1-08-13294\2

(4146), asitõendite vaatlusprotokollides (tl 62-75, 120) kajastuvaga, DNA ekspertiisi aktis antud arvamusega (tl 105-111). Tunnistaja V Z andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tema töötas 12.05.2008.a. valvurina selles majas (xxx), kus neljandal korrusel elas A.Kukhtin. Ta nägi A.Kukhtini sel päeval mitmel korral liikumas koos mingi mehega, keda tema ei tundnud. Hommikupoole tuli A.Kukhtin tema juurde ja ütles, et tappis inimese. Tema ei uskunud seda ja läks koos A.Kukhtiniga viimase korterisse. Toas oli korralagedus, seal vedelesid vist pudelid. Kui ta läks alla tagasi, siis nägi, et trepikäsipuudel oli verd ja verd oli ka valveruumis aknalaual. A.Kukhtin seletas talle, et see tapetu oli tema sõber, kes ähvardas teda, alandas ja ähvardas noaga. A.Kukhtin ütles, et ta väänas käe välja ja tappis ta. A.Kukhtin oli šokis, kuid rääkis mõistlikult ja rahulikult, natuke oli närviline. Kui ta läks koos A.Kukhtiniga trepist üles, siis A.Kukhtin kõikus A.Kukhtini korteris ta mingit kära ei ole kuulnud. A.Kukhtin ütles temale, et ta kaitses ennast. A.Kukhtin andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tema tundis E.E aprillist 2008.a., kuna nad töötasid koos samal objektil. Suhted olid neil head. Koos töötasid poolteist kuud. Kui E.E aeti kodust välja, siis ta palus luba elada tema juures 3 päeva ja tema nõustus sellega. Ta tuli tema juurde 09.05.2008.a. koos kassi ja kahe kohvriga. Nad leppisid omavahel kokku, et E.E kolib tema elamispinnalt välja 12.05.2008.a. E.E ütles, et sellega probleeme ei tule. 12.05.2008.a. õhtul ostsid nad koos alkoholi ja toiduaineid Esimene tüli nende vahel leidis aset kella 23 paiku õhtul seoses sellega, et E.E soovis jätkuvalt tema juures elada nädala, kuigi tema oli E.E leidnud elamiseks toa, mille eest E.E pidi kuus maksma 2300 krooni. Tema seletas E.E , et tal on elamine niigi kitsas ja käituda tuleks vastavalt varasemale kokkuleppele. Ta ütles E.E , et kui ta ei nõustu korterist ära minema, siis kutsub ta oma poja appi. E.E lubas temaga arved klaarida, ütles, et ka temal on omad tuttavad, kes võivad ka tema pojale halba teha. Tema käskis E.E võtta oma kass ja kohvrid ja minema kaduda. E.E lükkas teda ja neil tekkis omavahel rüselus, mille käigus E.E lõi teda rusikatega vastu keha. Tema kukkus maha. E. E kukkus rüseluse käigus diivanile seljaga. E.E kriimustas teda kahvliga näkku. Tema võttis E.Ei käest kahvli ära ja lõi rusikatega kehasse. Võimalik, et lõi E.E sama kahvliga, täpselt ei tea seda. See oli vastastikune rüselus, mis siiski vaibus. Politseid ei kutsunud, sest ei pidanud vajalikuks. Vahepeal nad heitsid magama ja magasid umbes kella neljani hommikul. Hommikul kerkis elamispinna küsimus taas üles, E.E hakkas ähvardama, et halvasti läheb nii temal kui ka tema pojal. Toimus uus kaklus. E.E oli temast suurem ja tugevam, surus ta vastu pliiti ja hakkas teda kägistama kaelast ja lubas ära tappa. Silmad olid tal vihased. Tal hakkasid silme ees juba rõngad tekkima. Ta ei saanud enam hingata. Tema võttis oma viimase jõu kokku ja kobas parema käega selja tagant pliidilt midagi. Vasaku käega surus ta E.E endast eemale hoides E.E paremast käest. Ta sai parema käega selja tagant pliidilt kätte kahvli või noa (hiljem sai aru, et sai noa) .Nuga sattus kaela vasakule poole. Ta sai aru, et tabas kaela, kuigi ei soovinud kaela lüüa ega sihtinud sinna lööki, E.E kaelast purskas verd ja ta suri praktiliselt tema käte vahel. Ta viis E,.E diivanile ja läks politseid kutsuma. Käed pesi vannitoas puhtaks. Eksperdiarvamuse kohaselt oli E.E surma põhjuseks torke-lõikehaav vasakul pool kaelas koos välimise unearteri vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Vigastus on tekitatud löögist torkevahendiga (näiteks noaga) vasakule poole kaela piirkonda suunaga vasakult paremale veidi ülevalt tagant ette alla kusjuures torke-lõikevahendi tera on olnud õhukese seljaosaga või kahepoolse teritusega, selle pikkus on olnud vähemalt 8 cm , tera laius orienteeruvalt 1,8 cm. E.Eil esinesid veel mitmed terava vägivallaga tekitatud vigastused (torke-lõikehaavad) ja verevalumid, kuid need ei olnud eluohtlikud. Toksikoloogiauuringul leiti E.E laiba verest 2,69 mg/g ja silmaklaaskehavedelikust 3,14 mg/g etüülalkoholi, mis vastab raskele alkoholijoobele elaval inimesel. Eksperdiarvamuse kohaselt (DNA eskpertiis) on sündmuskohalt leitud ja ära võetud esemetelt saadud proovidelt leitud nii A.Kukhtini kui E.E bioloogilist materjali, A.Kukhtini küünefragmentidelt võetud materjali puhul ei saa välistada E.E DNA esinemist selles. A.Kukhtin on toime pannud E Ei tapmise, kuid tema tegu ei ole õigusvastane, kuna A.Kukhtin on tapmise toime pannud hädakaitseseisundis ja ei ole seejuures ületanud hädakaitse piire ehk kohaldamisele kuulub KarS § 28 lg 1. Kohtul ei ole alusta kahelda A.Kukhtini ütluste tõepärasuses. A.Kukhtin on andud kogu menetluse vältel samasuguseid ütlusi. Mõningad ebatäpsused tema ütlustes võivad olla tingitud alkoholijoobest tuleneva detailide mittemäletamisega, kuid A.Kukhtini seletused on kokkuvõttes loogilised ja kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Kohus ei ole tuvastanud kogu menetluse kestel, et A.Kukhtin oleks püüdnud midagi juhtunust varjata, oma süüd pehmendada või tegelikkust moonutada. A.Kukhtini ütlustes ei ole põhjust kahelda ka seetõttu, et tal ei olnud kannatanu vastu mingit vihavaenu ja nimetas kannatanut ka kohtuistungil rahulikuks ja intelligentseks inimeseks. Mis kannatanuga juhtus, et ta „selliseks keeras“, seda ei oska A.Kukhtin seletada. A.Kukhtin on samasuguseid ütlusi nagu kohtus, andnud ka sündmuskoha olustikuga seostamisel, mille kohta videosalvestist vaadati kohtuistungil. Kusjuures tuleb märkida, et sisuliselt ei lastudki A.Kukhtinil näidata seda, kuidas ta noa võttis ja E.E lõi, kuna temalt ei olnud sündmuskohal eemaldatud käeraudu ja selja tagant noa võtmist ei saa keha ette pandud käeraudades kätega kuidagi näidata. Samuti lasti sündmuskohal A.Kukhtinil ruumi sisenedes tõsta esemeid ühest kohast teise. Kohtu arvates ei ole A.Kukhtinile etteheidetav see, et ta eksperdile ei jutustanud detailselt toimunud rüseluse või kakluse käiku. A.Kukhtin on varem karistamata isik ja ekspert oli A.Kukhtini jaoks tõenäoliselt vaid arst, mitte kriminaalasja menetleja, kellele tuleb või võiks juhtunut üksikasjalikult kirjeldada. A.Kukhtin seletas kohtule, et tema käest ei küsitudki juhtunu kohta detailselt arsti juures, kui tuvastati tema vigastusi. Kohtu arvates ei ole A.Kukhtinile etteheidetav ka see, et ta pärast esimest rüselust, mis õhtul aset leidis, kohe politseid ei kutsunud, et vabaneda E.E . A.Kukhtin seletas kohtule, et ta ei pidanud seda vajalikuks. Ta pidas kannatanut normaalseks ja üldiselt rahulikuks meheks, isegi sõbraks ja leidis, et kaks meest saavad oma probleemi lahendatud ilma kõrvalise abita. A.Kukhtin ei ole eitanud E.Ei tapmist ja on oma ütlustes olnud järjekindel. Nuga, mis lebas vannitoas, oli määrdunud kannatanu verega. A.Kukhtini seletus selle kohta, et nuga võis veriseks saada, kui ta pärast E.Ei löömist teise noaga, vannitoas käsi käis pesemas, on igati loogilised. Nagu A.Kukhtin ütles, siis oli tänu kannatanu kaelast purskunud verele ka tema ise üleni verega koos ja tilkus sellest. Et A.Kukhtin oli verine, seda kinnitavad ka tunnistaja V.Zütlused selle kohta, et verd oli ka väljaspool A.Kukhtini korterit pärast seda, kui A.Kukhtin tema juurde abi otsima tuli. Kuidas puust käepidemega nuga vannitoa põrandale sattus, seda A.Kukhtin seletada ei osanud. Arvestades segadust, mis A.Kukhtini korteris valitses (ja mis kajastub ka sündmuskoha vaatlusprotokollis tl 3-37) , ei ole ka noa vannitoa põrandal vedelemine imekspandav. Asjaolu, et A.Kukhtini arstlikul läbivaatusel ei ole A.Kukhtini kaelal leitud kägistamisjälgi, ei kinnita üheselt seda, et A.Kukhtin enda kägistamise kohta E.Ei poolt valetab. A.Kukhtin seletas kohtule, et tal oli seljas kraega spordijakk ja E.E kägistas teda lühiajaliselt. Seega ei pruukinudki kägistamisjäljed olla hiljem nähtavad ja kuna A.Kukhtin ei pidanud vajalikuks kägistamise kohta arstile-eksperdile midagi avaldada , siis võisid need vigastused jääda ka tähelepanuta. Asjaolu, et kannatanu verd on leitud ka kannatanu jalatsi talla alt kinnitab A.Kukhtini ütlusi selle kohta, et ta viis kannatanu diivanile ise pärast tema noaga löömist, mitte ei viita kohtu arvates sellele, et A.Kukhtini enesekaitseversioon on väljamõeldis. Kannatanu R.E seletas kohtule, et E.E oli tema isa. Viimasel ajal ta temaga ei suhelnud. Ta teadis ainult seda, et isal oli korter, kust ta pidi välja kolima. Isa oli alkohoolik. Ta ei olnud vägivaldne, kuid halvasti võis küll öelda. Isa oli umbes tema pikkune, see on 1m 77 cm. Isa oli tugeva kehaehitusega ja töötas kunagi miilitsas. On ilmne, et nii E.E kui A.Kukhtin olid mõlemad alkoholijoobes. Kannatanu oli raskes alkoholijoobes. Nad tülitsesid korteris mitmel korral, vahepeal magasid välja viinauima. Kuidas ja millal nad täpselt tekitasid teineteisele kergemaid kehavigastusi rüseluste käigus, ei ole teada. Ainult tulenevalt sellest, et E.Eil esinesid mitmed mitteeluohtlikud lõiketorkehaavad, teha järeldust nagu oleks A.Kukhtin rünnanud E.E noaga seni, kuni tal õnnestus teda noaga kaela lüüa ja tappa , oleks meelevaldne. Ei saa tähelepanuta jätta, et ka A.Kukhtinil esinesid mitmed mitteeluohtlikud vigastused, sealhulgas ka verevalumid ja nahamarrastused, kusjuures nahamarrastused ja nahakriimustused näol võisid olla tekitatud kriimustamisest lõike-torkevahendi terava torkava otsa või lõikeservaga . E.E oli asunud A.Kukhtini juurde ajutiselt elama A.Kukhtini loal, kuid ei pidanud kinni kokkuleppest elada A.Kukhtini juures kolm päeva. Koos tarvitati alkoholi ja kuna A.Kukhtin jätkuvalt soovis E.Ei enda korterist lahkumist, siis järgnesid ähvardused E.Ei poolt nii A.Kukhtini kui ka viimase poja kohta. Esimene tüli päädis vaid rüseluse ja kaklusega, mille käigus tekitati teineteisele kergemaid kehavigastusi. Teise tüli puhul ründas E.E A.Kukhtini, surus teda seljaga pliidile, samal ajal pigistas teda kaelast kuni A.Kukhtin ei saanud enam hästi hingata, tal tekkisid silmade ette „rõngad“ nagu ütles A.Kukhtin kohtus. Pigistades kaelast lubas E.E A.Kukhtini ära tappa. Rünne A.Kukhtini vastu oli alanud ja kestis . Sellises olukorras oli A.Kukhtinil täielik alus karta reaalselt oma elu pärast . A.Kukhtin oli hädakaitseseisundis. Kuna E.E surus A.Kukhtini seljaga pliidile ja samal ajal teda kaelast pigistas, siis ei olnud sellises situatsioonis A.Kukhtinil üldse erilisi valikuid enda kaitse teostamiseks. Kobamisi sai ta pliidilt selja tagant parema käega haarates kätte esimese ettejuhtuva eseme, milleks osutus nuga ja ta lõi sellega E.E viimase ründe tõrjumiseks. Hädakaitse piire ei ole antud juhul kohtu arvates ületatud. Nagu eelpool nimetatud, puudusid A.Kukhtinil üldse võimalused valida vahendit ründe tõrjumiseks. Tähelepanuta ei saa jätta, et ka vastastikuse kakluse puhul on võimalik hädakaitseseisundi tekkimine. Hädakaitseseisund tekib kakluse puhul vaid siis, kui üks osalejatest muutub võitlusvõimetuks. Antud juhul oli selleks osalejaks A.Kukhtin. A.Kukhtin ei sihtinud konkreetselt kannatanut kaela, tal oli ükskõik, kuhu ja millega lüüa, tema ainus soov oli vabaneda E.Ei haardest. A.Kukhtin tegutses E.Ei löömisel vaid sooviga ennast kaitsta, mitte mingitel muudel motiividel. On tuvastatud, et A.Kukhtini poolt oli aktiivne kaitsetegevus vajalik ja vältimatu ja vahendeid valida kestva ründe ajal ei olnud tal sisuliselt võimalik. A.Kukhtin sai aru, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras ja tegutses sellest arusaamast lähtuvalt. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusevastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Ründe tõrjumise õigus oli A.Kukhtinil olemas ja selle õiguse all tuleb mõista ründe täieliku lõpetamise õigust. A.Kukhtini poolt kaitsetegevuseks kasutatav vahend oli vastavuses ründe ohtlikkusega. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust tuleb Alexander Kukhtin tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Anne Ennok kohtunik Anneli Kuzmina rahvakohtunik Aadu Vesmes rahvakohtunik