← Eesti

4-08-10017/1

4 – 08 – 10017 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 08 – 10017 Kohtunik Anne Ennok Avaldus Gabriel Aleksejevi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades 022/2005/3069; 022/2005/2684; 008/2002/5232; 007/2005/4882; 007/2005/4881; 007/2005/4429; 007/2005/4423; 007/2004/4130; 007/2004/4125; 007/2003/2498; 007/2003/2088; 007/2002/1696; 048/2005/1736; 031/2006/834 seoses täitmise aegumisega. Avaldaja Gabriel Aleksejev, ik 37609240348, viibib Vanglas, XXX Kohtutäiturid K Kumm, XXX; MKadak, XXX; E Vilippus, XXX; V Kaasik, XXX; K Vellet, XXX. RESOLUTSIOON TMS § 202 lg 1 alusel kohaldada aegumist Gabriel Aleksejevi suhtes algatatud täitemenetluses täiteasjades 022/2005/3069; 022/2005/2684; 008/2002/5232; 007/2005/4882; 007/2005/4881; 007/2005/4429; 007/2005/4423; 007/2004/4130; 007/2004/41255; 007/2003/2498; 007/2003/2088; Täiteasjas 031/2006/834; 007/2002/1696; ja 048/2005/1736 jätta G.Aleksejevi avaldus läbi vaatamata. Määrus väljastada Gabriel Aleksejevile ja kohtutäituritele K Kummile, MKadakule, V Kaasikule, EVilippusele ja K Velletile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: G.Aleksejev esitas 20.10.2008.a. Harju Maakohtule taotluse milles palub kohtul otsustada tema suhtes täitemenetluse lõpetamiseks määruses nimetatud täiteasjades seoses täitmise aegumisega. AS Falck Eesti kiirmenetluse otsusega 055374, 18.02.2005.a. on määratud G.Aleksejevile rahatrahv summas 480 krooni (täiteasi 022/2005/2648). AS Falck Eesti kiirmenetluse otsusega 056686, 14.03.2005.a. on määratud G.Aleksejevile rahatrahv (täiteasi 022/2005/3069). Kohtutäitur E.Vilippus on seisukohal, et antud täiteasjades aegumist kohaldada ei tuleks. Kontrollitud on G.Aleksejevi töökohti, arestid töötasu, arestitud pangakontod erinevates pankades. Laekumised puuduvad. Täiteasjas 048/2005/1736 on täitemenetluse algatamise aluseks Tallinna Linnakantselei Finantsteenistuse 19.10.2001.a. KOV volikogu volitatud ametniku otsus nr 7/FT/E
  2. Sissenõude sisuks on mootorsõidukimaksu võlg 1392,40 krooni. Kohtutäitur K Kumm leiab, et aegumist antud täiteasjas ei ole võimalik kohaldada, kuna nõude sisuks ei ole rahatrahv väärteoasjas ega ka rahaline või varaline karistus kriminaalasjas. Kohus nõustub täituri seisukohaga ja leiab, et G.Aleksejevi avaldus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata. Täiteasjas 008/2002/5232 on algatatud täitemenetlus Tallinna Politseiprefektuuri 10.09.2000.a. otsuse alusel. Kohtutäitur MKadak leiab, et aegumise kohaldamiseks puudub alus, kuna täitemenetlus trahvinõude sundtäitmiseks on algatatud õigeaegselt . Täiteasjas 007/2004/41255 on algatatud täitemenetlust 22.11.2004.a. Põhja PP Põhja Politseiosakonna 20.10.2004.a. väärteoasjas koostatud otsuse nr 2318,04,005467 alusel. Sissenõude sisuks on menetluskulud summas 550 krooni. Täiteasjas 007/2003/20882 on algatatud täitemenetlust 14.01.2003.a. Tallinna Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna kiirmenetluse otsuse 05.12.2002, väärtoeasjas nr 110212681 alusel. Sissenõude sisu on trahv summas 60 krooni. Täiteasjas 007/2004/41307 on algatatud täitemenetlust 25.11.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna otsuse 20.10.2004.a., väärtoeasjas nr 2318,04,005467 alusel. Sissenõude sisu on trahv summas 720 krooni. Täiteasjas 007/2003/24981 on algatatud täitemenetlust 28.05.2003.a. Tallinna Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna otsuse 10.04.2003.a., väärtoeasjas nr 23180365419 alusel. Sissenõude sisu on trahv summas 600 krooni. Täiteasjas 007/2005/48818 on algatatud täitemenetlust 27.12.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna 04.11.2005.a., väärteoasjas nr 2318,05,004912, alusel. Sissenõude sisuks on menetluskulud summas 700 krooni. Täiteasjas 007/2005/44299 on algatatud täitemenetlust 02.05.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna 10.03.2005.a.otsuse , väärtoeasjas nr 2318, 05,000734 alusel. Sissenõude sisu on trahv summas 720 krooni. Täiteasjas 007/2005/44232 on algatatud täitemenetlust 27.04.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna 10.03.2005.a., väärtoeasjas nr 2318,05,000734 alusel. Sissenõude sisu on trahv summas 550 krooni. Täiteasjas 007/2005/48824 on algatatud täitemenetlust 27.12.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna 04.11.2005.a.otsuse väärtoeasjas nr 2318,05,004912 alusel. Sissenõude sisu on trahvijääk summas 500 krooni. Täiteasjas 031/2006/834 on nõude sisuks G.Aleksejevi võlg, milline on tsiviilasjas välja mõistetud OÜ Aktiva Finants kasuks. Kohus nõustub kohtutäitur K.Velleti seisukohaga ja leiab, et aegumist KarS § 82-st tulenevalt ei ole seetõttu eelnimetatud täiteasjas alust kohaldada. Täiteasjas 007/2002/16965 on täitedokumendist tulenev võlgnevus tasutud. Tasumata on kohtutäituri tasu, mis on eraldi täitedokument ja KarS § 82 kohaldamisele ei kuulu. TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud ( enne 21.07.2005.a. jõustunud redaktsiooni 1 aasta ) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. G.Aleksejevi suhtes algatatud täitemenetlused oleks tulnud lõpule seaduses kehtestatud tähtaja jooksul. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 ps 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kohus, tutvunud kohtutäiturite poolt esitatud materjalidega, leiab, et G.Aleksejev ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et G.Aleksejev oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Kohtutäituril on õigus ja kohustus tarvitusele võtta kõik seadusega lubatud meetmed täitedokumendi täitmiseks, siis kohtutäitur ei saa üksnes eeldada võlgnikul vara olemasolu ja lugeda võlgniku poolt vara kohta teabe andmata jätmist karistuse tasumisest kõrvalehoidumiseks ning seda olukorras, kus kohtutäitur ei ole reaalselt kontrollinud vallasvara omamist nt. võlgniku elukohas ja teostanud selle kindlaksmääramiseks või puudumise fikseerimiseks vajalikke täitetoiminguid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS § 202 lg 1 ning KarS § 82 lg 1 p 3 peab kohus võimalikuks lõpetada seoses aegumisega G.Aleksejevi suhtes algatatud täitemenetlused, välja arvatud täiteasjades 031/2006/834 ja 048/2005/
  3. Anne Ennok täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.