1-09-2069/3

1-09-2069 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-09-2069 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Maksim Kink Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Roman Artsebaševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Roman Artsebašev (ik: 37909170252; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Roman Artsebašev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 11.02.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Artsebaševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Roman Artsebašev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 30.09.2008.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ,8 ja § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. KarS § 65 lg 1, 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.04.2008.a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 30.04.2008.a ja lõpp on 29.04.2009.a. 2 R. Artsebaševi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta, ei õpi ega osale sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna endisesse elukohta , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu R. Artsebaševi ennetähtaegse vabanemisega, kuna isikul ei ole vabanemisel kindlat töökohta, teda mõjutavad suhted kriminaalse tutvusringkonnaga ning tal on välja kujunenud kuritegelik käitumine kui elustiil. Uue kuriteo riski suurendab narkootikumide tarvitamine. Roman Artsebašev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta R. Artsebaševi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see ei ole mõistlik. Kinnipeetaval ei ole vabanedes kindlat töökohta, ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt viibib vangistuses, kuid ta ei ole teinud enesele sellest järeldusi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et R. Artsebašev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Artsebaševi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. R. Artsebašev on 8korral kriminaalkorras karistatud, korduvalt viibinud vangistuses. Sellest järeldub, et tema suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikul ei ole vabanemisel kindlat töökohta, mis võib saada tõukeks uute kuritegude sooritamisele. Kinnipeetava hinnangul puuduvad tal probleemid narkootikumide tarvitamisega, kuid Politseiameti Karistusregistri andmetel on Roman Artsebaševil fikseeritud 12 NPAS § 151 rikkumist, millest võib teha järelduse, et isik ei tunnista oma probleemi narkootikumidega ning on suur risk, et vabanedes pöördub ta tagasi narkootikumide tarvitamise juurde. Samuti mõjutavad teda suhted kriminaalse tutvusringkonnaga ning tal on välja kujunenud kuritegelik käitumine kui elustiil. Arvestades R. Artsebaševi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik