1-08-9347/10

1-08-9347 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08 – 9347 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Jüri Paap ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi Nikolai Nazarovi süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. oktoobri 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja advokaat Talvi Vaske Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav Nikolai Nazarov, ik. 35609120346, töök. OÜ L., eluk. XXXXXXX, XXX XX XX-XX, varem kohtulikult karistamata, tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
3. oktoobri 2008.a. otsus Nikolai Nazarovi suhtse jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. veebruaril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
5. oktoobri 2008.a. otsusega tunnistati Nikolai Nazarov süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 200 päevamäära suuruse rahalise karistusega , summas 10 000 kr. N. Nazarov tunnistati süüdi selles, et tema,
6. novembril 2007.a., XXX XX XX saalis, tõukas kannatanu D. D., mille tagajärjel kannatanu sai tervisekahjustusi ja tõukas D. K., põhjustades talle füüsilist valu ning sihtis mõlemat kannatanut gaasipüstoliga. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Advokaat T. Vaske apellatsiooni väidete kohaselt on kriminaalasja arutamine esimese astme kohtus olnud ühekülgne, ebaõigesti on kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. KarS § 28 lg.1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, ületamata seejuures hädakaitse piire. 28.novembril 2007.a. toimunud korteriühistu üldkoosoleku lõppemise järel süüdistatav N. Nazarov tuli kolme noormehe juurde ja käskis neil suitsetamine lõpetada. Kannatanud D. K. ja D. D. viskasid suitsukonid aknast välja. Seejärel kannatanu D. K. haaras süüdistataval N. Nazarovil jopest kinni ning tõukas ta eemale. Kui süüdistatav N. Nazarov end kannatanu D. K.i haardest vabastas, kaotas viimane tasakaalu ja libises põrandale. Seejärel haaras süüdistatavast N. Nazarovist kinni kannatanu D. D.. A. V. nimelist isikut lähenemas nähes, tajus süüdistatav N. Nazarov ohtu ning enesekaitseks võttis välja gaasipüstoli. Kohus jättis tähelepanuta, et süüdistatav N. Nazarov on 52 aasta vanune, lüheldast kasvu mees kelle vastu olid kolm, kakskümmend aastat nooremat meest, kes olid pikka aega eiranud koosolekuruumis suitsetamise keeldu. Kannatanute ütluste kohaselt neid karistati avalikus kohas suitsetamise eest väärteomenetluse korras rahatrahviga. See asjaolu lükkab ümber kannatanu D. K.i väite, et tema koosolekuruumis ei suitsetanud. Kohtuistungil kannatanu D. D. andis ütlusi, et esmalt haaras tema kinni süüdistatavast N. Nazarovist. Ütluste täpsustamisel aga väitis vastupidist ning seetõttu pole tema ütlused usaldusväärseks tõendiks. Kannatanu D. K. on ütlustes kinnitanud, et tema väljendus süüdistatava aadressil ebatsensuurselt – seega kannatanu ise vallandas konflikti. Kannatanu D. K. sai peavigastuse kukkumisel, kui süüdistatav N. Nazarov enda tema haardest vabastas. Seega ei olnud terviskahjustus põhjustatud süüdistatava tahtliku teoga. Apellandi hinnangul käitus süüdistatav N. Nazarov säästavalt ja võrdsusprintsiipi silmas pidades, sest seaduslikult kaasas kantud gaasipüstol oli sobiv vahend ründe lõpetamiseks. Leebema kaitsetegevuse korral võinuks rünne jätkuda. Täidetud on enesekaitsja tegevuse subjektiivne külg. Seetõttu taotleb apellant Harju Maakohtu
7. oktoobri 2008.a. süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja süüdistatava N. Nazarovi KarS § 121 järgses süüdistuses õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava N. nazarov ja kaitsja T. Vaske toetasid esitatud apellatsiooni täies ulatuses. Prokurör N. Lebed vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsiooni väide, kohtuliku uurimise ühekülgsusest ja kriminaalmenetluse õiguse olulise rikkumisest esimese astme kohtus, ei vasta tegelikele asjaoludele. KrMS § 338 p.3 järgi on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks, vaid KrMS § 339 lg.1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või sama paragrahvi lõige 2 alusel ringkonnakohtu poolt oluliseks tunnistatud kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumine. Apellatsioonis pole viidatud ühelegi KrMS § 339 lg.1 punktides 1 kuni 11 täheldatud menetlusõiguse olulisele rikkumisele, mis oleks N. Nazarovi süüdistusasja maakohtus arutamise käigus aset leidnud. Samuti pole kohtumenetluse pooled KrMS § 339 lg.1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele osundanud apellatsioonimenetluse käigus ega ole ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse muud olulist rikkumist kindlaks teinud. Ringkonnakohus ei soostu apellatsiooni väitega, nagu oleks kohtulik uurimine maakohtus olnud ühekülgne. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et kohtuliku uurimise käigus kontrolliti maakohtu istungil kõikki tõendeid vahetult. Maakohus pole jätnud rahuldamata ühtegi kohtumenetluse poole taotlust tõendi saamise või kohtus kontrollimise kohta. Kohtumenetluse pooled pole esitanud taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks ja nõustunud kohtuliku uurimise lõpetamisega pärast süüdistatava N. Nazarovi, kannatanute D. D. ja D. K.i küsitlemist ja kirjalike toimikumaterjalide avaldamist. Apellatsioonis pole kaitsja samuti nimetanud ühtegi tõendit, mis jäänuks maakohtus kontrollimata ja teiste tõendite kogumis hindamata ning mis ringkonnakohtus kontrollituna võiks seada kahtluse alla esimese astme kohtu poolt hinnatud tõendite kogumil põhinevate järelduste õigsuse. Ringkonnakohtu hinnangul pole õige apellatsiooni väide kannatanu D. D. ütluste tõendina lubamatuse kohta. Kannatanu D. D. on maakohtu istungil selgitanud, et maakohtus esmalt antud ütlus selle kohta, et esmalt haaras tema süüdistatavast N. Nazarovist kinni on ekslik, kuna sündmusest on möödunud pikk aeg. Kannatanu on seejärel kinnitanud, et
8. jaanuaril 2008.a. kohtueelsel menetlusel antud ütlustes on ta sündmuste arengut õigesti kirjeldanud. Maakohus on otsuses põhjendanud, et kannatanu D. D. on mõistlikul viisil selgitanud kohtus antud ütluste erinevust detailides ning jäänud kohtus lõplikult ütluste juurde, mis olid antud
9. novembri 2007.a., s.o. kuriteosündmusele ajaliselt lähemal toimunud kohtueelse menetluse käigus. Ringkonnakohtu hinnangul on kannatanu D. D. selgitus loogiline ja maakohtus antud hilisem ütlus selles, et süüdistatava N. Nazarov temast esimesena kinni haaras, kattuv ka kannatanu D. K.i antud ütlusega. Seetõttu pole ringkonnakohtul kahtlust, et kannatanu D. D. ütlus on kohtukõlbulik ja usaldusväärne tõend, mis kuulus maakohtu poolt hindamisele kogumis teiste tõenditega. Ringkonnakohtu seisukohalt pole vaidlust selles, et kui süüdistatav N. Nazarov nõudis talle tundmatult isikult ( kannatanu D. D. ) suitsetamise lõpetamist, väljendas kannatanu D. K. tema aadressil ebasündsalt. Kuid esimesena rikkus teise isiku füüsilist puutumatust süüdistatav N. Nazarov, kes kannatanut D. K.ki tõukas. Seega on meelevaldne ja tegelikele asjaoludele mittevastav apellatsiooni väide, nagu tõrjunuks süüdistatava N. Nazarov kolme, endast noorema mehe, ülekaalukat rünnakut. Kannatanute kattuvate ütlustega on tõendatud, et neist kumbki süüdistatavat ei rünnanud, samuti ei rünnanud süüdistatavat A. V. nimeline isik, kes juhtunud intsidendist politseid teavitas. Süüdistatava N. Nazarovi kujutelm teda ründavast või ründama valmistuvast kolmest mehest ei saanud tugineda objektiivsetele asjaoludele ja tegelikkuses mitte eksisteeriva ründe tõrjumisest ei saa tekkida hädakaitse seisundit, mis KarS § 28 alusel välistaks teise isiku suhtes toimepandud vägivallateo õigusvastasuse. Neil asjaoludel ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtuotsuse põhiosa asjaolude ja neil tuginevate järeldustega. Kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust ei pea ringkonnakohus siinjuures vajalikuks nende asjaolude kordamist. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse N. Nazarovi süüd, tema karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist ning motiveerinud rahalise karistuse kohaldamise otstarbekust. Karistus on mõistetud seaduses sätestatud sanktsiooni piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
10. oktoobri 2008.a. otsuse Nikolai Nazarovi suhtes muutmata ja advokaat Talvi Vaske apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. PAAP P. RANDMA