← Eesti

1-09-2937/5

Kriminaalasi nr 1-09-2937 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20 märts 2009. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-2937 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretä

§ 139

lg 2 p 1, 3 järgi 8 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 17.07.1998.

§ 139

lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 järgi 8 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 15.11.1999.

§ 140lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks Kr

K § 41 alusel 1 aasta 8 kuud vabadusekaotust; 4) 22.06.2000.

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks Kr

K § 40 lg 3 alusel 1 aasta 5 kuud vabadusekaotust; 5) 26.04.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi 4 kuud vangistust; 6) 25.01.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 5 kuud vangistust; 7) 21.03.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 4 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel 4 aastat 2 kuud vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Rainer Suurmetsa tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elu- ja töökoht, teda on vangistuse ajal karistatud narkootikumide tarvitamise eest ja tal on ka kehti distsiplinaarkaristus. Rainer Suurmets ise avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda, kuna ta on väga kergesti mõjutatav ning seetõttu soovib ta, et vabaduses oleks tal kriminaalhoolduse näol kontroll, mis sunniks teda korralikult käituma. Vabanedes loodab ta elama asuda Tallinnas Männiku teel asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse, kirjalikku nõusolekut ei ole ta taotlenud, vaid lihtsalt on vaimulikuga rääkinud. Ka kaitsja leidis, et Rainer Suurmetsa võiks tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna tal pole vabaduses kedagi toetamas ja kriminaalhooldaja näol oleks tal vajalik tugi ühiskonnas toimetulekuks. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Rainer Suurmets on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Rainer Suurkase ennetähtaegseks vabastamiseks puudub alus. Rainer Suurmets on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viimane karistus on talle mõistetud kuritegude eest, mis ta on vangistuse ajal toime pannud. Samuti on teda korduvalt karistatud vangistuse ajal ka distsiplinaarkorras, viimast kartsa kandis ta alles 2008.a suvel. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. 2

(3)Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Peale selle nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et kinnipeetaval puudub ennetähtaegsel vabanemisel elukoht. Kuigi kinnipeetav ise loodab elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse, ei ole tal esitada kohtule tõendeid selle kohta, et tal ka reaalne kokkulepe sinna elama asumise osas oleks. Ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasneb kriminaalhooldus, mille kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Käesoleval juhul ei oska kinnipeetav nimetada kohta, kuhu ta reaalselt elama asuks ja seega pole võimalik tema üle käitumiskontrolli teostada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.