1-09-2645/3

1-09-2645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-09-2645 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Maksim Kink Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Priit Lutsu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Priit Luts (ik: 38103075713; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Priit Luts tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 23.02.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P. Lutsu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Priit Luts tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 25.06.2008.a kohtuotsusega KarS § 424 järgi. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.11.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuu ja 18 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aeg. 2 Karistuse kandmise algus oli 01.05.2008.a ja lõpp on 18.12.2009.a. P. Lutsu kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta, kuid on avaldanud soovi töötada, ei õpi, osales sotsiaalabiprogrammis. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna xxx töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub P. Lutsu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna kriminaalhooldaja loodab, et isik on vangistuse ajal teinud vastavad järeldused ning soostub kriminaalhooldajaga koostööd tegema leidmaks alternatiive alkoholist loobumiseks. Priit Luts taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta P. Lutsu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on 8-korral kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib

1. korda, ta oli vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Isikul on suured probleemid alkoholiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P. Luts tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Lutsu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. P. Luts on 8-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib
2. korda. Kinnipeetav oli vabastatud vanglast tingimisi ennetähtaegselt, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Isikul on suured probleemid alkoholiga. Arvestades P. Lutsu poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik