1-09-1944/5

(08230109693)Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi Kaarel MARRITOV süüdistuses KarS § 415 lg 1; § 414 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi. Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatav Kaarel Marritov ik. 33703280308, kodakondsus – EV kodanik, haridus – alg, emakeel eesti keel, elukoht – xxx, töökoht – pensionär; varem kriminaalkorras karistamata Tõkend Kaitsja Elukohast lahkumise keeld Talvi Vaske RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kaarel MARRITOV KarS § 415 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Kaarel MARRITOV KarS § 414 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kaarel MARRITOV KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kaarel Marritovile liitkaristus – lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega – 2 aastat vangistust . KarS § 73 alusel Kaarel Marritovile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Kaarel Marritov ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev – 16.märts 2009.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Kaarel Marritovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o. 10 875(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse ja menetluskuludena –tasu ekspertiiside eest 3160 krooni ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 3622.60 krooni, kokku 6782.60 riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 3000.00 (kolm tuhat) krooni Kaarel Marritovi kanda , ülejäänud osas riigi kanda. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „Kaarel Marritov,1-09-1944, menetluskulu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid – ümberehitatud ühelasuline püstol, padrunitropid, püssirohi, 643 sütikut, 17 paukpadrunit, üks padrunikest, 5 laskekõlbmatut püstolipadrunit, 64 padrunit – mis relva ja laskemoona üleandmise- vastuvõtmise akti nr 238-08 alusel on hoiustatud Põhja Politseiprefekturri asitõendite laos - hävitada . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Kaarel Marritov , omamata vastavalt lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 14 lg 1 p-dele 2 ja 4 lõhkematerjali käitlemise luba, mille alusel isik omandab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse hoida, soetada ning võõrandada lõhkematerjali, omandas mitte varem kui 1998.a kohtueelses menetluses tuvastamata isikult kolm

(3)lühiviitega elektridetonaatorit ning 1970-ndatel aastatel J P käest üleandmise teel viisteist

(15)kapseldetonaatorit, millised on liigitatavad lõhkeseadeldise oluliste osadena KarS § 413 mõistes, kuna sisaldavad LMS § 3 lg 1 p 2 mõistes lõhkeainet ning samuti plahvatust esilekutsuvat mehhanismi, hoidis nimetatud detonaatoreid ebaseaduslikult, s.o vastuolus LMS § 34 lg 1 ja 2 sätetega, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele, samuti ei tohi lõhkematerjali jätta valveta ning lõhkematerjali võib hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis, oma elukohas xxx alates 2 nende omandamise hetkest kuni 18.06.2008, kui detonaatorid politseiametnike poolt toimetatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti. Seega Kaarel Marritov pani toime lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku omandamise ja hoidmise ehk käitlemise, mis on kvalifitseeritav KarS § 415 lg 1 järgi. Samuti tema, omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt LMS § 14 lg 1 p-dele 2 ja 4, mille alusel isik omandab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse hoida, soetada ning võõrandada lõhkematerjali, soetas ta ebaseaduslikult, mitte varem kui 1998.a, kohtueelses menetluses tuvastamata isikult üleandmise teel ükssada kolmkümmend viis

(135)grammi suitsuta püssirohtu, mida hoidis ebaseaduslikult, s.o vastuolus LMS § 34 lg 1 ja 2 sätetega, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele, samuti ei tohi lõhkematerjali jätta valveta ning lõhkematerjali võib hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis, oma elukohas xxx alates selle omandamise hetkest kuni 18.06.2008, kui püssirohi politseiametnike poolt toimetatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti. Seega Kaarel Marritov pani toime lõhkeaine ebaseadusliku soetamise ja hoidmise ehk käitlemise, mis on kvalifitseeritav KarS § 414 lg 1 järgi. Samuti tema, omamata relvaseaduse § 66 lg 1 p 1 sätestatud relva valmistamise tegevusluba, valmistas ebaseaduslikult, mitte varem kui 1998.a, Xxx osade asendamise ja puurimise teel 26 mm kaliibrilisest signaalpüstolist tulirelva, s.o ühelasulise püstoli, millest saab lasta püstolipadrunitega kaliiber 9 mm Luger, omandades signaalpüstoli ümberehitamise teel RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes tsiviilkäibes piiratud käibega tulirelva, s.o ühe

(1)signaalpüstolist isevalmistatud püstoli. Samuti tema, omamata relvaseaduse § 19 lg 3 järgi piiratud tsiviilkäibega tulirelvadele ja relvadele mõeldud laskemoona soetamise aluseks olevat, relvaseaduse § 32 lg-tes 1 ja 2 sätestatud relvasoetamisluba, mille alusel isik omandab õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relvale vastava laskemoona soetamiseks või relvaseaduse § 34 lg-s 2 sätestatud relvaluba, mille alusel isik omandab õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks, omandas ajavahemikul 1994 – 2006.a Kaitseliidu õppustelt, relvaseaduse § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelvadele mõeldud laskemoona, s.o seitsekümmend neli

(74)automaadipadrunit kaliiber 7,62x39 mm ning millalgi 1990-ndatel aastatel kohtueelses menetluses tuvastamata isikult vähemalt ühe

(1)püstolipadruni kal 7,62 mm Tokarev ning hoidis signaalpüstolist isevalmistatud tulirelva ja padruneid ebaseaduslikult oma elukohas Xxx alates nende omandamise hetkest kuni 18.06.2008, kui need politseiametnike poolt toimetatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti. Seega Kaarel Marritov pani toime tulirelva valmistamise ning tulirelva ja tulirelva laskemoona ebaseadusliku omandamise ja hoidmise, s.o. käitlemise, mis on kvalifitseeritav KarS § 418 lg 1 järgi. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid Kaarel Marritov ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. 3 Kohus leiab, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Kaarel Marritovi süüdi talle esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Kaarel Marritovi süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kaarel Marritovilt tuleb riigituludesse välja mõista sundraha I astme kuriteos süüdimõistmise eest ning ekspertiisi tasud ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 17 657.60 krooni. Arvestades Kaarel Marritovi varalist seisundit , seda, et tegemist on eaka pensionäriga, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu . Kohus on seisukohal, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Kaarel Marritovil menetluskuludest hüvitada 3000 krooni ja ülejäänud 14657.60 krooni osas tuleb menetluskulud jätta riigi kanda. Kohus juhindus KrMS § 180 lg 3; 248; 249 . Kohtunik 4