1-09-2244/3

1-09-2244 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-09-2244 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Maksim Kink Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Peeter Krüsbani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Peeter Krüsban (ik: 36709074934; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Peeter Krüsban tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 16.02.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P. Krüsbani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Peeter Krüsban tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 23.05.2006.a kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 08.09.2003.a otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. 2 Karistuse kandmise algus oli 17.10.2006.a ja lõpp on 18.09.2010.a. P. Krüsbani kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta – 60% töövõimetus. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu P. Krüsbani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna P. Krüsbanil puudub vabanedes elukoht. Samuti on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel, millise katseaja jooksul pani ta toime uue kuriteo. Peeter Krüsban taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta P. Krüsbani tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on katseajal pannud toime uue kuriteo ega täitnud kontrollnõudeid. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P. Krüsban tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Krüsbani isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. P. Krüsban on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 2. korda. Kinnipeetav on toime pannud nii varavastaseid kuritegusid, kui ka liiklusüütegusid. 2008.a juulikuus käis kinnipeetav väljasõidul Vanglast ning tagasi saabus vanglasse alkoholijoobes ja hilinemisega. Kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht. Samuti on isik varasemalt kriminaalhooldusel olles pannud katseajal toime uue kuriteo. Arvestades P. Krüsbani poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik