← Eesti

4-09-1939/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.veebruaril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-1939 Kohtunik Inna Kirsipuu täitmiskohtunikuna Avaldus Vjatšeslav Raksim

§ 202lg 1, Kar

S § 82 lg 1 p 3 kohus MÄÄRAS: Lõpetada Vjatšeslav Raksimovitš suhtes täitemenetlus täiteasjas 095/2004/742 (Ida Politseiprefektuuri 22.01.2004 otsus väärteoasjas nr 2440,04,000098) väärteootsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Vjatšeslav Raksimovitši sissetulekud, vara ja kinniaasi arestimisest täitemetluse 095/2004/742 raames, millest teatada kohtutäiturile antud kohtumääruse ärakirjaga. Määruse ärakiri saata Vjatšeslav Raksimovitšile, kohtutäitur Kristel Maalmanile ja Ida Politseiprefektuurile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Vjatšeslav Raksimovitši on karistatud Ida Politseiprefektuuri 22.01.2004 otsusega väärteoasjas nr 2440,04,000098 LS § 74-19 alusel rahatrahviga 18000 krooni, samuti sama otsusega mõisteti temalt välja menetluskulud 120 krooni. Ida Politseiprefektuuri 22.01.2004 väärteootsuse nr 2440,04,000098 alusel on kohtutäitur Kristel Maalmani poolt Vjatšeslav Raksimovitši suhtes alustatud täitemenetlus täiteasjas 095/2004/

  1. 1 Vladislav Selivanov esitas 05.02.2009 Viru Maakohtule taotluse milles palub kohtul otsustada tema suhtes täitemenetluse täiteasjas 095/2004/742 lõpetamine seoses väärteootsuse täitmise aegumisega. Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalmani poolt on kohtule esitatud täiteasja 095/2004/742 toimiku koopia, millest nähtub, et nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 09.03.
  2. Kohtutäitur on saatnud Vladislav Selivanovile täitekutse ettepanekuga nõue vabatahtlikult täita ja samuti ka otsuse võlgnikule kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. 17.09.2004 on saadetud korduv täitekutse. Kohtutäitur on saatnud 17.06.2004 xxx AS-le, xxx AS-le vara hoiusel või arvelduskontol arestimise aktid, mille kohaselt kuulub arestimisele 19831 krooni. 10.08.2005 saatis kohtutäitur võlgniku tööandjale xxx OÜ-le töötasu arestimise teate. 29.06.2006 arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluvat kinnisasja korteriomandit. 15.01.2009 võttis kohtutäitur võlgniku arvelt toimetulekutoetuse summa 2003 krooni. 25.02.2009 on planeeritud arewstitid kinnisasja müümine enampakkumisel. Kohus tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Vjatšeslav Raksimovitši avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses väärteootsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 202

lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. Vjatšeslav Raksimovitši suhtes on kohtuväline menetleja teinud 22.01.2004 otsuse väärteoasjas LS § 74-19 järgi, mis jõustus 21.02.

  1. Järelikult, xxxx suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 20.08.2005 (21.02.2004 pluss 18 kuud) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kohtunik leiab, et rahatrahvi mittetasumine või selle tasumine osaliselt või kohtutäituri kaudu ei tähenda veel tasumisest kõrvalehoidumist. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Sellele on oma lahendis osundanud Riigikohtu halduskollegium 3-31-5-04 16.02.
  2. Riigikohus oma 02.10.2008 lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5;

§ 202lg 1 ja Kar

S § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja

§ 202lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, 2 mida on täitma asutud Kar

S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et V. Raksimovitš ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Karistusregistri teatisest nähtub, et ajavahemikus alates 21.02.2004 (mil jõustus 22.01.2004 tehtud otsus) kuni 20.008.2005 (mil otsuse täitmine peaks aeguma) on V. Raksimovitš karistatud tingimusliku karistusega. Nimelt Ida-Viru Maakohtu 30.03.2004 kohtuotsusega tunnistati ta süüdi karS § 200 lg 2 p 7,8-25 lg 1 alusel ja karistuseks määrati 1 aastat vangistust katseajaga 2 aastat. Katseaeg oli kohtumäärusega ühel korral pikendatud 6 kuu võrra. Seega katseaeg kulges alates 30.03.2004 kuni 29.09.

  1. Kohus pöörab osaliste tähelepanu Taru Ringkonakohtu 18.02.2009 määrusele 1-09-374 kohtutäituri määruskaebuses täitemeteluse lõpetamise määruse peale. Nimetatud ringkonakohtu kohtumäärus on selles küsimuses lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtupraktika üldistamise eesmärgil võtab esimese astme kohus kõrgema kohtu määrusi teadmiseks kogu tõsidusega. Sellises määruses on märgitud, et katseaja kulgemise tähtajaks ei peatu näiteks sama kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude sissenõudmine, sest peatumiseks ei ole mingit sisulist alust. Ringkonnakohus rõhutab, et puudub igasugune seadusel põhinev loogiline põhjendus, miks ei saaks jõustunuid kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid sisse nõuda süüdimõistetult, kes on vabaduses ja on karistusest tingimisi vabnastatud. Kohus leiab, et sama loogikat tuleb kohaldada ka siis, kui peale kriminaalasjas tehtud kohtuotsust on isiku suhtes veelgi karistusotsusi, näiteks väärteoasjas. Tõepoolest, puudub igasugune loogika väites, et väärteoasjas mõistetud rahalise karistuse sissenõudmine tuleks peatada teises asjas kehtiva katseaja kulgemise ajaks, ehk ajavahemikuks, mil isik viibib vabaduses. Samal ajal ei peatuks siisenõudmine ajaks, mil isik oleks vangistusse saadetud. Isegi kui lugeda ninetatud väärteoasjas tehtud otsuse täitmise tähtaeg peatunuks alates 30.03.2004 kuni 29.09.2006, puuduks kohtutäituril igasugune seaduslik alus jätkata täitmist alates 20.02.
  2. Väärteoasjas tehtud otsuse täitmise aegumise tähtaeg algas 22.02.2004 ja peatus 30.03.2004 ( katseaja algusel) ehk kulges 1 kuu 8 päeva. Katseaja lõpul 29.09.2009 jätkuks otsuse täitmise tähtaja aegumine veel 1 aasta 4 kuud 22 päeva ehk kuni 20.02.
  3. Mille alusel sooritas kohtutäitur menetlustoiminguid ka peale viimase tähtaja saabumist, on täiesti arusaamatu. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Rahalise karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist reguleerib VTMS § 209 lg 2, mis sätestab, et rahalise karistuse täitmise edasilükkamise üle otsustab oma määrusega kas kohtuväline menetleja või kohus, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohtuväline menetleja või kohus oleks V.Raksimovitšile 22.01.2004 otsusega määratud rahatrahvi täitmist oma määrusega edasi lükanud. Seega, leiab kohus, et nimetatud väärteoasja tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 20.08.2005 ( alates otsuse jõustumisest pluss 18 kuud)

§ 202

lg 2 kohaselt on rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 22.01.2004 otsus väärteoasjas, mis jõustus 21.02.2004 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Seega leiab kohus, et kohtutäitur on jätnud karistuse täitmiseks seadusest tulenevad meetmed tähtaegselt kasutamata, mistõttu ei ole riigi poolt seatud ametiisik suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita, sh ei ole kohtutäitur esitanud õigeaegselt avaldust süüdlasele asenduskaristuse kohaldamiseks. Samuti 3 nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et V.Raksimovitši suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas 095/2004/742 kuulub lõpetamisele väärteokaristuse täitmise aegumise tõttu. Kohtunik Inna Kirsipuu 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.