lg 1 p 1 alusel välja mõista Nikolai Nikolajevlt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o. 10 875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ N.Nikolajev , kriminaalasi 1 – 08 – 16644, sundraha“ Dokument sundraha tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
lg 1 alusel välja mõista Nikolai Nikolajevilt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 16 095 (kuusteist tuhat üheksakümmend viis ) krooni ja 20 senti.
lg 1 alusel välja mõista Nikolai Nikolajevilt menetluskuluna tasu ekspertiiside läbiviimise eest summas 159 429 (sada viiskümmend üheksa tuhat nelisada kakskümmend üheksa) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ N.Nikolajev , kriminaalasi 1 – 08 – 16644, menetluskulud“ Dokumendid menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed: N.Nikolajevilt ära võetud riided- tagastada N.Nikolajevile peale kohtuotsuse jõustumist, CD plaat salvestisega jätta kriminaalasja juurde, ülejäänud asitõendid hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse motiivid: Nikolai NIKOLAJEVit süüdistatakse selles, et tema 01.-02.juulil 2008.a. Tallinnas Xxx, viibides külalisena TT kasutada olevas korteris, pani toime TT tapmise, mis seisnes selles, et tekkinud tüli käigus lõi korduvalt TT käte ja jalgadega, amortisaatoriga ning metallist harjavarrega pea piirkonda, sh ka TT lamades asendis viibimisel, tekitades TT elupuhuselt tömbi aju-kolju trauma peaajupõrutuse, koldeliste pehmekelmealuste verevalumite, koljuluude murdude, hulgaliste põrutushaavade (kokku vähemalt 30) ning nahaaluste verevalumitega näol ja juustega kaetud peanahal, milliste vigastuste tagajärjel TT suri tundides mõõdetava aja pärast sündmuskohal, aga samuti elupuhuselt põrutushaavad ja nahaalused verevalumid labakätel ja küünarvartel ning nahaalused verevalumid tuharatel – kirjeldatud käitumisega pani Nikolai Nikolajev toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav N.Nikolajev ennast TT tapmises süüdi ei tunnista. Vaatamata süüdistava süü mitte tunnistamisele on kohtu arvates leidnud täielikult tõendamist, et Nikolai Nikolajev temale inkrimineeritava kuriteo toime pani. Süüdistatav Nikolai Nikolajev väitis kohtuistungil, et küll lõi mõned korrad TT, keda teadis varasemalt Õismäe turu kaudu, kuid löömist alustas TT ise, lüües teda metallist vardaga tugevalt vastu selga nii, et tema „selg valust põles“. N.Nikolajevi väidete kohaselt oli TT eelnevalt käinud sellesama vardaga tänavatelt naiste käekotte röövimas, tulnud enda koju mitme naiste käekotiga, milles olid ka naiste passid, ärbeldes, et niiviisi tulebki raha teenida, mitte aga prügikastides sorida. Selline käitumine, kus TT oli rünnanud tänaval kaitsetuid naisi ja emasid, ajas teda väga tigedaks, kuna selline inimene tuleks taolise tegevuse eest üldse üles puua. TT näol oli tema arvates tegemist kõrgema kategooria sadistiga (seda väljendit kasutas süüdistatav oma viimases sõnas). N.Nikolajevi väide selle kohta, et TT käis tänaval naistelt nende käekotte röövimas, on ilmselge väljamõeldise, kuna see ei haaku ei kannatanu ega tunnistajate ütlustega vähimalgi määral, liiatigi pole N.Nikolajev sellest kohtueelsel uurimisel sõnagi rääkinud, oskamata seda kohtus põhjendada). Süüdistatav on andnud eeluurimisel ja kohtus vastukäivaid ütlusi selle kohta, kas TT lõi eelnevalt sellesama vardaga ka korteris viibinud naisi (ehk siis tunnistajaid TTja S.K ), jäädes lõpuks seisukohale, et see võis ,aga võis ka mitte nii olla. N.Nikolajev tunnistas, et ta lõi sellesama vardaga TT mitu korda vastu pead, oskamata täpsustada, mitmel korral. N.Nikolajev ta ei suutnud põhjendada ka vastuolu kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ( tl 287), kus rääkis kätega TT löömisest, seejärel ka sõrmedega silma ja käega vastu kõrisõlme. Kohtus ta seda ei kinnitanud. Süüdistatav tunnistas, et TT lüües oli temal ükskõik, kuhu teda tabab, ta ei mäleta, mis asendis TT löömise ajal oli ja ei tea, mis TT tema löökide tagajärjel juhtus. Kas ta ütles midagi või mitte, temast jäi TT korteripõrandale maha lamama. Mis olukorras ta oli, ei tea. Kohus leiab, et N.Nikolajevi ütlustes TT löömise osas ei ole alust kahelda. On ilmne, et süüdistatav annab endale aru, et arvestades kogutud tõendeid, ei ole tal seda mõtet salata, kuid ta püüab vähendada enda süü suurust, näidates kannatanut tõelise sadistina, kes tegi kurja kaitsetutele inimestele ja teenis sellega leiba. Kohus ei välista, et TT võis eelnevalt lüüa N.Nikolajevit metallvardaga selga, (ka tunnistaja S.K kinnitab, et TT lõi N.Nikolajevit) kuid mitte ühegi tõendiga ei ole kinnitamist leidnud N.Nikolajevi võimalik kaitsetegevus TT rünnaku vastu. N.Nikolajevil ei ole ekspertiisi käigus tuvastatud mingeid vigastusi, mis sellele viitaksid. Samuti ei ole ka N.Nikolajev ise andnud selliseid ütlusi, mis annaksid alust arvata, et N.Nikolajev tegutses hädakaitseseisundis. Kriminaalasjas ei nähtu kõige vähemaidki viiteid kellelegi teisele isikule, kes peale N.Nikolajevi võis TT peksta või jätkata pärast N.Nikolajevi korterist lahkumist TT peksmist. Ei nähtu, et kellelgi võis selleks mingigi põhjus olla. N.Nikolajevit seevastu oli TT mingil põhjusel ärritanud ja tal oli võimalus temale kätte maksta. N.Nikolajevi alkoholisõltuvus ja alkoholijoove kuriteo toimepanemise ajal annavad alust arvata, et N.Nikolajevi korduvad väited selle kohta, et ta ei mäleta, kuhu ja mitmel korral ta lõi TT, vastavad tõele. Samuti võib ta ähvardava range karistuse hirmus näidata oma käitumist tagasihoidlikumana tegelikkusest. Kannatanu RT(TT ema) teadis vaid ,kus poeg elas, kuid poega tolle viimases elukohas ta külastanud polnud. Poja sõpru ja tuttavaid ei teadnud, samuti ei osanud ta midagi öelda poja alkoholitarvitamise harjumuste kohta. Poeg oli õrna hingega ja esimesena kellelegi kindlasti kallale ei läinud. Oli väga abivalmis inimene. Seoses poja surmaga kandis tema matusekulusid kokku ca 14,5 tuhat krooni, kuid nende kulude hüvitamist kannatanu ei soovi. Kannatanu leiab, et kuriteo toimepanija on samasugune Eesti Vabariigi ohver nagu tema poegki ja teda ei olekski vaja üldse karistada. Kannatanu loodab, et süüdistatav leiab endale pääsemise usu läbi. Kannatanu ütlustes, millistega ta iseloomustab oma poega, ei ole kohtul põhjust kahelda, kuid arvestamata ei saa jätta, et R.T suhe pojaga ei olnud sedavõrd tihe, et ta oleks adekvaatselt võimeline hindama oma poja käitumist ja elustiili sel perioodil, mis hõlmab ka kuriteosündmust. Tunnistaja SK kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema teadis varasemalt nii TT kui N.Nikolajevit, mõlemat ca 4 aastat. Ta oli nende mõlemaga sõbralikes suhetes ja nad olid koos L.T , N.Nikoljaviga viibinud TT korteris Villardi tänaval mitmel korral ja seal ka ühiselt alkoholi tarvitanud. Esimesel korral oli tunnistaja seal viibinud ka kahekesi koos T.T , hilisematel, sh ka viimasel korral kunagi juulis 2008.a. aga alati neljakesi. Tol viimasel korral jõuti korterisse õhtupoolikul, peale alkoholi tarvitamist lahkus tema koos L.T , tagasi nad enam ei läinud ning N.Nikolajev ja TT jäid korterisse edasi kahekesi, rohkem tema neid enam ei näinud. N.Nikolajev liikus aeglaselt, kuna tal puudusid osad varbad ja nägi vaid osaliselt ühe silmaga. N.Nikolajev oli käitumiselt rahulik. Tunnistaja võttis kohtus õigeks eeluurimisel räägitu, et TT oli üldiselt purjus peaga agressiivne ja otsis kõigiga tüli ning et TT lõi L.T rusikaga näkku ja N.Nikolajevit lahtise käega näkku, peale mida Nikolai kukkus diivanile istukile. Rohkem tunnistaja nähes keegi kedagi ei löönud, TT surmast sai tunnistaja teada politseinike käest. S.K puhul tundub, et ta ajab korduvad käimised TT juures mõnedes deitailides segamini, kuna ei mäleta täpselt. Tunnistaja L T kohtuistungil antud ütlused kinnitasid tunnistaja S.K ütlusi ja nendest ütlustest nähtub lisaks, et temagi teadis nii N.Nikolajevit kui TT varasemast ajast ja oli korduvalt viibinud TT viimases elukohas. Ta mäletas viimasest korrast vaid väikest tüli S.K ja TT vahel seoses sigarettidega ja TT poolt S.K lükkamist. Peale viimasel korral TT korterist lahkumist nägi ta N.Nikolajevit, kes rääkis talle, et TT pole vaja enam karta ja rohkem ta ei tule. TT korterist lahkumise aja kohta annavad tunnistajad erinevaid ütlusi. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest ja selle lisadest – tehnilise uuringu protokollidest nähtuvalt (tl 3-65 ja 68-104) leiti sündmuskohal Tallinnas Xxx korterist 03.juuli 2008.a. varahommikul verekahtlasi plekke ja jälgi. Neid esines ukse seesmisel küljel, toas kraanikausi serval ja kraanikausis, kraanikausi kõrvalt ahjult leiti hulgaliselt verekahtlasi jälgi ja pritsmeid ja isegi juuksekarvu. Surnukeha leiti diivani ees maas kõhul asendis, surnukeha asukoha kogu ümbruses põrandal oli verekahtlasi jälgi. Sündmuskohalt leiti mitmeid tühju odekolonnipudeleid, samuti amortisaatori-laadne metallist ese hulgaliste verekahtlaste jälgedega. Akent katvatel kardinatel oli näha hulgaliselt verekahtlasi pritsmeid, ukse kõrvalt nagi juurest leiti oranž plastmassist harjavarretaoline ese, mis alumisest otsast oli kõverdunud ja mille ülemises otsas oli ohtralt verekahtlasi jälgi. Verepritsmeid oli toas praktiliselt igal pool, ka riidepuudel rippuvatel riideesemetel ja isegi toa laes. Sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatakse ka surnukehal visuaalsel vaatlusel täheldatud ulatuslikke vigastusi (eriti näo- ja peapiirkinnas), samuti DNA-proovide võtmist ning hiljem täiendavalt erinevate jälgede otsimist ja fikseerimist. Eksperdiarvamuses surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis (tl 153-170) antud eksperdiarvamusest nähtub, et surma põhjuseks oli aju-kolju trauma, ära on märgitud et põrutushaavu TT peas oli vähemalt 30, et surmaga lõppenud aju-kolju trauma on tekitatud hulgalistest jõulistest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega erinevatesse peapiirkondadesse. Kirjeldatud on ka surnukehalt leitud mitteeluohtlikke tervisekahjustusi, mis kohtuarsti hinnangul on iseloomulikud enesekaitse käigus saadutele. Need vigastused võisid olla saadud elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide tõrjumisel, kõik vigastused on elupuhused ja tekitatud suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel, TT võis peale vigastuste saamist elada mõne tunni. Tõenäoline on, et vähemalt osa vigastustest on tekitatud kannatanu lamavas asendis viibimisel. T.T tuvastati verest ja uriinist etüülalkoholi koguses, mis vastab raskele alkoholijoobele elaval inimesel. Riigikohus on oma lahendites (nt. nr 3-1-1-128-06) asunud seisukohale, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes iseäranis siis, kui toimepanija tegu koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost või ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkusest (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Lootus, et konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale, ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, toetuma konkreetsetele asjaoludele ega tohi olla sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Asitõendite vaatlusprotokollidest, tehnilise uuringu protokollidest ja fototabelitest (tl 110-146) nähtub sündmuskohalt politsei poolt kaasavõetud erinevate esemete, surnul seljas olnud riiete ning kahtlustatavalt N.Nikolajevilt kinnipidamisel äravõetud riiete ja jalanõude põhjalik kirjeldamine koos fotodega. Eksperdiarvamuses DNA-ekspertiisiaktis (tl 178-189) nähtuvalt : arvamuse p 4 kohaselt leiti TTDNA-d muuhulgas harjavarrelt ja N.Nikolajevi nahkvestilt; arvamuse p-de 15 ja 16 kohaselt segisti kraanilt ja N.Nikolajevi teksapükstelt DNA-analüüsiks võetud proovides mis sisaldasid verd, leiti N.Nikolajevi DNA-d. Eksperdiarvamuses sõrmejäljeekspertiisiaktis nähtub (tl 198-204), et sündmuskohalt leiti N.Nikolajevi sõrmejälgi nii deformeerunud oranžist plastist harjavarre alumiselt otsalt, aga ka korteriukselt ukselingi kohalt, kraanikausilt ja ahjult mitmes erinevas kohas; Eksperdiarvamuses jälje ekspertiisiaktis (tl 209-220) nähtub, et võrreldes sündmuskohalt leitud jalatsijälgi N.Nikolajevilt kinnipidamisel äravõetud jalatsitega, siis võivad need jäljed olla jäetud N.Nikolajevi jalatsitega. N.Nikolajevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 276-278) nähtub temalt kinnipidamisel erinevate riietusesemete ja jalanõude äravõtmine. Kõik need tõendid kinnitavad N.Nikolajvei viibimist ja ringiliikumist ning esemete puudutamist sündmuskohal. EKEI teostatud verejälje uuringust (tl 224-232) nähtuvalt on TT tervisekahjustused tekitatud tõenäoliselt toa keskel ja ahju esisel, TT tekitatud löögid olid erisuunalised. Eksperdiarvamuses N.Nikolajevi isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis (tl 261-263), mis oli läbi viidud tema nägemispuuet arvestades, nähtub, et arvestades N.Nikolajevi nägemisteravust enne 14.08.2008.a. teostatud operatsiooni, võis ta olla suuteline suunatud löökide andmiseks ja soovitud märgi tabamiseks 1-2m kauguselt ning et olukorras, kus nägemisfunktsiooni langus toimub pikema ajaperioodi jooksul, kohaneb organism muutunud olukorraga. Sellest tulenevalt võis N.Nikolajev enne 14.08.2008.a. rahuldavalt hakkama saada iseseisva liikumise ja igapäevaste toimingutega. Eksperdiarvamusest kohtupsühhiaatriaekspertiisiaktis (tl 267-268) nähtuvalt N.Nikolajev oli süüdivusseisundis, ta oli tavalises alkoholijoobes, mitte aga füsioloogilise afekti seisundis. N.Nikolajev põeb alkoholisõltuvust, millega kaasneb asotsiaalne eluviis. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis – surma põhjustavana tuleb käsitleda iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. TT suunatud löökide arvukus ja intensiivsus näitavad selgelt toimepanija otsest tahtlust TT surma suhtes. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja EKEI verejälje uuring demonstreerivad TT toas kuriteo toimepanemise järgselt valitsenud suurt segadust. Verd, juuksekarvu (koos nahatükikesega) ja verepritsmeid oli TT toas kõikjal, isegi aknakardinatel ja toa laes, verejälgi leiti ka N.Nikolajevi riietelt. Tunnistaja S.K ütlused riimuvad kannatanu R.T ütlustega selles, et TT pidas korda ja puhtust väga tähtsateks ja tema korter XXX tänavas oli tema eluajal väga puhas, ning selline oli korter ka S.K ja L.T lahkumisel sellest. Tunnistaja L.T ütlustest nähtuvalt rääkis N.Nikolajev temale peale viimast TT elukohast lahkumist, et TT pole vaja enam karta ja enam ta ei tule, mis näitavad ennast nii väljendanud isiku veendumust (ja rahulolu) selles, et TT on surnud. Sellist veendumust ei saanud tolleks ajaks aga olla kellelgi teisel kui TT tapnud isikul, kelleks sai olla vaid N.Nikolajev. N.Nikolajev ise L.T sellise jutu rääkimist kohtus ümber ei lükanud, öeldes, et ei mäleta. Seega tuvastatud vigastuste ulatust ja ohtlikkust ning saabunud tagajärge arvestades on ainuvõimalik N.Nikolajevi kuriteo kvalifitseerimine KarS § 113 järgi ehk tahtliku tapmisena. N.Nikolajev peksis kannatanut praktiliselt terve keha piirkonda, peamiselt aga elutähtsasse, see on pea piirkonda. Löögid olid eksperdiarvamuse kohaselt hulgalised ja jõulised. Teopilti arvestades ei ole mingit kahtlust selles, et N.Nikolajev peksis TT sooviga ta tappa. Ilmselgelt ei olnud N.Nikolajevil pärast sündmuskohalt lahkumist mingit kahtlust selles, et TT tappis, rahulolu selle suhtes väljendas ta sel viisil, et tunnistajale teatas, et TT enam välja ei ilmu. Mingisugust kahetsust toimepandu pärast ei ole N.Nikolajev avaldanud ka kohtuistungil. Peamine argument TT peksmise osas on N.Nikolajevi väide, et TT lõi teda esimesena. N.Nikolajevi arvamus selle kohta, et TT oli inimene, kes kindlasti surma oli ära teeninud, jäi kõlama kohtus läbi kogu kohtuistungi. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, samuti tunnistajate S.K ja L.Tihhonova ütlustega on tõendatud, et N.Nikolajev oli kuriteo toimepanemisega piirneval ajal võimeline iseseisvalt liikuma ja ta nägi selleks ümbrust piisavalt, ta suutis üksinda liikuda ning tema nägemispuue ja mõningane liikumistakistus jalgades ei teinud võimatuks tema poolt üksinda TT surnuks peksmist. Seda kinnitavad ka süüdistatava enda kohtus antud ütlused, milliste kohaselt enne TT korterisse minekut ostis ta iseseisvalt odekolonni ja lahkus korterist üksinda, liikudes Õismäe suunas nii jalgsi kui trolliga. Ka pole mingit alust uskuda tunnistajaid ja nende kokkulangevaid ütlusi vähem kui süüdistatavat selle kohta, et mõlemad tunnistajad lahkusid koos korterist ning nende nähes mingit tõsisemat füüsilisel tasandil konflikti korteris ei toimunud. Kohtupsühhiaater on välistanud äkki tekkinud hingelise erutuse tekkimise N.Nikolajevil, ka kuriteo tehioludele tuginevalt puuduvad alused sellise seisundi eeldamiseks. Ei saa välistada , et TT oli alkoholijoobes agressiivne ja tülinoriv, samuti ei ole välistatud, et TT vägivallatsemisele järgnes N.Nikolajevi rünne, mis tipnes TT surnukspeksmisega viimase poolt olulist vastupanu osutamata. Hädakaitseseisundis N.Nikolajev aga ei viibinud. N.Nikolajevil endal sellele viitavad vigastused puudusid ja N.Nikolajevi enda ütlused sellele ei viita. Tegu oli alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli tagajärjel täiesti ühepoolse ja vastupanuta surnukspeksmisega, seda näitab ka eksperdiarvamus kohtuarstliku ekspertiisi aktis T.T esinenud enesekaitsele viitavate arvukate vigastuste esinemise kohta, st et just T.Tiimus, mitte aga N.Nikolajev oli kaitsvaks pooleks. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse kohaselt olid osad vigastused TTtekitatud ka tolle lamades-asendis viibimisel, samuti tuvastas kohtuarst-ekspert T.T väga raske joobe, mis seletabki tema üllatavalt väikest vastupanu liikumisel raskusi omavale süüdistatavale. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse välistab ka see, et arvestades segipööratust TT elukohas, verejälgede ja -pritsmete hulka ja paiknemist kogu toa ulatuses ning surnukehal esinenud vigastuste arvukust, pidi peksmine toimuma pikema aja kui mõne minuti kestel. Kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega – sündmuskoha vaatlusprotokollide, asitõendi vaatlusprotokollide, tehnilise uuringu protokollide ja fototabelitega ning DNAekspertiisiaktis, surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis, sõrmejälje ja jäljeekspertiisiaktis antud eksperdiarvamustega ning EKEI teostatud verejälje uuringuga - ning isikuliste tõenditega – nii süüdistatava enda kui ka tunnistajate ütlustega on vastuvaidlematult tõendatud, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas põhjustas süüdistatav N.Nikolajev oma tahtliku käitumisega T T erinevaid tervisekahjustusi ja tegutses otsese tahtlusega tappa T.T . Süüdistataval esines kuriteo toimepanemise ajal raske nägemispuue ning tal puudub karistatus kuritegude toimepanemise eest, kuid esimese kriteeriumina tuleb karistuse mõistmisel arvestada isiku süüd. N.Nikolajevi süü suurust näitab kõige ilmekamalt T.T esinenud vigastuste asukoht ja rohkus, samuti N.Nikolajevi suhtumine toimepandusse. Ta lahkus rahulolevana sündmuskohalt ja lootis, et kuritegu jääb avastamata. N.Nikolajevi nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud puuduvad. Tema kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta ei kahetse midagi ning TT oligi sellise kohtlemise ära teeninud. N.Nikolajevi varasem karistatus on kustunud. Kohus peab võimalikuks mõista karistus N.Nikolajevile küll sanktsiooni keskmisest madalamas, kuid alammäära siiski ületavas määras. N.Nikolajevilt tuleb välja mõista menetluskulud - tasu surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti eest 6800 krooni, DNA-ekspertiisi eest 91980 krooni, sõrmejäljeekspertiisi eest 50250 krooni, jäljeekspertiisi eest 2880 krooni, isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest 2875 krooni ja ambulatoorse kohtupsühhiaatria-ekspertiisi eest 4644 krooni ehk ekspertiisikulud kokku 159 429 krooni, samuti kaitsjatasu määratud kaitse teostamise eest, samuti sundraha esimese astme kuriteo eest 10875 krooni ja kaitsjatasu määratud kaitse teostamise eest. Tsiviilhagist kannatanu kohtuistungil loobus. Asitõendid tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada ja tõkend tühistada. Anne Ennok kohtunik Marju Vipper rahvakohtunik Ivo Õunapuu rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.