuuri otsusele nr.2670,09,000058 15.01.2009.a. Kohtuistungi toimumise aeg 23.02.2009.a. RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Lääne PP Rapla politseijaoskonna otsus rahatrahvi kohaldamise osas ja karistada Jaanus Põhjalat LS § 74-19 lg.1 alusel arestiga 15 (viisteist) päeva. Vähendada Jaanus Põhjalale määratud lisakaristust ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3(kolm) kuuks. Aresti kandmise alguseks määrata 1.06.2009.a Ärakiri käesolevast otsusest saata teadmiseks Lääne PP Pärnu politseijaoskonna arestimajale. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pooled soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peavad nad sellest Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, so alates 23.02.2009.a. Kuna kohtuväline menetleja sellise teate tegi, on tal õigus 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus oli kohtus 2 tutvumiseks kättesaadav, so alates 27.02.2009.a. esitada Riigikohtule kassatsioon. Asjaolud 15.01.2009.a. karistas Lääne PP Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Jaanus Peitre Jaanus Põhjalat LS § 74-19 lg.1 ettenähtud rikkumise eest rahatrahviga 200 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks. Jaanus Põhjala rikkumine seisnes selles, et 27.12.2008.a. kella 18.02 ajal juhtis ta Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 90,7 kilomeetril mootorsõidukit alkoholijoobes. 9.02.2009.a. esitas Jaanus Põhjale Pärnu Maakohtule kaebuse, paludes talle määratud karistust kergendada eelkõige lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebaja tunnistab oma süüd täielikult ja kinnitab, et on üldjuhul korralik liikleja. 27.12.2008.a. oli ta Pärnu-Jaagupis. Tekkis tüli ja kaebaja istus mõtlematult autosse, et Märjamaale tuttavate juurde sõita. Kuna kaebaja on käesoleval ajal töötu, sooviks ta rahatrahvi asemel kanda aresti. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu Jaanus Põhjala soovile kanda põhikaristusena aresti. Lisakaristuse tähtaega ei saa kohtuvälise menetleja hinnangul vähendada, kuna Jaanus Põhjala poolt toime pandud rikkumine oli raske. Teda ei peatatud rutiinse kontrolli käigus, vaid patrull sõitis kohale teiste liiklejate väljakutse peale. Kaebaja ei tulnud ilmselgelt auto juhtimisega toime, peale peatamist puhus küll alkomeetrisse, kuid edaspidistest menetlustoimingutest keeldus. Kuna rikkuja räuskas ja sõimas politseid, tuli tema ohjeldamiseks kasutada käeraudu ja toimetada ta kainenemisele. Kohtu seisukoht ja põhjendused KarS § 56 lg.1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel võetakse arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse huve. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt süüdlase käitumises vastutust raskendavad asjaolusid ei tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Karistuste mõistmise üldpõhimõtte kohaselt lähtutakse raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisel sanktsiooni keskmisest määrast. Kõnesoleval juhul on kohtuväline menetleja tuvastanud ühe kergendava asjaolu, kuid mõistnud põhikaristuse üle sanktsiooni keskmise määra (2/3 ettenähtud sanktsioonist) ning kohaldanud ka lisakaristust üle ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei ole küllaldaselt põhjendatud. Õige on kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil väljendatud seisukoht, et 27.12.2008.a. oli tugevas alkoholijoobes ja agressiivselt meelestatud Jaanus Põhjala keskmisest roolijoodikust ohtlikum, milline asjaolu kahtlemata tema süüd suurendab ning võiks olla aluseks lisakaristuse kohaldamisel. Kindlasti on aga määratud lisakaristuse tähtaeg põhjendamatult pikk. Karistusõiendist nähtuvalt ei ole Jaanus Põhjalal kehtivaid karistusi väärtegude eest. Seega on kaebaja seletus, et ta on „üldiselt korralik liikleja“ tõene. Õige on kaebaja seisukoht ka selles osas, et ta ei ole vastutav üldise raske olukorra eest liikluses. Süütegude puhul kehtib personaalse vastutuse põhimõte, mistõttu ei ole korrektne põhjendata konkreetse rikkuja puhul karistuse valikut olukorraga, „kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese“. Riik annab oma hinnangu rikkumise raskusele sanktsiooni kaudu, mis ühe või teise süüteo puhul on kehtestatud. Karistuse mõistmisel tuleb 3 lähtuda siiski konkreetse süüteo tehioludest ja rikkuja isikust, mitte ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast, nagu kohtuvälise menetleja otsuses esitatud põhjendusest võiks järeldada. Kuna Jaanus Põhjala soovib, eelkõige perekonna majandusliku toimetuleku huvides, rahatrahvi asemel karistusena aresti, ei näe kohus ega ka kohtuväline menetleja põhjust kaebaja sellekohast taotlust mitte rahuldada. Kuna aresti puhul on tegemist raskema karistusliigiga kui rahatrahv, ei pea kohus vajalikuks karistusliigi muutmisel lähtuda kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurusest ja KarS §-st 72 lg.
3. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kõnesoleva rikkumise puhul tuleb kohaldada ka KarS § 50 lg.1 ettenähtud lisakaristust, kuid leiab, et lisakaristuse tähtaeg peaks olema LS § 74-19 lg.2 ettenähtud sanktsiooni alammäära piires. Kohtunik: Anne Randjärv