lg.4 määrata Kristjan KADAPIKULE katseaeg kuni 28.08.2010.
-1 lg.3 määrata Kristjan KADAPIKULE elektroonilise järelevalve kestuseks 8 (kaheksa) kuud. 1 Kohustada Kristjan KADAPIKKU katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Kristjan KADAPIKKU katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Tööhõiveametis arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis, mida pakub ja võimaldab kriminaalhooldusametnik. Määrata Kristjan KADAPIK Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
-1 lg.4 arvestada elektroonilise valve tähtaega päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kristjan KADAPIKU keha külge. Vabastada süüdimõistetu Kristjan KADAPIK karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Kadapiku elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Kristjan Kadapik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.03.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat 10 kuud. KarS §65 lg.2 ja §74 lg.5 alusel suurendati antud karistust Harju Maakohtu poolt 25.04.2007 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti Kristjan Kadapikule 3 aastat vangistust alates 28.08.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras. Iseloomustuse kohaselt õpib kinnipeetav Viru Vanglas 10-ndas klassis ja osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vabanedes soovib jätkata oma firma tegevustega. Oma varasemat majanduslikku olukorda hindab heaks, laenude ja liisingutega tegeleb vend. Hagisid tasub igakuuliselt. Kinnipeetav tunnistab, et kulutas palju raha narkootikumidele. Varasemaid probleeme alkoholi ja narkootikumidega tunnistab, nüüd on saanud ravi, mille tulemusel on suutnud olla kaine pool aastat. Soovib jätkata võõrutusravi. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, toetab ühiskonna väärtushinnanguid, tunnistab muutuste vajalikkust, on valmis osalema rehabilitatsiooniprogrammides. Isikul on oma vanusele ja sotsiaalsele taustale vastavad oskused. Üldiselt ei ole agressiivse loomuga, konflikte lahendab eeskätt verbaalselt. Eesmärkide lahendamisel on sihikindel. Kuna isik tunnistab on sõltuvust, peab ta suurimaks probleemiks hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Hetkel on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kriminaalhooldust peab vajalikuks, kuid varasemalt on käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Elektroonilise valve kohaldamine nõuab isikult korrektsust ning täpset allumist kehtestatud režiimile. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, samuti on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Positiivselt mõjutavateks teguriteks käesolevas asjas on kindla elukoha olemasolu, elukoha sobilikkus elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, võimalus vabanedes asuda tööle, kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu. Negatiivselt mõjutavateks teguriteks on varasem mitmekordne kriminaalkorras karistatus, kuriteo toimepanek katseajal, varasem sõltuvus alkoholist ning narkootilistest ainetest, varasem riskeeriv eluviis. Maakohtu istung Kinnipeetav Kristjan Kadapik taotles maakohtu istungil enda vangistusest vabastamist tingimisi koos elektroonilise valvega ja nõustus kohtu poolt määratava valve pikkusega. Kinnipeetava seletuste kohaselt õpib ta vanglas 10-ndas klassis ja edaspidi sooviks asuda edasi õppima Tallinna Transpordikooli. Samuti on ta vanglas 2 päeva pärast lõpetamas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Võlgu on kinnipeetaval jäänud maksta umbes 20 000 krooni, võlgu hüvitab iga kuu venna poolt ülekantavast rahast. Kinnipeetaval on ka 4,5 aastane poeg, kellega on suhted olemas ja keda ta materiaalselt toetab. Prokuröri abi Ave Arnim märkis maakohtu istungil, et kuigi kinnipeetav on korduvalt karistatud, uue kuriteo sooritas katseajal, millest nähtub, et ta ei suuda režiimile alluda, on kinnipeetaval siiski olemas kindel eluase, kuhu on elektroonilist valveseadet võimalik paigutada, samuti toetav moraalne ja materiaalne sotsiaalne võrgustik, garantiikiri töökohast, tõend täiskasvanute gümnaasiumist ja hinneteleht 3 heade tulemustega praegusest õppeasutusest. Prokurör leidis, et kinnipeetava vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik koos KarS §75 lg.1 ja lg.2 p.2, 4, 7 ja 8 ettenähtud nõuete kohaldamisega. Kaitsja Peeter Johannson toetas maakohtu istungil esitatud taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Kristjan Kadapik tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused Kristjan Kadapiku elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Kristjan Kadapik viibib vangistuses alates 28.08.2007, seega 1 aasta 7 kuud. Vangistust on lõpuni 28.08.2010 jäänud kanda 1 aasta 5 kuud. Kuigi Kristjan Kadapik on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras, uue kuriteo pani toime katseajal ja vangistuses on talle määratud üks distsiplinaarkaristus, tuleb lisaks nendele arvestada ka muid ennetähtaegse vabastamise asjaolusid. Maakohus arvestab siinjuures Viru Vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav õpib vanglas, osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, toetab ühiskonna väärtushinnanguid, muutuste vajalikkust, on valmis osalema rehabilitatsiooniprogrammides, ei ole agressiivse käitumisega, tunnistab sõltuvust narkootikumidest ja soovib sõltuvusest vabaneda; samuti kriminaalhooldusametniku arvamuses märgitut, et positiivsed on kindla elu- ja töökoha ning kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu ning eluaseme sobivus elektroonilise seadme paigaldamiseks. Maakohus leiab, et eelnimetatud on sellised asjaolud, mida tuleb vabastamise küsimuse otsustamisel arvestada kindlasti koos kuriteo raskuse, laadi ja karistusega. Elukoht, kuhu kinnipeetav asub vabanemise korral elama, kuulub talle, on ilma võlgadeta ja tehniliselt sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks (t.l.10p). Käesoleval ajal korteris elav kinnipeetava vend K K on kirjaliku nõusoleku andnud (t.l.10). Viru Vangla iseloomustuse, kriminaalhooldaja kirjaliku arvamuse ja kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on tal isa, ema ja vennaga suhted head. Seega on kinnipeetaval olemas ka toetav sotsiaalne lähivõrgustik. 4 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kuuluvad kinnipeetavale OÜ xxx ja OÜ xxx, mida kinnipeetava seletuste kohaselt haldab käesoleval ajal tema vend ja tegemist on tegutsevate firmadega. Lisaks sellele nähtub xxx OÜ garantiikirjast (t.l.7), et nimetatud firma, mis kuulub kinnipeetava vend K K, garanteerib vabanemisel töökoha Kristjan Kadapikule. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt õpib kinnipeetav vangistuses Jõhvi Gümnaasiumi 10-ndas klassis (t.l.2). Vastavalt esitatud hinnetelehele (t.l.6) on tema hinded koolis vaid head ja väga head. Nagu nähtub Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi 03.10.2008 teatisest nr.13 (t.l.5), on nemad nõus vabastamise korral võtma Kristjan Kadapiku sinna kooli 10-ndasse klassi õpingute jätkamiseks. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil soovib ta 10-nda klassi kevadel lõpetada ning sügisel astuda Tallinna Transpordikooli II kursusele. Selle kooliga on kinnipeetaval olemas suuline kokkulepe. Maakohus leiab, et ülaltoodud asjaolud on lisagarantiideks sellele, et hoida ära kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemist. Päeval töötamine ja õhtul õppimine annavad kinnipeetavale vabaduses tegevust ning kuni oma firmadest töötasu saamiseni on kinnipeetav kindlustatud töökoha ja sissetulekuga venna firmas, mis vähendab uue kuriteo riski majandusliku kasu saamise eesmärgil. Maakohus nõustub prokuröriga selles osas, et antud juhul on kinnipeetava puhul tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes uue kuriteo sooritas katseajal, kuid samas tuleb arvestada ka seda, et reaalses vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda ning tulenevalt õpitulemustest ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisest võib järeldada, et kinnipeetava suhtumine on muutunud, ta on valmis muutusteks oma elus ja püüdeks elada edaspidi õiguskuulekat elu. Maakohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine piirab Kristjan Kadapiku vabadust esialgu oluliselt rohkem, mistõttu seda tugevam on kontroll tema eluviisi ja käitumise üle. Eeltoodust lähtuvalt leiab maakohus, et käesolevas asjas on otstarbekas süüdimõistetu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Sellisel juhul on Kristjan Kadapik teatud aja jooksul tugevdatud järelevalve all. Kriminaalhooldusametnik ei ole antud juhul nõustunud kinnipeetava enne tähtaega vabastamisega ja peamiseks põhjuseks pidanud seda, et varasemalt on Kristjan Kadapik rikkunud katseajaks kehtestatud käitumiskontrolli nõudeid. Samas nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, et arvamuse koostanud kriminaalhooldusametnikuga ta kohtunud ei ole, mistõttu ei ole olnud tal ka võimalik kinnitada oma suhtumise muutust. Maakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et tingimisi enne tähtaegne vabanemine annab kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, s.t. et vangistuses viibides on tema suhtumine ühiskonnas kehtestatud reeglitesse muutunud ja ta on valmis neid reegleid tunnistama ja täitma. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse prokuröri soovitust, kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava isikut, tema kohta koostatud vangla ja kriminaalhooldusametniku materjale ja mõistetud karistust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 8 kuud. 5 Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb Kristjan Kadapikule määrata katseaeg kuni 28.08.2010. Katseajal allutatakse Kristjan Kadapik KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Maakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks panna kinnipeetavale katseajaks prokuröri poolt nimetatud järgmised KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Tööhõiveametis arvele 1 kuu jooksul peale vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis, mida pakub ja võimaldab kriminaalhooldusametnik. Maakohus ei nõustu prokuröri poolt pakutud tööleasumise tähtajaga 2 nädalat ja leiab, et piisav aeg tööle asumiseks või end töötuna Tööhõiveametis arvele võtmiseks on 1 kuu. Ülejäänud lisakohustused tulenevad Viru Vangla iseloomustuses märgitud ja kinnipeetava maakohtu istungil antud seletustest selle kohta, et tegemist on narkosõltlasega, kes siiski soovib sõltuvusest vabaneda. Arvestades kinnipeetava vanust, ei pane maakohus talle lisakohustuseks hariduse omandamise, kuid märgib siinjuures, et päeval töötamine ja õhtul õppimine hoiavad kinnipeetavat vabaduses tegevuses, mis omakorda jätab vähem aega pahandusteks ning kriminaalkorras karistatud isikutega lävimiseks. Kinnitamaks oma soovi sõltuvusest vabanemiseks, on kinnipeetaval ka vabaduses vajalik läbida narkovõõrutusprogramm. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §75, §75-1, §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.