Obsah (4)

§ 751§ 76§ 75§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. märtsil 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-2048 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri V

§ 751

lg-le 3 vastavalt määrata Tanel Reimanni elektroonilise valve kestuseks 6 (kuus) kuud.

§ 76

lg 4 alusel määrata Tanel Reimanni katseajaks kandmata karistuse aeg, s.o alates kohtumääruse jõustumisest kuni 5. märts 2011. a. Kohustada Tanel Reimanni katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7 ja lg 4 alusel määrata Tanel Reimanni katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
2. asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemisest;
3. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
4. pöörduda ühe kuu jooksul alates vabanemisest psühhiaatri vastuvõtule ja läbida vajalikuks peetav ravikuur või nõustamine. Määrus Tanel Reimanni suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tanel Reimann on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu
5. märtsi
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1756 karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 4 aastase vangistusega. Mõistetud karistusasja algust arvestati alates 05.09.2007. a.

§ 68

lg 1 alusel mõistetud karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg alates

1. augustist 2006 kuni
2. veebruarini
3. a, s.o 5 kuud ja 28 päeva. 07.01.
4. a esitas Tanel Reimann Tartu Maakohtule taotluse karistuse kandmiselt ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Karistuse kandmine algas 05.09.
5. a ja lõpeb 07.03.
6. a. T. Reimann on varem kriminaalkorras karistatud Tallinna Linnakohtu 12.08.
7. a otsusega KrK § 15 lg 2- KrK § 139 lg 1 järgi, karistatus on kustunud. Kriminaalhooldaja ei poolda T. Reimanni ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Formaalselt sobib isik elektroonilise järelevalve alla. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedased. Arvestades aga isiku käitumist vabaduses, pikaajalist narkootikumide tarbimist, tööharjumuse puudumist ja seda, et isik on toime pannud rahvatervise vastase ohtliku kuriteo, ei poolda kriminaalhooldusametnik tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad T. Reimann seletas, et ta on vanglas tegelenud vaimsete asjadega. Narkootilisi aineid ei ole ta alates
8. a tarbinud. 2 Prokurör ei vaielnud vastu. T. Reimanni karistuse kandmiselt ennetähtaegsele vabastamisele Kaitsja leiab, et T. Reimanni on võimalik vabastada ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Ta on võimeline elama ilma õigusrikkumiste ja narkootiliste aineteta, seda näitas periood, mil ta oli kautsjoni vastu vabaduses, samuti hea käitumine karistuse kandmise ajal. Kohtuniku seisukoht T. Reimann mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on T. Reimann temale mõistetud karistusajast üle poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 pst 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul T. Reimanni tulevane elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T. Reimanni varasem kriminaalkaristus on kustunud. Käesoleva karistuse kandmise ajal vanglas ei ole ta distsiplinaarsüütegusid toime pannud. Kohus leiab, et reaalne vanglakaristus on T. Reimannile, kes on vaglas esimest korda, avaldanud eripreventiivset mõju, mistõttu on võimalik ta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada koos elektroonilisele valvele allutamisega. T. Reimannil on Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt tekkinud tahe läbi viia muutusi oma elus, samuti saab ta aru oma süüst. Kinnipeetav tunnistab, et oli kokaiinist sõltuvuses, sest see aitas leevendada stressi. T. Reimanni väärtushinnangutes on prevaleerinud materiaalsed väärtused. Samas nähtub nimetatud iseloomustusest ja T. Reimanni enda selgitustest, et tema hoiakutes on toimunud positiivne muutus – ta tegeleb rohkem vaimsete asjadega. Positiivseid muutuste elluviimist aitaks toetada kriminaalhooldus. Oluline on, et T. Reimannil on vabaduses olemas toetav sotsiaalvõrgustik lähisugulaste näol ja võimalus sugulase firmas saada kohe tööd. Seega on tal võimalik hakata teenima iseseisvat sissetulekut, mis vähendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Elektroonilise valve ranged tingimused omakorda aitaksid süüdimõistetu käitumist kontrollida, mis on mitme aasta jooksul narkootilisi aineid tarbinud isiku puhul väga oluline. Kohtunik leiab, et elektroonilise valve tähtajaks tuleb T. Reimannile määrata 6 kuud, mis tulenevalt

§ 751

lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge. 3

§ 76lg-le 4 ja § 78 p-le 2 tuginevalt kestab T.

Reimanni katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 05.03.2011. a. Sellel ajal allutatakse T. Reimann

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb T. Reimannile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ja asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna T. Reimann on olnud impulsiivse käitumisega ja tarvitanud narkootilisi aineid, peab kohtunik vajalikuks määrata talle kohustuse pöörduda ühe kuu jooksul psühhiaatri vastuvõtule ning läbida vajalikuks peetav ravikuur või nõustamine. T. Reimann on oma nõusoleku selleks andnud. Kui T. Reimann katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus

§ 76lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Ingeri Tamm Kohtunik 4