4-08-9657/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 3.veebruar 2009 Tallinn koht Väärteoasja number 4-08-9656 (2302,08,028393) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Sandra Liivo Väärteoasi Emil Valge kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 25.09.2008 otsuse väärteoasjas nr 2302,08,029481 tühistamises. Kaebaja Emil Valge isikukood: 3 690726 0315; EV kodanik; emakeel: eesti keel; töökohad: taksojuht, M L korrakaitse spetsialist; elukoht: xxx. Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuur Liiklusjärelevalve osakond; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Jaak Paju, tunnistuse nr

1. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 3, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s:
2. Rahuldada Emil Valge kaebus.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 25.09.2008 otsus väärteoasjas nr 2302,08,029481 ja lõpetada asjas väärteomenetlus Emil Valge teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 27.veebruaril
4. Selgitada, et kassatsiooniõigusest teatamise viimane päev on 12.veebruaril
5. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Selgitada, et kassatsioonitähtaja jooksul on väärteotoimik Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, pooltel on õigus toimikuga tutvuda. Selgitada, et kassatsioonitähtaja rikkumise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamatult tagastada. Selgitada, et rahatrahvi esimene osamakse tuleb tasuda kuu aja jooksul arvates otsuse jõustumisest, järgmised osamaksed kuu aja jooksul arvates esimesest osamaksest. Asjaolud: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 25.09.2008 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302,08,029481 Emil Valge (isikukood: 3 690726 0315) 03.09.2008 kell 21:15 juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 81 +/- 3 km/h. Emil Valge rikkus seega Liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi. Otsuse järgi on väärteo toimepanek tõendatud asjas kogutud materjalidega; isik keeldus allkirjade ja seletuste andmisest. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Otsuse kohaselt Emil Valge karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse järgmist: menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest, sh lubatud sõidukiiruse ületamine. Otsuse alusel määrati Emil Valgele LS § 7422 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3 000,00 krooni ning LS § 7422 lg 4 järgi võeti Emil Valgelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei ole kaebaja otsusega nõus põhjusel, et ta ei ületanud kiirust. Kaebaja osundab, et teda on vahetult enne kiiruse ületamise eest karistatud, lisaks oli tal autos laps, keda ta käis trennist ära toomas. Kaebaja väitel pidas politsei ta kinni Peterburi mnt 44 juures, ametnikud talle kiirust ei näidanud, ennast ei tutvustanud ning ütlesid üksnes, et ta ületas kiirust. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta Emil Valge kaebus rahuldamata ja 25.09.2008 otsus muutmata. Kohtuistungil uuritud tõendid: • 03.09.2008 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt teostati 03.09.2008 kell 21:15 riikliku järelevalve korras Emil Valge poolt juhitud sõiduki xxx r/n xxx liikumiskiiruse mõõtmist Harjumaal Tallinnas Peterburi mnt 72 juures. Sõiduk liikus Mustakivi tee suunas. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker MDR nr AS 004021, taatlustunnistuse nr TTRSS-08/
6. Seade testitud 03.09.2008 kell 14:30, seade töökorras. Mõõtmise teeolude kirjeldus: hea nähtavus, sademeteta ilm, kattega asulasisene 3 • • • • • • tee, märg, pime aeg, tehisvalgus; 2 sõidurida, kahesuunaline tee. Patrullauto seisis vasakul teepeenral. Mõõtmist teostati paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 2 sõidurajal, vastassuunalisel, lähenes, oli mitu sõidukit, mõõdetav sõiduk jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist. Seadme helisign aal oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev. Seadme lugem 81 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-3 km/h. Emil Valge ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu; õiend, millest nähtuvalt on Emil Valgel kehtivad väärteokaristused liiklusalaste rikkumiste eest; Stalker kasutusjuhend, millest nähtuvad mõõteseadme kasutustingimused; kaebaja esitatud foto, mis on halva kvaliteediga; kinnitus, millest nähtuvalt lõppes kaebaja lapse tantsutreening kella 21:10; tunnistaja J. Hütt andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli pime, aadress oli vist Peterburi mnt
7. Nad lõpetasid just eelmise rikkumise vormistamise. A. Kiinvald oli taga, tema rooli taga ja A. Klein kõrval. A. Kiinvald lõpetas eelmise rikkujaga, väljus autost - ta ei oska öelda, kuidas ja mis järjekorras asjad käisid. Tal oli Stalker käes ja mõõtis linnast väljuvate autode kiirust. Autod tulid kahes reas, järsku tuli teisest reast esimesse sõiduk ja ta fikseeris selle auto kiiruse, mis oli üle 80 km/h. Auto kiirendas, 100 m pärast oli valgusfoor ning see auto jäi punase tule taha seisma - sõiduk kiirendas, et valgusfoori taha esimeseks jõuda. Ta lukustas kiiruse, tegi tagasipöörde. Ta jäi ristmiku juures seisma, et kui roheliseks läheb, siis sõidab selle sõiduki taha. Sõiduk sõitis neist mööda, nemad järgi. Tema jäi autosse, teised läksid sõidukit kontrollima. A. Kiinvald läks juhi poole, A. Klein julgestas. A. Kiinvald tutvustas ennast, selgitas miks peatati, näitas kiirust Stalkeril ja kutsus isiku politseiautosse. Emotsionaalselt oli isik ärritunud, sest leidis, et ei ületanud kiirust. Isikul oli laps autos ja taksomeeter peal. Kiirust näidati isikule kindlasti, reeglina nad tõstavad alati tabloo rikkuja poole, et viimane saaks näha kiirust. Õigustega on nii, et esimese asjana tutvustatakse, kuid kuna isik oli ärritunud, siis ta ei soovinudki koostööd teha. A. Kiinvaldi sõnul lõpetas rikkuja ära ka saadud väljakutse. Stalker ei ole selline, millega personaalselt sihid ja mõõdad. See fikseerib kiirema sõiduki autokolonnist või kui on üksik auto, siis selle kiiruse. Erinevaid režiime saab valida, millise auto kiirust tuleks mõõta - vastutulevate, eemalduvate, kohapealt minevate, kiiremate. Eksimisvõimalust ei saanud olla, ülejäänud autod tulid ühtlases voos, järsku tuli teise st reast esimesse kiirendav auto ja sõitis teiste ette ära, see auto oli silmaga hästi eristatav. Ta jälgis peeglist autot, ütles koheselt ka teistele, et rikkuja tuleb. Kaebaja peatati Peterburi mnt, vist Betooni tn ristmik - see kus kaebaja valgusfoori taga ootas. Peale ristmikku, nii 50 m suunaga linnast välja; teisel pool oli bensiinijaam. Seal, kus ta mõõtis, hoonet ei ole, on võsa. Tagapool on elumaja, aga Lasnamäe poolses küljes oli bensiinijaam ja mingi tööstushoone. Aadressi Peterburi mnt 72 on võetud GPS pealt, samuti oli autos Tallinna kaart; tunnistaja A. Kiinvald andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on ta kaebajaga ühe korra kokku puutunud. Kuupäeva ei mäleta, kuud ei tea. Peterburi mnt on ta enamus aega. Vist olid lõpetanud ühe materjali. J. Hütt mõõtis kiirust ja ütles, et auto reastus esimesest reast teise või vastupidi. Valgusfooris oli punane tuli ja nad ootasid, et see läheks roheliseks. Seejärel andsid nad kaebajale peatumismärguande. Tema läks juhi juurde, küsis kui kiiresti võib sõita ja palus dokumente näha. Autos oli tagaistmel laps, kuna tegu oli taksoga, siis isik tühistas tellimuse. Nad kutsusid isiku autosse, et protokoll vormistada. Isik ei olnud sellega nõus ja ütles, et tema ei ole nii kiiresti sõitnud ning tema auto ei kiirendagi nii palju. Isik peeti kinni Alexela tankla kõrval, isik kiirendas Smuuli teelt linnast välja. Kiire ndas isik jalakäijate valgusfoori ja Smuuli tee vahel - seal on ristmik. Protokolli kirjutas J. Hütt, kaebajale selgitati õigusi ja kohustusi, tutvustati ka kiirusmõõteseadme näitu ja kiiruse mõõtmise protokolli. Seal kus kaebaja kinni peeti, on Alexela tankla, paremal põõsad ja tahapoole jääb bussipeatus. Tema istus juhiistme taga, kaebajal oli takso; 4 • • • tunnistaja A. Klein andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ei mäleta ta kaebajat, kui ta tutvus asjaga, siis sai teada, et oli takso, rohkem ta asjast midagi ei tea; kaebaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis ta Lukoili tanklast välja, tanklas ei ole säilinud videot. Ta keeras Peterburi mnt, Lasnamäe suunas. Tanklast on valgusfoor umbes 90 m kaugusel. Tema auto mootor on 2,2 diisel, ainult 70 kw. Kui võtta arvesse vahemaa tanklast foorini, siis isegi kui fooris oleks roheline tuli, ei oleks võimalik 80 km/h. Ta mõõtis ja sai 63 km/h. Sellel vahemaal ei oleks ta saanud 80 km/h välja võtta. Ta sõitis ja nägi, kuidas autod rivistusid tema taha. Kui tal laps autos on, siis ta kunagi seadust ei riku. Ta ei rääkinud telefoniga vaid raadiojaamaga. Kui politsei ta peale valgusfoori kinni pidas siis ta ei tea miks. Ta ei saa kutse peale minna, dispetšeril on see aeg fikseeritud. See tõendab, et oli teine kellaaeg kui protokollis kirjas. Alexelast sõita maksimumkiirusega on 2 minutit, kuid kell 21:00 on seal suur liiklus. Alexela juurde jõuab 4-5 minutiga. Ta ei saanud kell 21:15 seal olla; 21.01.2009 paikvaatlus, mille käigus kaebaja näitas, kus ta tegelikult kinni peeti, kaebaja näitas pilti telefonis ja selgitas, et laps pildistas selle kinnipidamise ajal. Vaatlusega tuvastati, et nimetatud pilti oleks saanud teha peale kaebaja poolt osundatud koha ka mujal Peterburi mnt. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Tõendite kogumist tuleb tervikuna kõrvale jätta: • tunnistaja A. Kleini ütlused - tunnistaja selgitas, et ei mäleta toimunust midagi; • kaebaja poolt esitatud fotod, mis väidetavalt tehti kaebaja lapse poolt sündmuskohal kaebaja soovis piltidega tõendada asjaolu, et ta peeti kinni hoopis teises kohas. Kohus märgib, et kaebaja küll näitas, et fotod on telefonis ning kannavad vastavat kuupäeva ja kellaaega, viimaseid on kohtule teadaolevalt võimalik muuta. Paberkandjal olevad fotod on ebakvaliteetsed ja udused ning ei võimalda kohtu hinnangul teha mingisuguseid järeldusi pildistamise koha osas; lisaks tuvastas kohus paikvaatluse käigus, et kaebaja poolt esitatud ja telefonis olevaid fotosid oleks saanud teha ka mujal Peterburi mnt. Kõrvutades tunnistajate A. Kiinvaldi ja J. Hüti ütlusi, on kohtul alust kahelda tunnistaja J. Hüti ütluste usaldusväärsuses: tunnistaja andis ütlusi ka asjaolude kohta, mida kohta tunnistaja kohtu arvates vahetult kogeda ei saanud. Nii selgitas tunnistaja J. Hütt, et tema jäi autosse, teised läksid sõidukit kontrollima; A. Kiinvald läks juhi poole, A. Klein julgestas; A. Kiinvald tutvustas ennast, selgitas miks peatati, näitas kiirust Stalkeril ja kutsus isiku autosse. Tunnistaja A. Kiinvald andis ütlusi, et ta läks juhi juurde, küsis kui kiiresti võib sõita ja palus dokumente näha. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas sai J. Hütt kirjeldada sellise üksikasjalikkusega A. Kiinvaldi toiminguid ja pöördumisi (sealjuures märksa erinevalt A. Kiinvaldist endast), kui ta ei viibinud ajal, mil A. Kiinvald kaebajaga suhtles viimase kõrval vaid istus s el ajal patrullautos. Jääb mulje, et tunnistaja J. Hütt kirjeldas kohtule seda, mida A. Kiinvald kaebajat kinni pidades ütlema pidi, mitte seda, mida A. Kiinvald reaalselt ütles. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu tunnistaja J. Hüti ütlused tervikuna kõrvale jätta, kohtul puudub kindel veendumus selles, kas tunnistaja ütlused ülejäänud osas on adekvaatsed või mitte. Tunnistaja A. Kleini ja kaebaja esitatud versioonid on erinevad. Kohus märgib, et puudub alus kahelda tunnistaja A. Kleini ütluste usaldusväärsuses; kaebaja seevastu saab valida omale sobiva kaitsetaktika. Kaebaja poolt esitatud tõend selle kohta, mis kell tema tütre tantsutreening lõpeb, ei 5 tõenda asjaolu, mis kellast trenn tol päeval tegelikult lõppes. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kaebaja peeti kinni A. Kiinvaldi poolt kirjeldatud kohas. Tunnistaja A. Kiinvaldi ütluste kohaselt mõõtis kiirust J. Hütt, viimane ütles, et auto reastus esimesest reast teise või vastupidi. Kaebaja ütlustest nähtuvalt heideti talle ette foori taga kiirendamist. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kaebaja auto liikus teisel sõidurajal, sõiduk lähenes ja jõudis ette pärisuunas eesliikuvatest sõidukitest. Protokolli kohaselt oli mõõteulatuses mitu sõidukit. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli järgi valis mõõtja mõõterežiimiks "mõõtmine paigal seistes". Stalker II MDR (liikuv politseiradar) kasutusjuhendi kohaselt soovitab tootja eksimuste vältimiseks kasutada kiirema sõiduki kiiruse mõõtmisel režiimi "fast"; mõõtemetoodika p 6.4.1 kohaselt tuleb kiiruse mõõtmisel valida sobiv mõõterežiim sõltuvalt sellest, kas radari kiirtevihus asub üks või mitu sõidukit. Käesoleval juhul on kohtu arvates kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud, et mõõdetaval teelõigul, mõõteseadme kiirtevihus asus mitu sõidukit - liiklusvoog, tunnistaja A. Kiinvaldi ja kaebaja enda ütluste kohaselt heideti kaebajale ette kiirendamist. Kiirusmõõteseadme protokolli kohaselt jõudis kaebaja sõiduk ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist, kuid kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu, et mõõtmise puhul oleks valitud seadme kasutusjuhendile ja mõõtemetoodikale vastav r ežiim - kiirema sõiduki jälgimine. Mõõteseaduse § 5 lg 1 järgi on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesoleval juhul ei ole järgitud mõõtemetoodika p 6.4.1, seega ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Eeltoodule tuginedes tuleb Emil Valge kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning Emil Valge väärteoasjas väärteomenetlus lõpetada. Kohtunik: