4-08-12577/3

Väärteoasi nr. 4-08-12577 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-12577 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kohtuasi Mihkel Sarevet (isikukood 37708160223) väärteoasi LS § 747, § 7419 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Asja kuupäev Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 20.11.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,08,010774 läbivaatamise 30.03.2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Mihkel Sarevet kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna esindaja H Kommusaar RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 21.11.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,08,010774 lisakaristuse määra osas. Teha uus otsus lisakaristuse osas ning Liiklusseaduse §74´19 lg.2 alusel lisakaristusena võttaMihkel Sarevet’ilt ära juhtimisõigus 3 (kolmeks) ) kuuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 30.03.2009.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o alates 30.03.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna konstaabel Mari-Liis Reidi koostas 26.10.2008.a. protokolli AB 1045760 väärteoasjas nr 2317,08,010774 Mihkel Sarevet’ile selle eest, et tema 26.10.2008.a. kella 16:05 ajal Tallinnas, Männiku teel Kauge ja Valdeku tänavate ristmikul, liikudes Kauge tn suunas, juhtis mootorsõidukit Xxxreg. nr. xxx, olles alkoholijoobes, samuti oli sõidukil läbimata nõuetekohane tehnoülevaatus. Nimetatud tegevusega rikkus Mihkel Sarevet Liikluseeskirja § 219, § 76 p 1 nõudeid pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 747 ja § 7419 lg 1 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin karistas Mihkel Sarevet’i väärteosasjas nr. 2317,08,010774 tehtud otsusega Liiklusseaduse § 747 ja § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 12600 krooni, LS § 7419 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Harju Maakohtule 10.12.2008.a. esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja Mihkel Sarevet Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2317,08,010774 määratud lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmise, osas selle asendamist rahatrahviga või selles osas nimetatud otsuse tühistamist. Ta selgitab, et tema töö seostub tihedalt auto kasutamisega ning ta kaotaks juhtimisõiguse äravõtmise korral töökoha. Ka leiab ta, et juhtimisõiguse äravõtmine oleks karistuseks tema lähedastele, kelle elu kannataks sissetuleku ja transpordivahendi kaotuse korral. 30.03.2009.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta kahetseb, et juhtis alkoholijoobe jääknähtudega sõidukit. Leiab, et lisakaristuse kohaldamine iseenesest on õiglane. Projektijuhina omab vajadust juhtida sõidukit, palub lisakaristust mitte kohaldada. Kohtuväline menetleja leiab, et lisakaristuse kohaldamine on seaduslik ja põhjendatud. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega, toimiku materjalidega, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Lisakaristuse kohaldamise fakt on põhjendatud, Liiklusseaduse §74, 19 lg.2 annab sellise võimaluse. Kuna isik on ka varasemalt Liikluseeskirju eiranud ( väljavõte karistusregistrist t.l.19-20), tegemist oli ohtliku liiklusalase süüteoga, on lisakaristus otstarbekas ja vajalik isiku väärtushinnangute korrastamiseks, ka on antud lisakaristus vajalik õiguskorra huvidest lähtuvalt. Küll aga peab kohus võimalikuks, arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, mis on karistust kergendav asjaolu ning isiku töökohustuste iseloomu ,kohaldada lisakaristust minimaalmääras. Merle Parts Kohtunik