184 lg 2 p 2, § 185 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Pärnu Maakohtu otsus 22.oktoober 2008.a. Apellatsiooni esitaja Aivar Velav ja tema kaitsja adv. Ants Nõmmik Prokurör Sirje Hunt Süüdistatav Aivar Velav (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Ants Nõmmik Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu otsus 22.oktoobrist 2008.a. Aivar Velavi suhtes ja nimelt : 1) Aivar Velavi süüdimõistmises ja karistamises
prg. 184 lg 2 p.2 järgi. 2) Aivar Velavile
prg. 64 lg 1 alusel mõistetud liitkakristuse osas. RESOLUTSIOON Teha uus o t s u s, millega 2 Edasikaebamise kord 1) Mõista Aivar Velav süüdi
prg. 183 lg 2 p.2 järgi ja karistada teda 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. 2)
prg. 64 lg 1 alusel mõista Aivar Velavile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 17.11.2007.a. 3) Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4) Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohus otsustas 22.oktoobri 2008.a. otsusega õigeks mõista Aivar Velav süüdistuses
lg 2 p 2 järgi narkootilise aine kanepit sisaldavate sigarettide ebaseaduslikus edasiandmises väikeses koguses alaealistele O. F. ja J. L. ajavahemikus 2006 a. novembrist kuni 2006 a. detsembrini (detsember kaasa arvatud). Süüdi tunnistada Aivar Velav
lg 2 p 2 järgi narkootilise aine kanepit sisaldavate sigarettide edasiandmises alaealistele O. F. ja J. L. alates 2007 a. jaanuarist kuni 2007 a. novembrini (november kaasa arvatud) ning alaealisele K. T. narkootilise aine kanepi edasiandmises ajavahemikus septembrist kuni 12.11.2007 a. vähemalt kolmel korral ning karistada teda (4 a ) nelja aastase vangistusega. Süüdi tunnistada Aivar Velav
lg 2 p 2 järgi ning karistada teda (3 a) kolme aastase vangistusega.
lg 1 alusel kohaldada Aivar Velavile liitkaristust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristusena (5 a) viis aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata Aivar Velavil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda tema karistuse kandmise algust alates tema kinnipidamisest, s.o. 17.11.2007 a. Tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. 3 Välja mõista Aivar Velavilt menetluskuludena – ekspertiisitasud
prg. 185 lg 2 p 2 järgi on Aivar Velav mõistetud süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, andis täisealise isikuna ebaseaduslikult edasi väikeses koguses narkootilist ainet nooremale kui kaheksateist aastasele isikule ja nimelt : alates 2007.a. jaanuarist kuni 2007.a. novembrini korduvalt andis alaealistele O. F. ja J. L. suitsetada narkootilist ainet kanepit sisaldavaid sigarette. Samuti ajavahemikul septembrist kuni 12.11.2007 a.andis alaealisele K. T. kolmel korral 1 grammi kaupa narkootilist ainet kanepit. Oma taolise tegevusega rikkus Aivar Velav „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 ja § 31 lg 3 sätteid.
lg 2 p 2 järgi on Aivar Velav mõistetud süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, andis ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses edasi ja nimelt, andis 16.11.2007 a. kella 21.30 ajal ebaseaduslikult edasi A. B. suures koguses – 3,22 grammi narkootilist ainet amfetamiini, millise koguse puhul on tegemist, tulenevalt „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 31 lg 3 kohaselt suure kogusega ja milline aine kuulub Sotsiaalministri 18. mai 2005 a. määruse nr. 73 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, rikkudes eeltoodud tegevusega „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 ja § 31 lg 3 sätteid. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Aivar Velav kaitsja adv. Ants Nõmmik taotleb maakohtu otsuse tühistamist Aivar Velavi süüdimõistmise osas ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et süüdistatava süü nii
lg 2 p 2, kui ka
lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ei ole mingilgi viisil ilma igasuguste kõrvaldamata kahtlustusteta tõendamist leidnud. Pärnu Maakohus on asunud seisukohale, et Aivar Velav’i süü
F. , J. L. 4 ja K. T. narkootilise aine kanepi korduvas edasiandmises ajavahemikus 2006 a. novembrist kuni 2007 a. novembrini on tõendamist leidnud tunnistajate O. F., J. L., I. R., A. F.’i , K. T. ütlustega kohtus ja asitõendi – A. F.i poolt kodust leitud ja O. F. poolt kirjutatud kirjaga. Kaitsja arvates aga loetletud tõendid tema kaitsealuse süüd ei tõenda. Nii on tunnistaja F. kohtuliku uurimise käigus kinnitanud, et Aivar Velav ei ole temale mitte kunagi narkootilisi aineid andnud, aga ka seda, et ta on kanepit omaalgatuslikult suitsetanud nii üksi kui ka enda sõbrannaga juba pikemat aega. Tunnistaja F. kinnitas kohtuliku uurimise käigus, et enne seda kui temalt eeluurimise käigus ütlusi võeti, avaldati temale tema tuttava J. L. poolt juba antud ning teda süüstavaid ütlusi, kallutades sellisel viisil O. F.’t ütluste andmisel. Tunnistaja L. kinnitas kohtuliku uurimise käigus hoopiski fakti, et sarnaselt tunnistaja F.ga on ka teda karistatud narkootilise aine tarbimise eest kusjuures narkootilise aine test ei näidanud mitte kanepit, vaid hoopiski amfetamiini. Seega on tunnistaja enda ütlustega ümber lükatud fakt, nagu oleks Aivar Velav koos tunnistajaga suitsetanud kanepit. Kaitsja väidab, et maakohtu otsuse kohaselt kohtus tunnistaja I. R. ülekuulamine ei vasta kohtuistungi protokollile. Nimetatud tunnistajat ei ole mitte kunagi kohtumenetluses üle kuulatud ning seetõttu on esimese astme kohus rajanud otsuse tunnistaja ütlustele, keda ei ole kohtuliku uurimise käigus ei kaitsja ega ka süüdistava juuresolekul üle kuulatud. Tunnistaja F.’i poolt kohtus antud ütlused ei kinnita vahetult fakti, et Aivar Velav oleks andnud edasi kanepit alaealistele suitsetamiseks. Tunnistaja kordab ainult kolmandate isikute käest saadud informatsiooni. Ka ei saa antud tunnistaja ütlusi ilma kahtlustusteta hinnata, sest need on antud isiku suhtes, keda ta vihkab. Selline olukord ja suhted süüdistatavaga aga tekitab põhjendamatud kahtluste tunnistaja poolt antud ütluste erapoolikuses. Asitõendina käsitletud kirjast nähtub kohtu hinnangul fakt, et Aivar Velavi juures, aadressil XXXX-XXXX XX-X käib pidevalt rahvas pidutsemas ning narkootikume tarvitamas. Nimetatud kirja sisu haakub tunnistajate O.F. ja J.L. poolt avaldatuga selle kohta, et A.Velavi elukohas toimus narkootikumide tarvitamine. Kuid süüdistust Aivar Velav’ile selles, et tema elukohas toimus narkootikumide tarvitamine, ei ole esitatud. Tunnistaja T. kinnitas kohtuistungil, et ta on enda eelnevad ütlused andnud hirmust saada ise kahtlustus narkokuriteos ning ta ei ole kunagi saanud Aivar Velav’ilt narkootilist ainet kanep. Aivar Velavi süüdistuse osas
XXXXXX, XXXX tänaval A. B. narkootilise aine amfetamiini edasiandmises on kuriteo toimepanek kohtu hinnangul leidnud tõendamist tunnistaja A. B. ütlustega kohtuistungil. Kaitsja arvates tunnistaja B. poolt kohtumenetluse käigus antud ütlused kinnitavad küll fakti, et ta sai kokku süüdistatavaga, kuid tunnistaja ei ole ei kohtueelsel ega ka kohtulikul uurimisel kinnitanud, et A. Velav andis temale üle amfetamiini. Tunnistaja kinnitab, et sõidukis olnud amfetamiinist sai ta teada alles politseis peale seda kui politseiametnikud temale seda ütlesid. Kuid tunnistaja ei saanud mitte kuidagi ei kinnitada ega ka seostada A. Velav’it ja sõidukist tükk aega hiljem väidetavalt avastatud ja veelgi hiljem väidetava ekspertiisiga tuvastatud amfetamiini seost Aivar Velav’iga. Nimetatud seose olemasolu ei ole 5 suutnud kinnitada ka teised sõidukis viibinud tunnistajad. Vaidlust ei ole hoopis selles, et tunnistajate poolsed ütlused antud episoodis on eriliselt vastuolulised ning põhjendamatult ei ole esimese astme kohus sellistele tõenditele andnud õiglast ja asjakohast hinnangut. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et Aivar Velav’ile esitatud süüdistus ei ole üheselt ilma igasuguste kahtlustusteta tõendatud ja Aivar Velav’ile on selline süüdistus seega ebaõigesti esitatud. Eelnevast selgub üheselt mõistetavalt, et Pärnu Maakohus on endapoolse kohtuliku uurimise läbi viinud äärmiselt ühekülgselt ja puudulikult. Seega ei vasta Pärnu Maakohtu otsuses toodud ja Aivar Velav’i süüd väidetavalt kinnitavad järeldused käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele, mistõttu on kaitsja arvates rikutud ka olulisel määral kriminaalmenetlusõigust. Süüdistatav taotleb esitatud apellatsioonis uue otsuse tegemist, mis võimaldaks temal vabaneda alusetust süüst ja naasta perekonna juurde. Apellant leiab, et kriminaalasi tema suhtes on fabritseeritud. Selleks , et teda süüdi mõista leidsid uurijad meetodi, mis seisnes selles, et lepiti kokku käesolevas kriminaalasjas tunnistaja A.B., tema advokaadiga , tema kriminaalasja menetleva uurijaga, prokuröriga ja kohaldati tunnistaja enda poolt toimepandu osas kokkuleppemenetlust , saades sellisel viisil A. B. käest teda, s.o. A.Velavit süüstavad ütlused. A. B. ei suutnud aga seda mängu mängida ja paljastas kohtus tõe. Selles episoodis nägid kõik tunnistajad teda kohtus esmakordselt. Miks teda aga vangi tahetakse panna, sellele küsimusele vastust ei ole tema saanud. Apellatsioonis väidab süüdistatav, et sellest n.ö. valesüüdistusest on ta justkui kohtuotsusega vabastatud. Sellest on aga vähe. Kuna ta on pikka aega viibinud vahi all, siis ei saanud kohus teda päris õigeks mõista kuna siis oleks välja tulnud uurijate ebaprofessionaalsus. Seejärel aga leiti teine võimalus, kuidas süütu inimene kinni panna. Leiti hulk alaealisi tunnistajaid., kellest kaks on temale täiesti võõrad inimesed ja ei saa seega anda mingeid ütlusi tema tegude kohta. Maakohtus püüdis ka tunnistaja K. T. muuta eeluurimisel antud ütlusi, milliseid uurija oli sundinud teda pettusega alla kirjutama. Uurija mõjutas alaealisi tunnistajaid tema vastu ütlusi andma sellega, et võttis 48 tunniks vahi alla. Maakohtu istung kuulutati kinniseks selleks, et uurija ebaprofessionaalne tegevus ei saaks avalikkusele teada. Maakohtu istungit ei lindistatud, sest siis oleks kõik jäädvustatud. Kõik alaealised tunnistajad on vene rahvusest ja ühe klassi õpilased, kes on vahele jäänud narkootikumide käitlemisega ja nendega tegeles uurija J. T., kes omakorda on tunnistaja K. T. tädi. Tunnistajate ütlusi mõjutasid nende suhtes varem juba kohaldatud kokkuleppemenetlused, mis ütluste muutmise korral oleks kaasa toonud rangemad karistused, mis kokkuleppemenetluses kokku lepitud olid. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsioone. Prokurör vaidles nendele vastu. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. Vastupidiselt kaitsja poolt apellatsioonis väidetule, leiab kohtukolleegium, et maakohtus läbiviidud kohtulik uurimine on olnud igakülgne ja täielik, maakohtu otsuses esitatud järeldused vastavad tuvastatud asjaoludele ning kriminaalmenetlusõigust ei ole rikutud, rääkimata selle olulisest rikkumisest. Ainuke väide, millega kohtukolleegium kaitsja apellatsioonist nõustub, on see, et kohtus ei ole tõesti üle kuulatud tunnistajana kohtuotsuses märgitud I. R. ja kaitsja ei saanudki sellise nimega tunnistaja ülekuulamist leida kohtuistungi protokollist. Samas, kui kaitsja kohtuotsuses märgitud nimega tunnistaja leidmise eesmärgil tutvus kohtuistungi protokolliga, siis pidanuks temale piisavalt arusaadav olema, et maakohus on oma otsuses eksinud tunnistaja eesnimega ja et maakohtus perekonnanimega R. ülekuulatud tunnistaja eesnimi on E.. Sellise arusaamiseni jõudmiseks ei ole vaja muud, kui võrrelda maakohtu otsuses tsiteeritud I. R. nimelisi tunnistaja ütlusi maakohtu istungil ülekuulatud ja protokollis fikseeritud tunnistaja E. R.i ütlustega. Seda enam, et ühtegi teist sama perekonnanimega tunnistajat maakohtus üle ei kuulatud. Kohtukolleegium tunnustades küll apellandi tähelepanekuid selles osas, leiab, et nimetatud eksitus tunnistaja eesnimes ei saa kuidagi mõjutada maakohtu otsuse seaduslikkust. Muus osas peab kohtukolleegium argumenteerimatuks ja paljasõnaliseks. kaitsja poolt esitatud apellatsiooni Kaitsja väidab, et maakohus on viinud läbi kohtuliku uurimise puudulikult. Kohtukolleegium ei loe apellatsioonist välja, milles seisnes kaitsja arvates kohtuliku uurimise puudulikkus maakohtus. Maakohus uuris vahetult kõiki kohtumenetluse poolte poolt esitatud tõendeid. Kaitsjal oli võimalus taotleda omapoolsete tunnistajate ülekuulamist. Mingeid taotlusi kaitsjal kohtuliku uurimise lõpetamisel ei olnud, kaitsja nõustus kohtus uuritud tõendite alusel kohtuliku uurimise lõpetamisega. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi taotlust maakohtus läbiviidud kohtuliku uurimise täiendamiseks. Seega on esitatud etteheide paljasõnaline. Ka ei ole alust rääkida kohtuliku uurimise ühekülgsusest, kui seda mitte millegagi ei põhjendata. Kohtumenetluse pooltel oli kohtuliku uurimise käigus võimalik esitada taotlusi, mõlemad pooled kasutasid seda võimalust. Mingeid etteheiteid selles, et maakohus oleks olnud taotluste rahuldamisel ühekülgne, kohtule teha ei saa ja seda ei ole ka apellatsioonis tehtud. 7 Veel osundab kaitsja apellatsioonis kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele. Seejuures ei ole apellatsioonis ära toodud ühtegi seaduses loetletud menetlusõiguse olulist rikkumist ega ka muud menetlusõiguse rikkumist, mille tunnistamist oluliseks apellatsioonikohtult taotletakse. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud samuti maakohtu poolt menetlusõiguse rikkumisi. Ka väidab apellant, et maakohtu järeldused ei vasta käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele. Milles see väljendub, seda kaitsja ei ole pidanud vajalikuks apellatsioonis põhjendada. Maakohtu otsuses on ära toodud kriminaalasja menetlusega tuvastatud asjaolud ja tehtud nende põhjal ka vastavad järeldused. Maakohtu otsuse lugejale on mõistetav, et need asjaolud, millised maakohus kriminaalasjas tuvastatuks luges ja maakohtu otsuses nende põhjal tehtud järeldused, on vastavuses. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik teha maakohtu otsuses toodud järeldustele vastupidiseid järeldusi. Õige ei ole kaitsja väide, et tõendina käsitletud kirja ei saa arvestada tõendina Aivar Velavi vastu kuna Aivar Velavile ei ole esitatud süüdistust selles, et tema elukohas toimus narkootikumide tarvitamine. Süüdistuse kohaselt andis süüdistatav enamuses alaealistele edasiandmise faktides narkootilist ainet sisaldava sigareti edasi oma elukohas. Alaealised tunnistajad väitsid, et enamus juhtudel toimus ühine sigareti suitsetamine ka samas, s.o. süüdistatava elukohas. Kuna alaealiste poolt narkoainete tarvitamise fakt iseenesest moodustab neile etteheidetava süüteokoosseisu, siis nende suhtes menetletavates väärteo- või kriminaalasjades omab koht , kus nad süüteo toime panid e. narkoainet tarvitasid tähtsust. A.Velavile esitatud süüdistuses on oluline ära näidata temale etteheidetava süüteo toimepanemise koht ning temale esitatud süüdistus ei pea sisaldama kohta, kus alaealised tarvitasid tema poolt neile edastatud narkootikumi, mis omanuks tähtsust juhul, kui oleks temale esitaud süüdistus ka
prg. 187 järgi. Seega asjaolu, et A.Velavi süüdistuses ei kajastu kohta, kus alaealised tunnistajad neile teistes menetlusasjades etteheidetavaid tegusid – narkootikumide tarvitamine - toime panid, ei saa mõjutada ja ei mõjuta mingilgi määral käesolevas kriminaalasjas süütõendi kaalu omava asitõendi – kirja sisu ja selle tõenduslikku tähtsust. Maakohtu otsuses on loetletud tõenditena maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajate ütlused. Kohtuotsuses on tsiteeritud tunnistajate ütlusi vastavalt maakohtu istungi protokollis kajastatule. Kaitsja on omapoolsel apellatsioonis esitatud tõendite analüüsil aga arvestanud tunnistajate ütlustest kontekstist väljarebitud katkeid, mis iga konkreetse tunnistaja ütlusi lugedes ei haaku kuidagi tunnistaja poolt esitatud tervikmõttega. Nimelt, kõik tunnistajad on oma maakohtus antud ütlustega kinnitanud süüdistust nende asjaolude osas, millised omavad tähtsust süüdistatava süüküsimuse lahendamisel ja tema käitumisele juriidilise hinnangu andmisel. Maakohus on analüüsinud kohtus vahetult uuritud tõendeid ning teinud nendest ainuõige järelduse – tunnistajate ütlused kinnitavad süüdistust osas, milles on maakohus süüdistatava süüdi mõistnud. Süüdistuse 8 osas, mis ei leidnud maakohtu istungil uuritud tõenditega kinnitust, mõistis kohus süüdistatava õigeks või vähendas temale esitatud süüdistuse mahtu. Kohtukolleegium ei nõustu ka apellatsioonides esitatud väidetega tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamise osas. Tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas ja mingit alust arvata, et kõik tunnistajad hirmus nende suhtes menetletavate süüteoasjade lahendite ees, annavad süüdistatava vastu valeütlusi, ei ole. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on oma olemuselt sellised, et nende isikute suhtes, kes esinevad tema kriminaalasjas tunnistajatena, menetletakse ka eraldiseisvalt kas väärteo- või kuriteoasju. Need isikud andes tunnistusi süüdistatava vastu, annavad samaaegselt sisuliselt ütlusi ka enda vastu e. tunnistavad enda poolt süüteo toimepanemist. Seda enam, ei saa eeltoodu kohtukolleegiumi arvates mõjutada nende isikute ütluste usaldusväärsust. Midagi etteheidetavat ei saa olla ka selles, et isikud, kes enda süüd tunnistavad nagu antud juhul A.Velavilt narkootilist ainet saanud tunnistajad, et sellistele isikutele võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem. Nende isikute karistusõiguslik kohtlemine ja selle tulem, ei saa mõjutada nende isikute ütluste usaldusväärsust käesolevas kriminaalasjas. Eeltoodud kohtukolleegiumi seisukohtadega on täielikult umber lükatud ka süüdistatava A.Velavi apellatsioonis esitatud paljasõnalised ja põhjendamatud kahtlused selles, et kogu kriminaalasi tema suhtes on fabritseeritud ja tingitud kõigi Pärnu õiguskaitseorganite arusaamatust vihast tema vastu. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks kuna nad on paljasõnalised ja ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses kajastatud tõendite analüüsi, põhistuste motiivide ja järeldustega A.Velavile etteheidetud käitumise osas ning ei pea vajalikuks neid ümber hinnata. Küll peab aga kohtukolleegium vajalikuks peatuda küsimusel, mida ei ole apellatsioonides puudutatud, kuid mis omab kvalifitseerivat tähtsust A.Velavi käitumisele antava juriidilise hinnangu osas episoodis, mis maakohtu poolt on kvalifitseeritud
prg. 184 lg 2 p.2 järgi.
prg. 184 näeb ette vastutuse narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Maakohus on lugenud suureks koguseks narkootiliseks aineks 3,22 grammi amfetamiini. Arvestatavaid põhjendusi maakohtu otsuses selles küsimuses toodud ei ole. Kriminaalasjas oli teostatud narkootilise aine ekspertiis, mis tuvastas, et käideldud aine – heleroosa pulber - massiga 3,22 grammi sisaldab amfetamiini. Ei kriminaalasja eeluurimise ega ka kohtuliku uurimise käigus ei ole ekspertiisi vormis tuvastamist leidnud, milline oli puhta amfetamiini kogus käideldud pulbris. Sellega on ignoreeritud Riigikohtu valitsevat seisukohta nimetatud küsimuses. Riigikohus on oma otsustes (3-1-1-121-06; 3-1-1-52-07; 3-1-1-101-07; 3-1-1-6708) korduvalt rõhutanud, et narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramisel 9 tuleb lähtuda vaid NPAS § 31 lg 3 esimesest lausest ja võtta aluseks vaid puhta, mitte aga segatud narkootilise aine kogus. Riigikohus on selgitanud, et esmalt tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele narkootikumidega kokkupuutes olnud isikule ja seejärel tuleb otsustada, kas isikult ära võetud ainest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. Nende küsimuste lahendamisel tuleb lähtuda puhta, mitte aga segatud aine kogusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium jäi ka oma viimati tehtud otsuses nr. 3-1-1-67-08 seaduse sellise tõlgenduse juurde. Seoses eeltooduga oli käesoleva apellatsioonimenetluse ettevalmistamise käigus määratud täiendav narkootilise aine ekspertiis tuvastamaks puhta aine kogus vaidlusaluses käideldud aines massiga 3,22 grammi. Vastavalt täiendava ekspertiisi aktis toodud järeldusele oli puhta aine koguseks käideldud ainemassis 0,54 grammi amfetamiini. Eksperdiarvamuse kohaselt oli tegemist 23% amfetamiinsulfaati sisaldava ainega. Kohtukolleegium leiab, et tegemist on kogusega, mis ei ole piisav, et tekitada narkootilist joovet kümnele isikule. Isegi, kui kogu pulbri mass, s.o. 3,22 grammi pakendada kümnesse võrdsesse pakki ja jagada 10 isiku vahel, siis iga isik saaks 0,322 grammi seguainet, mis sisaldaks amfetamiini 0,054 grammi. Kohtupraktikast on teada, et tavaliselt pakendatakse seguaine 0,5 grammi kuni 1 grammiste doosidena ja alates 0,5 grammise seguaine eest ollakse nõus maksma doosi hinda. Alla 0,5 grammi seguainet ei peeta selliseks doosiks, mis tekitaks narkootilise joobe. Keskmiselt on 10 isikule joobe tekitamiseks vajalik kogus 1 gramm puhast amfetamiini ( Riigikohtu otsus 3-1-1-67-08). Seega tuleb maakohtu otsus Aivar Velavi süüdimõistmises
prg. 184 lg 2 p. 2 järgi tühistada ja uue otsusega Aivar Velav süüdi mõista narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest. Kuna Aivar Velav on
prg. 183 lg 2 p.-s 2 nimetatud isik, tuleb ta süüdi mõista
prg. 183 lg 2 p. 2 järgi selles, et tema et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, andis ebaseaduslikult edasi väikeses koguses narkootilist ainet ja nimelt, andis 16.11.2007 a. kella 21.30 ajal ebaseaduslikult edasi A. B. 3,22 grammi narkootilist seguainet, milles oli puhast amfetamiini 0,54 grammi amfetamiini, milline aine kuulub Sotsiaalministri 18. mai 2005 a. määruse nr. 73 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, rikkudes eeltoodud tegevusega „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 ja § 31 lg 3 sätteid. Süüdistatavale maakohtu poolt
prg. 185 lg 2 p.2 järgi mõistetud 4 aastane vangistus on kooskõlas
lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestab tema eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
prg. 185 lg 2 p.2 järgi mõistetud 4 aastane vangistus on ka üksikkaristustest suurim. Kui arvestada
prg. 185 lg 2 p.2 sanktsiooni alam – ja ülemmäära, on Aivar Velavile mõistetud karistus sanktsiooni alammäärale ligilähedane ja seejuures tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära. Olenemata A.Velavi tegevuse süstemaatilisusest, mille tagajärjel oli alaealisel tuvastatud ka narkosõltuvus, on kohus arvestanud alaealistele edasiantud narkootilise aine 10 suhteliselt nõrka toimet. Kohtukolleegium leiab, et Aivar Velavile
prg. 185 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse vähendamiseks alus puudub.
prg. 184 lg 2 p.2 järgi mõisteti Aivar Velavile karistus sanktsiooni alammääras, s.o. 3 aastat. Mõistes käesoleva kohtuotsusega Aivar Velavi süüdi
prg. 183 lg 2 p.2 järgi, arvestab kohtukolleegium seda, et nimetatud kuritegu on kergem, kui
prg. 184 lg 2 p.2 ettenähtud kuritegu ja seda, et maakohus pidas võimalikuks mõista A.Velavile
prg. 184 lg 2 p.2 järgi karistuse sanktsiooni alammääras ning seetõttu peab võimalikuks mõista temale
prg. 183 lg 2 p.2 järgi kergema karistuse, kui mõistis maakohus
prg. 184 lg 2 p.2 järgi. Nõustudes maakohtu poolt
prg. 64 lg 1 alusel A.Velavile mõistetud liitkaristuse moodustamise põhimõttega – raskema karistuse suurendamine üksikkaristuste osalise liitmise teel – peab kohtukolleegium õigeks kergendada ka A.Velavile maakohtu poolt mõistetud liitkaristust. Apellatsioonimenetluses määratud ja läbiviidud täiendekspertiisi maksumus on vastavalt eksperdi õiendile 1208 krooni. Ekspertiisi läbiviimise aeg on 4 tundi ja tunnihind 302 krooni. Ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud on vastavalt KrMS prg. 175 lg 1 p–le 2 menetluskulud. Kohtukolleegium jätab nimetatud menetluskulu vastavalt KrMS prg. 185 lg 1–le riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4; 338 p.2; 340 lg 1 ja lg 2 p.3; 342-345 ja 185 lg 1 tühistab kohtukolleegium osaliselt Pärnu Maakohtu otsuse Aivar Velavi suhtes ja teeb uue otsuse. Julia Katškovskaja Paavo Randma Jüri Paap
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.