← Eesti

4-08-13168/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.märtsil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-08-13168 Kohtunik Inna Kirsipuu täitmiskohtunikuna Avaldus Vladislav Selivanov

§ 202lg 1, Kar

S § 82 lg 1 p 3 kohus MÄÄRAS: Lõpetada Vladislav Selivanovi suhtes täitemenetlus täiteasjas 074/2002/5619 (Ida-Viru Politseiprefektuuri 17.11.1999 otsus haldusõiguserikkumise asjas AB 057868/1407) väärteootsuse täitmise aegumise tõttu. Määruse ärakiri saata Vladislav Selivanovile, kohtutäitur Maarika Moldau ( või Kristel Maalman) ja Ida Politseiprefektuurile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Vladislav Selivanovit on karistatud Ida-Viru Politseiprefektuuri 17.11.1999 otsusega haldusõiguserikkumise asjas AB 057868/1407 HÕS § 144 alusel rahatrahviga 410 krooni. Ida-Viru Politseiprefektuuri 17.11.1999 otsuse nr AB 057868/1407 alusel on kohtutäitur Maarika Moldau poolt Vladislav Selivanovi suhtes alustatud täitemenetlus täiteasjas 074/2002/

  1. Vladislav Selivanov esitas 18.12.2008 Viru Maakohtule taotluse milles palub kohtul otsustada tema suhtes 07.01.2000 alustatud täitemenetluse täiteasjas lõpetamine seoses väärteootsuse täitmise aegumisega. 1 Viru tööpiirkonna kohtutäitur Kristel Maalmani poolt on kohtule esitatud täiteasja 074/2002/5619 toimiku koopia, millest nähtub, et nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 07.01.
  2. Kohtutäitur on saatnud 12.01.2000 Vladislav Selivanovile täitekutse ettepanekuga nõue vabatahtlikult täita ja samuti ka otsuse võlgnikule kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. 07.08.2001 on saadetud (esmane) täitekutse (kohtu märkus: peaks olema korduv täitekutse). Muid täitetoiminguid täiteasjast ei nähtu. Kohus tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Vladislav Selivanovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses väärteootsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 202

lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. Toimiku materjalidest on näha, et Vladislav Selivanovi suhtes on kohtuväline menetleja teinud 17.11.1999 otsuse haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 144 järgi, mis jõustus arvatavasti 15.12.1999 ( otsuse kättesaamise kuupüeva ei ole teada, otsus saadeti postiga välja 30.11.1999). Järelikult, Vladislav Selivanovi suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 14.06.2001 (15.12.1999 pluss 18 kuud) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kohtunik leiab, et rahatrahvi mittetasumine või selle tasumine osaliselt või kohtutäituri kaudu ei tähenda veel tasumisest kõrvalehoidumist. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Sellele on oma lahendis osundanud Riigikohtu halduskollegium 3-31-5-04 16.02.2004. Riigikohus oma 02.10.2008 lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5;

§ 202lg 1 ja Kar

S § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja

§ 202lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Kar

S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Vladislav Selivanov ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. 2 Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Karistusregistri teatisest nähtub, et ajavahemikus alates 15.12.1999 (mil jõustus 17.11.1999 tehtud otsus) kuni 14.06.2001 (mil otsuse täitmine peaks aeguma) on Vladislav Selivanovit karistatud tingimusliku karistusega. Tema katseaeg kulges alates 19.04.1999 kuni 18.04.

  1. Isegi kui arvestada, et haldusõiguserikkumise asjas määratud karistuse täitmise aegumine oli katseaja kehtivuse ajaks peatunud ja aegumise tähtaeg hakkas seega tegelikult kulgema alates 19.04.2001 (mil isiku katseaeg lõppes), ka sel juhul oleks haldusõiguserikkumise asjas tehtud otuse täitmine aegunud mitte hiljem kui 18.10.
  2. Mille alusel on kohtutäitur jätkanud täitmist ka peale 18.10.2002, on arusaamatu. Kohus pöörab osaliste tähelepanu Taru Ringkonakohtu 18.02.2009 määrusele 1-09-374 kohtutäituri määruskaebuses täitemeteluse lõpetamise määruse peale. Nimetatud ringkonakohtu kohtumäärus on selles küsimuses lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtupraktika üldistamise eesmärgil võtab esimese astme kohus kõrgema kohtu määrusi teadmiseks kogu tõsidusega. Sellises määruses on märgitud, et katseaja kulgemise tähtajaks ei peatu näiteks sama kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude sissenõudmine, sest peatumiseks ei ole mingit sisulist alust. Ringkonnakohus rõhutab, et puudub igasugune seadusel põhinev loogiline põhjendus, miks ei saaks jõustunuid kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid sisse nõuda süüdimõistetult, kes on vabaduses ja on karistusest tingimisi vabnastatud. Kohus leiab, et sama loogikat tuleb kohaldada ka siis, kui peale kriminaalasjas tehtud kohtuotsust on isiku suhtes veelgi karistusotsusi, näiteks väärteoasjas. Tõepoolest, puudub igasugune loogika väites, et väärteoasjas mõistetud rahalise karistuse sissenõudmine tuleks peatada teises asjas kehtiva katseaja kulgemise ajaks, ehk ajavahemikuks, mil isik viibib vabaduses. Samal ajal ei peatuks siisenõudmine ajaks, mil isik oleks vangistusse saadetud. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Rahalise karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist reguleerib VTMS § 209 lg 2, mis sätestab, et rahalise karistuse täitmise edasilükkamise üle otsustab oma määrusega kas kohtuväline menetleja või kohus, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohtuväline menetleja või kohus oleks Vladislav Selivanovile 17.11.1999 otsusega määratud rahatrahvi täitmist oma määrusega edasi lükanud. Seega, leiab kohus, et nimetatud väärteoasja tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 14.06.2001 ( alates otsuse jõustumisest pluss 18 kuud)

§ 202

lg 2 kohaselt on rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 17.11.1999 otsuses väärteoasjas, mis jõustus 15.12.1999 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Seega leiab kohus, et kohtutäitur on jätnud karistuse täitmiseks seadusest tulenevad meetmed tähtaegselt kasutamata, mistõttu ei ole riigi poolt seatud ametiisik suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita, sh ei ole kohtutäitur esitanud õigeaegselt avaldust süüdlasele asenduskaristuse kohaldamiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Vladislav Selivanovi suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas kuulub lõpetamisele väärteokaristuse täitmise aegumise tõttu. 074/2002/5619 Kohtunik Inna Kirsipuu 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.