4-08-10830/6

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 4-08-10830 Väärteoasja number Otsuse tegemise kuupäev 23. märtsil 2009.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Urve ARIK (elukoht: xxx, isikukood 45505210269, töökoht OÜ V L ) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3 lg 2 Väärteo kvalifikatsioon Urve Arik Kaebaja Vaidlustatav lahend Ida-Harju Politseiosakonna Rae konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel K Kuuseoja 23.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2376,08,008290 Istungitel osalenud isikud Kaebaja Urve Arik Kohtuvälise menetleja esindaja K Slungin Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Urve Arik’u poolt esitatud kaebus rahuldamata ning Ida-Harju Politseiosakonna Rae konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel K Kuuseoja 23.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2376,08,008290 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokast esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 930694 kaebaja Urve Arik 13.09.2008.a. kella 17:45 paiku Harjumaal, Rae vallas, Lagedi alevikus, Jaama tn 14 juures tänaval jalutas temale kuuluvate tiibeti mastifi tõugu koertega, ei täitnud kohustust tagada läheduses viibivate isikute turvalisust ja ohutust, mistõttu sai võimalikuks, et temale kuuluvad koerad ründasid 11 aastast last, R M’d ning tekitasid talle kehavigastusi. Samuti koerad hammustasid katki R M mobiiltelefoni korpuse ning dressid, seega rikkus Urve Arik Rae valla koerte ja kasside pidamise eeskirja p 16.1 nõudeid. 23.10.2008.a. Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna Rae konstaablijaoskonna juhtivkonstaabli K Kuuseoja otsusega väärteoasjas nr 2376,08,008290 oli Urve Arik’ule Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3 lg 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 133 trahviühiku ulatuses, s.o. 7980,-krooni. 05.11.2008.a. Urve Arik esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning lõpetada asjas menetlus, kuna tema pole mingit väärtegu toime pannud. 13.09.2008.a. kell 17:45 paiku läks oma kolme koeraga jalutama, kõik kolm koera olid rihma otsas, koerte sekka sõitis ootamatult jalgrattaga 11aastane R. Kuna varem on lapsed koeri narrinud, muutusid koerad agressiivseks ja üks neist hammustas last. Kõik tunnistajad annavad ebaobjektiivseid ütlusi, kuna nad sündmust pealt ei näinud. Kohtuistungil kaebaja jäi kaebuse juurde, toetas seda, palus kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Samuti seletas, et tema on pikaajaline koerapidaja ja-kasvataja, tunneb Rae valla koerte ja kasside pidamise eeskirju. Tol päeval läks ta oma kolme koeraga ületee põllu peale jalutama, koerad olid rihma otsas. Ülejäänud kolm koera tulid omavoliliselt hoovist välja ja nad ei olnud rihma otsas, kuid need omapäi jalutama läinud koerad last ei rünnanud, vaid jooksid rahulikult kuuskede vahele pissile. Koerad on tal koolitatud, üks nendest rihma otsas olnud koertest oli isane, teine – emane ja kolmas koer oli kutsikas. Kuna laps sõitis ootamatult koerte sekka, rihmadesse, koerad reageerisid koheselt, üks nendest hammustas last tagumikkust (tiibeti mastifid tavaliselt hammustavad tagumikust). Kinnitas, et R M hammustasid tema koerad. Peab juhtumit kahetsusväärseks. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud M S seletas, et 13.09.2008.a. oli ta koos oma abikaasaga R S sõitnud autoga Lagedil. Nähes, et üks laps on koertehunnikus, laps karjus, koeri oli vist 7, kaks koera olid rihma otsas, kuid rihmad olid maas, teised koerad olid rihmadeta, kõik koerad olid suukorvideta. Abikaasa sõitis autoga koerte sekka, andis signaali, et koeri eemale peletada, jooksid autost välja, nägid, et koer oli last hammustanud. Abikaasa haaras last koerte hunnikust, paigutasid last oma autosse, abikaasa läks koerte omaniku käest pärima, et miks ta jalutab koertega ilma suukorvita ja rihmata. Sel ajal andis ta lapsele esmaabi autos, helistas kohe kiirabisse, kuna laps oli verine, tal olid suured haavandid kätel ja jalgadel, oli isegi nahaalune rasv nähtav. Koera omanik püüdis last tema autost välja meelitada, püüdis seletada, et midagi tõsist pole juhtunud. Kuid ta keeldus koeraomanikule last üle andmast ja hoidis last kuni kiirabi saabumiseni oma autos. Kui ta last autos olles küsitles, siis laps rääkis talle, et nad olid poistega sõitnud jalgrattaga ja kui ta keeras kurvile, siis koerad hüppasid talle peale, ta kukkus jalgratta pealt maha ja koerad hammustasid teda. Rääkis, et see pole esimene kord, kui nii juhtus, ka varem on selle naise koerad inimesi hammustanud. Tunnistaja R S seletas kohtuistungil, et 13.09.2008.a. sõitsid koos abikaasaga autoga Lagedil, tema oli roolis. Mingi moment abikaasa hakkas karjuma, et vaata – koerad, poiss. Ta algul ei saanud aru, mis toimub, nägi ainult koeri, jalgrattast maas ja hiljem märkas seal koerte keskel maas üht poissi. Sõitis autoga lähemale, kogu aeg andes signaali, et koeri poissi juurest eemale peletada, tuli autost välja, haaras poisist kinni ja tõmbas ta koerte keskelt välja. Viis lapse oma autosse, kus abikaasa hakkas esmaabi osutama, helistasid kohe politseisse ja kiirabisse. Koerte omanik püüdis neile selgeks teha, et pole vaja kuhugi teatada et pole midagi hullu juhtunud, laps on ise süüdi. Kuid poiss vajas abi, ta oli verine, riided lõhki kistud, mobiiltelefon katki hammustatud, laps oli šokis, nuttis. Seda momenti, kui koerad last hammustasid tema ei näinud, tema nägi ainult tagajärgi. Kokku oli koeri 5-6, palju neist oli rihma otsas tema ei näinud, koerte perenaine seisis rahulikult kõrval, ei sekkunud, kui koerad olid lapse peal. Tunnistaja U M seletas kohtuistungil, et R M on tema poeg. 13.09.2008.a. sai ta telefoni teel teada, et tema poega ründasid koerad. Sõitis Lagedile Jaama 1 ja nägi, et tema poeg R on verine, dressid puruks rebitud, haavad on plaasterdatud, juhuslikud möödasõitjad päästsid ta ja osutasid esmaabi, kohale kutsusid ka politseid ja kiirabi. Poeg rääkis temale, et kaebaja koerad ründasid teda, osa koeri oli rihma otsas ja osa koeri – lahtiselt. Poeg oli sõpradega sõitnud ratastega, kui ta oli mööda teed sõitnud ründasid teda koerad, lükkasid ratta pealt maha ja hammustasid. Kaebaja koertega oli ka varem probleeme olnud, ka peale seda juhtumit on ta näinud kuidas kaebaja on jalutanud koertega ja mitte kõik koerad polnud tal rihma otsas. Lapsel on siiani sügavad armid. Tunnistaja A A seletas kohtuistungil, et kaebaja on tema abikaasa, koerapidaja, hoolib koertest rohkem kui inimestest, temast, koeri naine armastab, hoolitseb nende eest, kammib neid, see on tema elustiil. Kuna aga tema ise väga suur koerasõber pole, on nende maja talle nagu poolhullumaja. 13.09.2008.a. abikaasa läks koos kolme koeraga jalutama üle tee, koerad olid rihma otsas. Sel momendil, kui abikaasa oli näoga värava poole, hakkas seda kinni panema, koerad olid tal selja taga, lendas nurga tagant välja rattaga noorsand, abikaasa oli šokis, värav jäi kinni panemata ja ülejäänud koerad jooksid tee peale. Sündmust ennast ta pealt ei näinud, kuna tal oli telefonikõne ja ta jäi hoovi peale, tähelepanu hajus. Peale õnnetust nägi poissi, kes hammustatud sai, poiss oli ehmatanud, šokis. Oma maja koeri ta tunneb, konkreetselt hammustajaid koeri on kaks isast, nad on dominantsed koerad, ta on ise näinud neid hammustamas, teised olid seal nagu rohkem haukuja osas, tema arvates. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud istungil kaebaja ja tunnistajate seletusi, leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest 13.09.2008.a. kella 17:45 paiku Rae vallas Lagedil, Jaama tänaval kaebajale kuuluvad tiibeti mastifi tõugu koerad hammustasid kannatanut (11.a. last), tekitasid talle tervisekahjustusi ja varalise kahju. Seda, et last hammustasid tänaval just kaebajale kuuluvad koerad ei eitanud kaebaja vahetult peale sündmust, ei eitanud ta seda ka kohtuistungil, seda kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja A A . Ka tunnistajad M S, R S ja U M kinnitasid kohtuistungil, et kaebajaga koos tänaval olnud koerad ründasid last. KarS § 15 lg 3 alusel väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Seega antud juhul pole oluline kaebaja väide, et tema tahtlikult koeri kannatanu peale ei ässitanud. Rae valla koerte ja kasside pidamise eeskirja p 16.1 kohaselt peab loomapidaja viibides koeraga avalikus kohas tagama järelevalve oma koera üle vältimaks nende lahtipääsemist. Koera tohib viia avalikku kohta rihma või keti otsas. Kui läheduses on inimesi või teisi loomi, peab koera eest vastutav isik tagama nende ohutuse. Antud juhul kaebaja, olles koerte eest vastutav isik, rikkus ülalmärgitud eeskirja nõudeid, ta ei taganud järelevalvet oma koerte üle, temale kuuluvad koerad pääsesid tänavale, mitte kõik koerad ei olnud nõuetekohaselt rihmastatud, kaebaja, teades, et osa isaseid koeri on võimelised hammustama, ei taganud tänaval viibinud inimeste ohutust, kaebaja koerad ründasid kannatanut, hammustasid teda, nagu nähtub väärteoasja materjalide hulgas olevast väljavõttest haigusloost nr S8335 2008 (tl. 5), kannatanu R M sünd.xxx.a., viibis SA-s Tallinna Lastehaigla vastuvõtul 13.09.2008.a. kella 19:17, tal olid tuvastatud järgmised vigastused: reie tagumisel pinnal ja küünra lahtised rebimishaavad, marrastused. Põhjuseks on märgitud koerahammustused. Tunnistajad M S ja R S nägid sündmust pealt, päästsid last koerte eest, osutasid talle esmaabi, kutsusid kohale ka kiirabi. Kannatanu R M koheselt helistas oma emale U M , kes sõitis sündmuskohale ja nägi šokis last enne kiirabi saabumist, nägi lapsel rebimishaavu jalgadel, kätel, R seletas talle, et teda ründasid koerad, hammustasid. Tunnistaja S kutsus kohale ka politseid, nagu nähtub politseitöötaja ettekandest (tl.3), 13.09.2008.a. kella 18:20 said nad väljakutse Lagedile, Jaama 14, kus koerad olid purenud last R M sünd.xxx.a., laps oli kiirabiga toimetatud haiglasse. Koerteomanik Urve Arik, sünd.1955.a., seletas neile, et laps oli sõitnud jalgrattaga kui ta oli tänavat ületamas oma koertega ja kuna tal jõudu ei olnud, et koeri tagasi hoida, nad ründasid last. Koerte tõug on Tiibeti mastif, kolm koera olid rihmastatud, ülejäänud koerad rihmastamata. R M sai koerte rünnaku käigus kehavigastusi, koerad olid purenud käsi ja jalgu, viga sai ka mobiiltelefon. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditele on kohtuväline menetleja andnud õige juriidilise hinnangu, kaebaja väited, et tema pole väärtegu toime pannud, on paljasõnalised, vastuolus asjas kogutud tõenditega, ka tema enda ütlustega, kaebaja Urve Ariku süü väärteo toimepanemises on kinnitust leidnud, tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3 lg 2 järgi, kaebajale määratud karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud nii süü suurust, väärteo raskust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et kaebajat on ka varasemalt analoogsete rikkumiste eest karistatud (2004.a. kahel korral suulise hoiatusega piirduti VTMS § 53 lg 2 alusel ja 2007.a. oli kaebajale KOKS § 66-3 lg 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 1800,-krooni), mingeid järeldusi pole ta teinud, jätkas väärtegude toimepanemist, nagu nähtub väärteoasja materjalidest oli ka varem olnud analoogseid juhtumeid teiste Lagedi aleviku elanikega (tl. 23, 25, 26, 27, 29, 30), puudub alus kohtuvälise menetleja seadusliku otsuse tühistamiseks. Violetta Kõvask Kohtunik