← Eesti

1-07-11778/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 24.03.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-07-11778 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kai

§76

lg.4 määrata Sulev KOHJUSELE katseaeg kuni 11.01.2011.

§75

-1 lg.3 määrata Sulev KOHJUSELE elektroonilise järelevalve kestuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada Sulev KOHJUST katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1 - elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Sulev KOHJUST katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume - registreerida end Tööhõiveametis töötuna või asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul peale vabanemist - osaleda sotsiaalabiprogrammis, mida pakub ja võimaldab kriminaalhooldusametnik. Määrata Sulev KOHJUS kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78

p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§75

-1 lg.4 arvestada elektroonilise valve tähtaega päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Sulev KOHJUSE keha külge. Vabastada süüdimõistetu Sulev KOHJUS karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.02.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sulev Kohjuse elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sulev Kohjus on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.02.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat 9 kuud alates 12.04.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides ega töötanud, kuid on esitanud avalduse õpingute jätkamiseks. 2 Enne karistuse kandmist elas ta elukaaslasega xxx, kuid peale vabanemist läheb elama ema juurde xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, kuid hariduse omandamisesse suhtub positiivselt ja tahab edasi õppida. Enne vangistust töötas mitteametlikult, kuid peale vabanemist soovib kohe tööle asuda, kusjuures töökohaga on lubanud kindlustada OÜ xxx. Emaga on kinnipeetava suhted stabiilsed, elukaaslase ja sõpradega on suhted katkenud. Alkoholi ja narkootikumidega probleeme kinnipeetaval enda sõnade kohaselt ei ole. Kinnipeetav on kriminaalvastutusele võetud kaks korda. Ta vähendab oma süü suurust, öeldes, et kuritegu ei ole eriti ohtlik. Kriminaalhooldusesse suhtub hästi ja saab aru selle vajalikkusest. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemustele. Probleemiks on oskus oma käitumist kriitiliselt analüüsida, käitumine on impulsiivne, probleemide lahendusstrateegia ebaadekvaatne, probleemide lahendamiseks kasutab ebaefektiivset meetodit, eesmärgid tulevikuks konkreetsed ja reaalsed. Kohtulikult karistatud kaks korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval juhul on tegemist majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandud kuriteoga. Vangistuse ajal on ta toime pannud ühe distsiplinaarrikkumise. Iseloomustuse kohaselt on seoses teistkordse karistatuse, kuriteo asjaolude ja väljakujunenud isiksusega säilinud risk uuteks kuritegudeks. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva elektroonilise valve rakendamisega suudab Sulev Kohjus käituda seaduskuulekalt ning tal võivad tekkida raskused kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. Sulev Kohjuse ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Mittenõustumise aluseks on eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud ning see, et tegemist on väljakujunenud isiksusega oma tõekspidamiste ja hoiakutega. Sulev Kohjus on sõltuvusainete tarvitaja, kuid ei teadvusta enesele probleemi tõsidust ja väldib probleemiga tegelemist. Sulev Kohjusel on soovituslik läbida kinnipidamiskohas sõltlastele suunatud sotsiaalprogramm. Isiku uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on järgmised: vanglas distsiplinaarkorras karistatud üks kord, Täitise andmetel võlad summas 32 469 krooni, kindla elukutse puudumine, väärtegusid sooritanud 8 korda, vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega (väärteod Alkoholiseaduse järgi), kriminaalkorras karistatud 2 korda, käitumiselt impulsiivne, probleemide lahendamiseks kasutab ebaadekvaatset lahendusstrateegiat – narkootikume, sõltuvust eitab, oma süü suurust vähendab, probleemiks oskus oma käitumist kriitiliselt analüüsida, ametliku töökoha puudumine. Maakohtu istung Kinnipeetav Sulev Kohjus taotles maakohtu istungil enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega ja nõustus igasuguse kohtu poolt määratava elektroonilise valve pikkusega. Kinnipeetava seletuste kohaselt on ta vanglas läbinud Eluviisitreeningu, endiste sõpradega Harjumaalt on sidemed katkenud, elama asub ema juurde 3-toalisesse korterisse ja tööle onu juurde. Kinnipeetav kinnitab, et saab kriminaalhooldusega kaasnevate kohustustega hakkama. Prokuröri abi Ave Arnim kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toetanud ja märkis, et kuigi antud 3 asjas on positiivseteks kindla elukoha olemasolu, töökoha garanteeritus, kehtiv isikut tõendava dokumendi ja toetava sotsiaalse võrgustiku olemasolu, tuleb antud juhul lähtuda eelkõige toimepandud kuriteo asjaoludest. Tegemist on I astme rahvatervisevastase kuriteoga, mille eest kinnipeetavale on mõistetud pikk karistus. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil esitatud taotlust ja palus see rahuldada. Kaitsja märkis, et kuigi kuriteo asjaolusid tuleb arvestada, ei ole õige lähtuda vaid nendest ja tuleb vaadata ka kinnipeetavat. Sulev Kohjus on vanglas läbinud Eluviisitreeningu, soovib edasi õppida, tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht. Kaitsja leidis, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal elektroonilise valve alla, on see antud juhul väga efektiivne. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Sulev Kohjus tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused Sulev Kohjuse elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Sulev Kohjus viibib vangistuses alates 12.04.2007, seega peaaegu 2 aastat. Vangistust on lõpuni 11.01.2011 jäänud kanda peaaegu 1 aasta 10 kuud. Seega on ta vangistuses viibinud kauem, kui karistust kanda jääb. Kuigi Sulev Kohjus on kriminaalkorras karistatud teist korda ja vangistuses on talle määratud üks distsiplinaarkaristus, ei saa see olla ainsaks põhjuseks tema mittevabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus arvestab siinjuures Viru Vangla iseloomustuses väljatoodut, et kinnipeetav suhtub hariduse omandamisesse positiivselt ja soovib edasi õppida; peale vabanemist on tal võimalus kohe tööle asuda; kindel elukoht on kinnipeetaval olemas ema juures, kes on väga toetav; kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav hästi ja saab aru selle vajalikkusest; tema sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemustele; ta on optimistlik, seltsiv; tema enesehinnang on adekvaatne ning psühholoogiliseks raskuseks on hirm üksinduse ja suhete kaotamise ees. Maakohtu istungil lisas kinnipeetav, et on Viru Vanglasse saabudes kohe esitanud avalduse õpingute jätkamiseks, kuid hilise saabumise pärast ei olnud see enam võimalik, samuti on ta vanglas 2 päeva pärast lõpetamas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Maakohus leiab, et eeltoodu annab tunnistust sellest, et kinnipeetava suhtumine on muutunud, ta on ise valmis muutusteks oma elus ja püüdeks elada vabaduses seaduskuulekalt. 4 Kriminaalhooldusametnik ei ole nõustunud Sulev Kohjuse ennetähtaegse vabastamisega ja teinud oma kirjalikus arvamuses ettepaneku, et kinnipeetaval on kinnipidamisasutuses soovituslik läbida sõltlastele suunatud sotsiaalprogramm. Käesolevast asjast nähtub, et materjalid Sulev Kohjuse ennetähtaegseks vabastamiseks saadeti maakohtusse 26.02.2009, kinnipeetava sõnul lõpeb sotsiaalprogramm Eluviisitreening, milles ta osaleb, alles 26.03.

  1. Seega ei olnud Viru Vanglal 05.01.2009 ja kriminaalhooldusametnikul 05.02.2009 koostatud materjalidesse võimalik märkida andmeid kinnipeetava poolt sotsiaalprogrammi läbimise kohta. Elukoht, kuhu kinnipeetav vabanemise korral asub elama, on elektroonilise valveseadeldise paigaldamiseks sobiv. Samuti on Sulev Kohjusel olemas tugev sotsiaalne lähivõrgustik, kes on nõus tema vabanemisega elektroonilise valve alla. Vabanemisel asub kinnipeetav elama ema juurde, kellega tal on head suhted. Samas 3-toalises korteris elab ka ema elukaaslane, kes on samuti nõustunud Sulev Kohjuse vabanemisega elektroonilise valve alla nimetatud korteris (t.l.9). Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on ema ja tädi lubanud Sulev Kohjusele vabanemise korral lisaks moraalsele toetusele ka materiaalset toetust (t.l.7p). Maakohus hindab positiivseks asjaolu, et OÜ xxx on valmis kinnipeetavat aitama ja kindlustama töökohaga (t.l.5p), arvestades eelkõige tänast situatsiooni tööjõuturul, kinnipeetava haridust, eriala puudumist ja eelnevat elukäiku. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oli Sulev Kohjuse poolt kuritegu toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil (t.l.3). Maakohus leiab, et garanteeritud töökoha olemasolu vabanemisel vähendab uue kuriteo toimepanemise riski majandusliku kasu saamise eesmärgil. Maakohtu arvates on ülalnimetatud asjaolud täiendavaks garantiiks, et hoida ära kinnipeetava poolt uute kuritegude sooritamist. Elektroonilise valve kohaldamisega on Sulev Kohjuse vabadus esialgu veel oluliselt rohkem piiratud ja seda tugevam on kontroll tema käitumise üle. Maakohus nõustub küll prokuröriga selles osas, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb lähtuda ka toimepandud kuriteo asjaoludest, kuid mitte eelkõige ja arvestamisele kuuluvad ka muud Karistusseadustiku §76 lg.3 sätestatud asjaolud. Eeltoodust lähtuvalt leiab maakohus, et antud asjas on otstarbekas süüdimõistetu käesoleval ajal vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Maakohus nõustub siinkohal kaitsja seisukohaga, et vabastades Sulev Kohjuse just elektroonilise valve kohaldamisega, on efektiivsus suurem. Sellisel juhul on Sulev Kohjus ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Arvestamisele kuuluvad siinkohal ka süüdimõistetu vanus ning asjaolu, et reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Tingimisi ennetähtaegne vabanemine annab kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, süüdimõistetu isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, mõistetud karistuse ja järelejäänud karistuse tähtaega ning peab otstarbekaks kohaldada see maksimaalse pikkusega, s.o. 12 kuud. 5 Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb Sulev Kohjusele määrata katseaeg kuni 11.01.
  2. Katseajal allutatakse Sulev Kohjus KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Maakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks panna kinnipeetavale katseajaks järgmised KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - registreerida end Tööhõiveametis töötuna või asuda tööle 1 kuu jooksul peale vabanemist - osaleda sotsiaalabiprogrammis, mida pakub ja võimaldab kriminaalhooldusametnik. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav alkoholi ja narkootikume tarvitanud. Tööl käimine ja kindla sissetuleku omamine aitavad kinnipeetaval oma aega sisustada ja majanduslikku elujärge parandada. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja iseloomu, on vajalik ka narkovastaste sotsiaalprogrammide läbimine. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §75, §75-1, §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
  3. Anne PALMISTE Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.