Obsah (10)

§ 315§ 15§ 61§ 7§ 60§ 181§ 175§ 126§ 319§ 408

1-08-3907 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2008. a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-3907 Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekre

§ 315lg 4, kohus otsustas: Õigeks mõista Marek Kukk Kar

S § 293 lg 1 ja § 293 lg 2 p 1 järgi. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista Jaanus Teearu KarS § 293 lg 1 järgi. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tühistada Pärnu Maakohtu 02.08.2007 a. määrusega kohaldatud arest Jaanus Teearule kuuluvale X, milline on registreeritud kinnistu nr. X all väikeelamumaana pindalaga 1,4 ha katastritunnusega X. Asitõendid – V. V. arvuti kõvaketta koopiad pakendites nr. 1 ja 5L151461, 5L151460, 5L151459, Marek Kukke USB mälupulgalt koopeeritud teave pakendis nr. 3, Marek Kukke sülearvuti kõvaketta koopia vaatluseks pakendis nr. 2, Marek Kukke sülearvuti kõvaketta koopia pakendis nr.5L150990, Hansapanga 4 ja SEB Eesti Ühispanga 2 disketti kontode väljavõtetega pakendis nr. 4, millised kõik asuvad hoiul Kaitsepolitseiameti Pärnu osakonnas jätta hoiule Kaitsepolitsei Pärnu osakonda. Rautakesko AS arved – saatelehed Tafrix OÜ-le 5tk., Velus S.P. OÜ kreeditarved Tafrix OÜ-le 2 tk., Velus S.P. OÜ arve – saatelehed Tafrix OÜ-le 3 tk., Velus S.P. OÜ arve – saateleht Tafrix OÜ1 1-08-3907 le koos tellimuse kinnitusega nr. X, Ceramex OÜ tellimuse kinnitus X, AS FEB tellimiskinnitus nr.X, A4 paber soomekeelse tekstiga ning mille teisel pool on käsikirjaline tekst, mis algab sõnadega „PVS AUMA EXPO 15 m2 jne., K-Rautakeskose veokiri X a. nr. X ja Rautakesko OÜ pakkumine nr. X, millised asuvad pakendis nr.1 kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. Rautakesko AS arved OÜ-le Tafrix 17 tk, SIA Farens arve X a. OÜ-le Tafrix, OÜ Kodukolle arve nr.X X koos selle külge klambriga kinnitatud pooleks volditud A4 paberiga, AS Elektroskandia tellimuse kinnitus, tellimuse kinnitused 8 tk., sularaha arve X a., kokku volditud A4 paberileht, millele on kirjutatud käsikirjaline tekst, mis algab sõnadega „maha müüa! Vaheuksed 6 tk.“, A4 paberilehel K. L. X a. kiri T. J., A4 paberileht käsikirjalise tekstiga, mis algab sõnadega „Märts 16.03.05“ ning pöördelt algab „Oktoober 24.10.05“, A4 paberileht käsikirjalise tekstiga, mis algab sõnadega „Detsember 19.12.05“, A4 paberileht, millel on trükitud tekst ning mis algab „

1. SIA Farens arve X“, A4 paberileht, millel on trükitud tekst ning mis algab „
2. Magistraal arve nr.X, millised on pakendis nr. 2 ja hoitakse kriminaalasja materjalide juures jätta kriminaalasja juurde. T. J. ja Jaanus. Teearu X a. laenulepingu originaal kriminaalasja juures pakendis nr. 3, 3 disketti A. B., Marek Kukke, Jaanus Teearu ja OÜ Tafrixi pangakontode väljavõtetega 3-l disketil pakendis nr. 4, audiosalvestis CD nr. X, T. J. sülearvuti vaatlus CD-l, Jaanus Teearu PC vaatlus CD-l, millised asuvad kriminaalasja juures pakendis nr. 5 – jätta kriminaalasja juurde. Vahtpolüstüreenist soojusisolatsiooni tükid 8 pakendis (nr. 5L150973 – 5L150980), vahtpolüstüreenist soojusisolatsiooni kilepakendid pakendis 5L150911, bituumenpaberi tükk, millised asuvad hoiul Kaitsepolitseiameti Pärnu osakonnas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud kriminaalasjas jätta seoses õigeksmõistva kohtuotsusega riigi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Asjaolud Süüdistusakti kohaselt heidetakse Jaanus Teearule ette järgnevat. Jaanus Teearu oli 2004-2005 aastal Pärnumaa Päästeteenistuse direktor (alates 01.01.2006 a. kuni käesoleva ajani töötab Päästeameti Lääne – Eesti Päästekeskuse planeerimisbüroos päästevjuhtivspetsialistina), seega isik, kes Pärnumaa Päästeteenistuse poolt antud pädevuse piires täitis riigiasutuses haldamise ja juhtimisülesandeid, korraldas varaliste väärtuste liikumist olles seega ametiisikuks KarS § 288 mõttes. 11.10.2004 a. omandas Jaanus Teearu X väikeelamumaa (katastritunnus X), pindalaga 2217 m2 ning 28.03.2005 a. andis Audru Vallavolikogu Jaanus Teearule välja ehitusloa X üksikelamu ehitamiseks. 01.11.2004 a. kuulutati Pärnumaa Päästeteenistuse direktori Jaanus Teearu käskkirjaga nr. X välja riigihange Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehituseks, milline registreeriti riigihangete registris nr. X all. Jaanus Teearu moodustas pakkumise kutsedokumentide 2 1-08-3907 ettevalmistamiseks, pakkumiste avamiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks ja pakkujate vastavaks tunnistamiseks ning eduka pakkuja väljaselgitamiseks riigihanke komisjoni, kuhu kuulusid esimees Marek Kukk ja liikmed J. S., R. T., A. K., I. N., I. K.. Pakkumise esitasid 8 pakkujat – AS FKSM, AS Pärnu REV, OÜ Triaad Grupp, OÜ Tafrix, AS Renet, AS Remet, AS Gustaf, AS Eviko. 17.02.2005 a. kuulutati Jaanus Teearu käskkirjaga nr. X edukaks pakkumiseks OÜ Tafrix pakkumine. 21.03.2005 a. sõlmiti Pärnumaa Päästeteenistuse (mida esindas direktor Jaanus Teearu) ja edukaks tunnistatud pakkumise teinud OÜ Tafrix (esindaja juhatuse liige R. M.) vahel avatud pakkumismenetluse riigihankeleping maksumusega 6831000 krooni (ilma käibemaksuta), eesmärgiga rajada Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehitus (kolmekordne hoone, millest esimesel korrusel on garaažiboksid, teisel ja kolmandal korrusel administratiivruumid), hankelepingu täitmise tähtajaks määrati 15.10.2005 a. Peale Pärnu depoohoone juurdeehituse alustamist, mais 2005.a, tuli Päästeametilt teade, et Pärnu depoole oleks vaja juurde ehitada ka IV korrus, mispeale tehti uus detailplaneering ning 01.09.2005 a. sisestati riigihangete registrisse väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teade, millise järgi sõlmiti Pärnumaa Päästeteenistuse ja OÜ Tafrix vahel, keda esindas juhatuse liige T. J. Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehituse neljanda korruse juurdeehituseks täiendav hankeleping maksumusega 1365000 krooni (ilma käibemaksuta, moodustades eelmisest hankest 19,98 %) ning hankelepingu täitmise tähtajaks määrati 20.12.2005 a. 28.10.2005.a sõlmiti Pärnumaa Päästeteenistuse, keda esindas direktor Jaanus Teearu, Päästeameti, keda esindas peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes A. K. ja Aileko Ehitus OÜ, keda esindas juhatuse liige U. L. vahel Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoohoone jooksva remondi ehituse töövõtuleping nr X lepingu hinnaga 588 820,00 krooni (koos käibemaksuga). Ehitustööde valmimise lõpptähtajaks oli lepingu alusel määratud 20.12.2005.a. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et ehituse töövõtulepingu nr X alusel määratud töid teostas OÜ’le Aileko Ehitus alltöövõtu korras OÜ Tafrix summas 585 820,00 krooni. Paralleelselt Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehitusega toimus ka Jaanus Teearu X asuva üksikelamu ehitamine, mille käigus ajavahemikul 05.01.2005.a. kuni 12.01.2006.a. pöördus Jaanus Teearu T. J. poole hankimaks OÜ Tafrixi vahendusel endale soodsalt ehitusmaterjale ja saigi soodustust viisil, lastes erinevatele arvetele märkida tellijaks OÜ Tafrix. OÜ Tafrixi raamatupidamises kajastusid osad arved kui Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehituse riigihankes kulutatud summadena. Need arved on: Rautakesko AS, Velus S.P. OÜ, AS FEB, SIA Farens, OÜ Kodukolle, AS Elektroskandia, Talo Grupp OÜ arved summas 275 001,43 krooni + 49 500,71 krooni käibemaks, kokku 324 502,05 krooni. OÜ Tafrixi raamatupidamises kajastusid järgmised arved kui OÜ Tafrixi enda poolt kulutatud summadena, need on arved: Rautakesko AS, Velus S.P. OÜ, Ceramex OÜ, AS Elektroskandia arved summas 37 279,94 krooni + 6710,10 krooni käibemaks, kokku 43 989,45 krooni. Seega tasus OÜ Tafrix erinevatelt ehituskauplustele ja ehitustöid teostavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Jaanus Teearu elukoha X ehitus- ja viimistlusmaterjalide ning tööde teostamise eest kokku summas 368 491 krooni, millisest summast Jaanus Teearu maksis OÜ-le Tafrix sularahas 312 281 krooni, jättes tasumata käibemaksu 18%, millise käitumise tagajärjel sai Jaanus Teearu OÜ Tafrix esindajalt T. J. soodustust summas 56 210 krooni. Süüdistusakti kohaselt kvalifitseeriti Jaanus Teearu käitumine KarS § 293 lg.1 järgi. 3 1-08-3907 Süüdistusakti kohaselt heidetakse Marek Kukele ette järgnevat. Marek Kukk oli määratud Pärnumaa Päästeteenistuse üheks kontaktisikuks ülalnimetatud lepingute täitmisel. Vastutasuna Marek Kuke poolt Pärnumaa Päästeteenistuse depoo hoone (Pikk 20a, Pärnu) juurdeja ümberehituse ning depoohoone vana osa (Pikk 20, Pärnu) jooksva remondi ehitustööde organiseerimise ja korraldamise ning eestvedamise eest pöördus Marek Kukk kriminaalmenetluse käigus täpselt tuvastamata ajal OÜ Tafrix töödejuhataja J. A. poole sooviga omandada OÜ Tafrix kaudu soodsamalt ehitusmaterjali. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et Marek Kukk on 02.08.2005.a AS Rautakesko arvesaateleht nr 50586193 alusel summas 5592,20 krooni omandanud OÜ Tafrix kaudu soodsamalt ehitusmaterjali, mis väljendub selles, et kuna OÜ Tafrix on AS Rautakesko krediidiklient, siis kehtisid nimetatud arve-saatelehel märgitud tuuletõkke bituumenpaberile 14%-line (s.o kokku 125,25.- krooni soodsamalt) ja vahtplastile 18%-line (s.o. kokku 796,16.- krooni soodsamalt) soodustus ning läbi OÜ Tafrix ehitusmaterjali ostmisel tuli OÜ-le Tafrix maksta kinni arvel näidatud käibemaksuta summa (s.o 853.- krooni soodsamalt). Seega kokku sai Marek Kukk läbi OÜ Tafrix viie rulli tuuletõkke bituumenpaberi, 14 paki vahtplasti ning autotranspordi ostmisel 1774,41 krooni soodustust. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et arve-saatelehel nr X ehitusmaterjali kasutas Marek Kukk maja ehitusel temale kuuluval kinnistul aadressiga X (katastritunnus X). OÜ Tafrix on oma arvelduskontolt nr 10702010174007 antud arve alusel AS-ile Rautakesko arvelduskontole nr 10220010135010 teinud X ülekande. Teistkordselt pöördus Marek Kukk 2006.a augustis OÜ Tafrix töödejuhataja J. A. poole palvega osta läbi OÜ Tafrix’i villa ja kipsplaati käibemaksu võrra soodsamalt ka Lääne-Eesti Päästekeskuses personali ja asjaajamise büroo juhtivspetsialistina töötavale H. L. maja ehituseks aadressil X (katastritunnus X). AS Rautakesko 14.09.2006.a arve-saatelehel nr X märgitud 9 paki klaasvilla,18 paki klaasvilla, 360 m2 kipsplaadi ja kraanaga autotranspordi kogumaksumus oli 19 511,90 krooni. OÜ Tafrix on oma arvelduskontolt nr 10702010174007 antud arve alusel AS’ile Rautakesko arvelduskontole nr 10220010135010 teinud 12.10.2005 ülekande. Marek Kukk on J. A. antud arve alusel kauba kinni maksnud summas 16 540.- krooni, saades seega ehitusmaterjali 2971,90 krooni soodsamalt. Süüdistusakti kohaselt sai Marek Kukk seega OÜ-lt Tafrix ostetud kaupadelt käibemaksu tasumata jätmise teel soodustust kokku 4746.31 krooni (1774,41 + 2971,90). Seega lähtudes eeltoodust, organiseeris Marek Kukk ametiisikuna oma tuttavale soodsamalt ehitusmaterjali J. A. kaudu läbi OÜ Tafrix, luues olukorra, kus J. A. oli alust arvata, et ta edaspidigi paneb toime oma ametiseisundit kasutades seadusega lubatud teo .J. A. huvides, võimaldades OÜle Tafrix edaspidigi tööd Lääne-Eesti Päästekeskuse kaudu. Selleks tegi järgneval perioodil kõik endast olenevalt, et suunata Kilingi-Nõmme pääste ja politsei ühishoone ehitustööde hankeleping OÜ Tafrix huvides. Marek Kukk, naastes 2007 aasta jaanuari lõpus puhkuselt, võttis Lääne-Eesti Päästekeskuse planeerimisbüroo päästejuhtivspetsialistilt Jaanus Teearult üle esialgsed materjalid ja töökorralduse Kilingi-Nõmme pääste ja politsei ühishoone (Pargi 4, Kilingi- Nõmme) rajamise osas.
3. jaanuaril kohtus Marek Kukk Kilingi Nõmme tugikomandos OÜ Tafrix juhatuse liikme T. J. ja OÜ 4 1-08-3907 Aileko Ehitus juhatuse liikme U. L.. Kohtumise eesmärk oli esialgse hinnapakkumise koostamiseks objekti ja algmaterjalidega tutvumine. T. J. tegi Marek Kukele ettepaneku enne lõplike pakkumiste koostamist nende läbiarutamise eesmärgil kokku saada. Marek Kukk nõustus sellega. 06.02.2007.a saatis T. J. Marek Kukele elektronposti teel OÜ Aileko Ehitus nimel koostatud Kilingi-Nõmme pääste ja politsei ühishoone rajamise hinnapakkumise. Esialgne hinnapakkumine kujunes suurusjärgus üle 2,75 miljoni krooni, mis oli aga liiga kõrge. Marek Kuke poolt koostatud ehitustööde tähtsuse järjekorra alusel jäeti rajatava ühishoone hinnapakkumisest välja mõningad tööd ning lõplik hinnapakkumine kujunes 1 987 930 krooni (koos käibemaksuga 2 345 757, 40.krooni). Marek Kukk selgitas OÜ Aileko Ehitus juhatuse liikmele U. L., et konkursil peab osalema vähemalt kolm pakkujat ning võidab odavama hinnaga pakkuja. Selleks, et OÜ Aileko Ehitus Kilingi-Nõmme pääste ja politsei ühishoone ehitustööde teostamise võidaks, esitas U. L. fiktiivse pakkumise OÜ Revaler Grupp nimel ja teise OÜ Tafrix, milles teatatakse, et OÜ Tafrix ei osale Kilingi-Nõmme tugikomando depoohoone ümberehituse hinnapakkumisel seoses suure töökoormusega. Päästeameti peadirektori asetäitja A. K., teadmata, et Kilingi-Nõmme pääste ja politsei ühishoone ehitustööde hankekonkurss on fiktiivselt korraldatud, tegi Marek Kukele ettepaneku koostada lepingu projekt OÜ-ga Aileko Ehitus kui kõige odavama pakkujaga lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimiseni ei jõutud, kuna tulenevalt kriminaalmenetluse käigus avalike menetlustoimingute teostamise alustamisega 02.04.2007 peatati Kilingi-Nõmme pääste ja politsei ühishoone ehitustööde hankeprotsess. 23.01.2007.a. alustati maksuhalduri korralduse alusel revisjoni OÜ-s Tafrix. Revideeritavaks perioodiks oli 01.01.2005 kuni 31.12.2006.a., millisesse kuulus ka Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoohoone juurdeehituse riigihange. Maksuhalduri poolt sellise valiku tegemist tingis soetatud materjalide ja kaupade rohkus, st tekkis kahtlus, et on soetatud ja kajastatud depoo objekti kuludes materjale enam, kui oleks pidanud teostatavate tööde käigus kasutama. Peale maksuhalduri poolt revideerimise alustamist OÜ-s Tafrix olid omavahel pidevas kontaktis T. J., Jaanus Teearu ning Marek Kukk, kes leppisid kokku ühises jutus, mida rääkida maksuhaldurile Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoohoone juurdeehitusega seotud teemadel. Süüdistusakti kohaselt kvalifitseeriti Jaanus Teearu käitumine KarS § 293 lg.1 ja lg.2 p.1 järgi. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtulikul arutamisel süüdistatavad Jaanus Teearu ja Marek Kukk end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Jaanus Teearu ütluste kohaselt ei ole ka ametnikul endale maja ehitamine ning selleks sõprade abi kasutamine keelatud tegevus. Asjaolu, et temale ehitusmaterjali müünud ehitusettevõte OÜ Tafrix eksis maksude arvutamisel, ei ole Jaanus Teearule etteheidetav. Marek Kuke ütluste kohaselt ei ole tema riigihanke korraldamise reegleid rikkunud ning tema tegevus on alati olnud eesmärgistatud riigile võimalikult parima tulemuse saavutamisele. Arvestades Pärnu väikest mastaapi ja siin elatud ning töötatud aja pikkust on Marek Kukel enamus siin elavaid ja tegutsevaid inimesi ja ettevõtjaid tuttavad. Kui asuda seisukohale, et tuttavatega tehingute tegemine on keelatud, pole Marek Kukel üldse võimalik Pärnus tööd ja tehinguid teha. Prokuröri hinnangul on esitatud süüdistus tõendatud. Nii Jaanus Teeauru kui Marek Kukk hankisid endale soodsamalt ehitusmaterjali ettevõtte kaudu, kes teostas töid nende tööandjale Kilingi- 5 1-08-3907 Nõmme depoos. OÜ Tafrix poolt enda töötajatele sellise soodustuse võimaldamine ei oleks imelik, kuid firmaga tööalaselt seotud ametnikele soodustuste võimaldamine on imelik. Prokuröri hinnangul ei oma tähendust see, milles soodustus seisneb ega ka see, et oleks olemas kokkulepe mingi kindla teo tegemiseks tulevikus. Piisab, kui antakse üle varaline kasu selleks, et vajadusel saaja andja huvides tegutseks. Süüdistatavate kaitsjate hinnangul ei ole tõendatud süüdistatavate käitumises etteheidetavate süüteokoosseisude objektiivsete tunnuste esinemine. Süüdistatavad ei ole Päästeameti depoo ehitamisel riigihangete korda rikkunud ning selle õigsust ei ole vaidlustanud ka ükski konkursil osaleja. Päästeameti depoo ehitamise ja süüdistatavate majade ehitamise vahel puudub igasugune seos. Tuleb eristada isiku tegevust ametiisikuna ja eraisikuna, sest asjaolu, et isik on tööülesannete täitmisel ametnik ei võta talt õigust teha enda eratehinguid eraisikuna ning teha eratehinguid enda tuttavatega. Maja ehitamiseks ehitusmaterjalide ostmisel ei olnud süüdistatavad ametiisikud. Süüdistatavad ostsid maja ehitamiseks ehitusmaterjali enda tuttavalt OÜ-st Tafrix ning maksid täpselt sellise hinna nagu neilt küsiti. Asjaolu, et OÜ Tafrix jättis maksutud hinnalt sotsiaalmaksu tasumata, ei ole süüdistatavatele etteheidetav. KarS § 293 tunnustele vastava süüteo toimepanemiseks peab olema kaks poolt, pistise andja ja võtja. Antud juhul ei süüdistata kedagi pistise andmises. Pistise andja puudumisel ei saa olla ka pistise võtjat, millest tulenevalt tuleb süüdistatavad õigeks mõista. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et Jaanus Teearu käitumises puuduvad KarS § 293 lg 1 ning Marek Kuke käitumises puuduvad KarS § 293 lg 1 ja § 293 lg 2 p 1 tunnused, millest tulenevalt tuleb mõlemad esitatud süüdistustes õigeks mõista. Kriminaalmenetluses kehtib

§ 15

lg.1 kohaselt kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõte, mille kohaselt võib maakohtu kohtulahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Riigikohtu 19.03.2007.a. lahendi nr 3-1-1-113-06 kohaselt on kohtueelses menetluses antud ütlustel üksnes nn põhiütlusi toetav, täpsustav iseloom. Sellest tulenevalt puudub kohtul Riigikohtu 21.03.2007.a. lahendi nr 3-11-1-07 kohaselt võimalus tunnistada usaldusväärseks eeluurimisel antud ütlused ning jätta kõrvale ristküsitlusel saadud tulemused. Riigikohtu 02.04.2007.a. lahendi nr 3-1-1-3-07 kohaselt saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt ka RKKKo nr 3-1-1-113-06 ja nr 3-1-1-1-07). Seega saab kohus otsuse tegemisel tugineda üksnes vahetult kohtus uuritud tõenditele.

§ 61

kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõnasõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 3-1-1-94-04). Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel 6 1-08-3907 tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04). Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel

§ 61

lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-188-06). Tõendamisel ja tõendite hindamisel tuleb lähtuda

§ 7

lg.2 ja 3 mille kohaselt ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud tõendama oma süütust ning kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

§ 7

lg.3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt ei saa süüdimõistev kohtuotsus põhineda oletustel ja kuuldustel, vaid ainult tõsikindlatel tõenditel, millised on kogutud kriminaalmenetlusõigust järgides, mida on

§ 15

lg.1 kohaselt kohtuistungil vahetult ja suuliselt uuritud ning mida on kohus tunnistanud

§ 60lg.1 kohaselt tõendatuks või üldtuntuks.

Esmalt analüüsib kohus Jaanus Teearule ning seejärel Marek Kukele esitatud süüdistust. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatavad täitsid Pärnumaa Päästeteenistuse poolt antud pädevuse piires riigiasutuses haldamis- ja juhtimisülesandeid ning korraldasid varaliste väärtuste liikumist, millest tulenevalt on nad käsitletavad ametiisikutena KarS § 288 mõttes. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus ka selles, et 11.10.2004 a. omandas Jaanus Teearu X väikeelamumaa (katastritunnus 15904 : 003 : 1114), pindalaga 2217 m2 ning 28.03.2005 a. andis Audru Vallavolikogu Jaanus Teearule välja ehitusloa X üksikelamu ehitamiseks. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus ka selles, et 01.11.2004 a. kuulutati Pärnumaa Päästeteenistuse direktori Jaanus Teearu käskkirjaga nr. X välja riigihange Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehituseks, milline registreeriti riigihangete registris nr. X all. Jaanus Teearu moodustas pakkumise kutsedokumentide ettevalmistamiseks, pakkumiste avamiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks ja pakkujate vastavaks tunnistamiseks ning eduka pakkuja väljaselgitamiseks riigihanke komisjoni, kuhu kuulusid esimees Marek Kukk ja liikmed J. S., R. T., A. K., I. N., I. K.. Tunnistaja R. T. ütluste ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Jaanus Teearu riigihanke komisjoni ei kuulunud. Pakkumise esitasid 8 pakkujat – AS FKSM, AS Pärnu REV, OÜ Triaad Grupp, OÜ Tafrix, AS Renet, AS Remet, AS Gustaf, AS Eviko. 17.02.2005 a. kuulutati Jaanus Teearu käskkirjaga nr. X edukaks pakkumiseks OÜ Tafrix pakkumine. 21.03.2005 a. sõlmiti Pärnumaa Päästeteenistuse (mida esindas direktor Jaanus Teearu) ja edukaks tunnistatud pakkumise teinud OÜ Tafrix (esindaja juhatuse liige R. M.) vahel avatud pakkumismenetluse riigihankeleping maksumusega 6831000 krooni (ilma käibemaksuta), eesmärgiga rajada Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehitus (kolmekordne hoone, millest esimesel korrusel on garaažiboksid, teisel ja kolmandal korrusel administratiivruumid), hankelepingu täitmise tähtajaks määrati 15.10.2005 a. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ühegi kohtuistungil vahetult uuritud või üldtuntuks tunnistatud tõendiga tõendatud, et Jaanus Teearu, isikuna, kes riigihanke komisjoni ei kuulunud, oleks ametiisikuna suunanud pakkujate kvalifitseerimiseks ja pakkujate vastavaks tunnistamiseks ning eduka pakkuja väljaselgitamiseks moodustatud riigihanke komisjoni otsust, millest tuleb kooskõlas

§ 7

lg.3 järeldada, et nimetatud komisjon tegi OÜ Tafrix pakkumise edukaks tunnistamisel 7 1-08-3907 enda otsuse iseseisvalt ja mõjutamatult, millest tulenevalt tuleb lugeda, et Jaanus Teearu ei kasutanud ametiisikuna ära enda ametiseisundit OÜ Tafrix kasuks õiguspärase teo tegemisel. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus ka selles, et peale Pärnu depoohoone juurdeehituse alustamist, mais 2005.a, tuli Päästeametilt teade, et Pärnu depoole oleks vaja juurde ehitada ka IV korrus, mispeale tehti uus detailplaneering ning 01.09.2005 a. sisestati riigihangete registrisse väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teade, millise järgi sõlmiti Pärnumaa Päästeteenistuse ja OÜ Tafrix vahel, keda esindas juhatuse liige T. J. Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehituse neljanda korruse juurdeehituseks täiendav hankeleping maksumusega 1365000 krooni (ilma käibemaksuta, moodustades eelmisest hankest 19,98 %) ning hankelepingu täitmise tähtajaks määrati 20.12.2005 a. Ka selle hankemenetluse raames ei ole kohtuistungil vahetult uuritud või üldtuntuks tunnistatud tõendiga tõendatud, et Jaanus Teearu oleks kasutanud ametiisikuna ära enda ametiseisundit OÜ Tafrix kasuks õiguspärase teo tegemisel. Jaanus Teearu täitis enda ametiülesandeid ning järgis Riigihangete seaduses ettenähtud hangete läbiviimise korda ning asjaolu, et ta tundis OÜ Tafrix esindajaid, on Pärnu väikest mastaapi arvestades tavapärane ning paratamatu ning sellest ei ole võimalik isegi mitte eeldada, rääkimata tõsikindlast järeldamisest, et ta oleks kasutanud ametiisikuna ära enda ametiseisundit OÜ Tafrixi kasuks. Vastasel korral ei saaks Päästeameti Pärnu depoohoone ehitamise riigihankel osaleda ükski Pärnu piirkonnas või ka Eesti väikest mastaapi tervikuna arvestades ükski Eestis tegutsev ettevõte, sest varasematest konkurssidest on nende esindajad suure tõenäosusega tuttavad kellegagi riigihanke hindamiskomisjonist, millisel juhul saaks viimastele ette heita ühe tuttava eelistamist teisele. Sellise olukorra vältimiseks tuleks nõuda konkursil osalemist üksnes välismaistel pakkujatelt või kõikide riigihanke hindamiskomisjoni liikmete rahvusvahelisust, kuid selline nõue oleks ilmselgelt ebamõistlik ning seadusele mittevastav. Samasugune eelistamise küsimus võiks tõusetuda ka siis, kui rahvusvaheline ja siinsete ettevõtjatega tutvusi mitteomav riigihanke hindamiskomisjon valiks välja eduka pakkuja ning see pakkuja asuks reaalselt hangitud teenust osutama kui teenuse osutamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks määrataks Pärnu piirkonnas elav ja töötav isik (nagu antud juhul Marek Kukk), sest ka viimasel on varasematest konkurssidest tulenevalt suure tõenäosusega tuttavad kõikide kohalike ettevõtjate esindajad, millisel juhul saaks ka sellisele kontaktisikule ette tuttava eelistamist ja hiljem võimaliku vastuteene saamist. Samavõrd lubamatu oleks õiguslikkus mõttes keelata sellisel kontaktisikul hiljem eratehingute tegemine selle ettevõtjaga, kes osutas teenust tema tööandjale ning sellise tehingu tegemise korral heita isikule ette aususe kohustuse rikkumist. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus ka selles, et 28.10.2005.a sõlmiti Pärnumaa Päästeteenistuse, keda esindas direktor Jaanus Teearu, Päästeameti, keda esindas peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes A. K. ja Aileko Ehitus OÜ, keda esindas juhatuse liige U. L. vahel Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoohoone jooksva remondi ehituse töövõtuleping nr X lepingu hinnaga 588 820,00 krooni (koos käibemaksuga). Ehitustööde valmimise lõpptähtajaks oli lepingu alusel määratud 20.12.2005.a. Asjaolu, et Aileko Ehitus OÜ kasutas nimetatud lepingu täitmisel alltöövõttu, ei ole õiguslikult keelatud ega ka mitte tavapäratu. Kriminaalmenetluses ei ole ühegi kohtuistungil vahetult uuritud või üldtuntuks tunnistatud tõendiga tõendatud, et Aileko Ehitus OÜ-d oleks alltöövõttu kasutama või konkreetset alltöövõtjat eelistama mõjutanud süüdistatavad, millest tulenevalt ei ole võimalik neile ette heita ka seda, et Aileko Ehitus OÜ kasutas nimetatud lepingu täitmisel allatöövõtjana OÜ-d Tafrix. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus ka selles, et paralleelselt Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehitusega toimus Jaanus Teearu X asuva üksikelamu ehitamine, mille käigus ajavahemikul 05.01.2005.a. kuni 12.01.2006.a. pöördus Jaanus Teearu T. J. poole hankimaks OÜ Tafrixi vahendusel endale soodsalt ehitusmaterjale ja saigi soodustust viisil, lastes erinevatele 8 1-08-3907 arvetele märkida tellijaks OÜ Tafrix. Asja kohtulikul arutamisel kinnitas T. J., et müüs Jaanus Teearule ehituskaupa ja osutas teenust kokku summas 368 491 krooni, millisest summast Jaanus Teearu maksis OÜ-le Tafrix 312 281 krooni, jättes tasumata käibemaksu 18%. Asja kohtulikul arutamisel kinnitas T. J., et Jaanus Teearu sai ehitusmaterjali osta odavamalt, kuid samasugust soodustust on saanud ka teised kliendid. T. J. eitas, et seos hanke OÜ Tafrix poolt hanke võitmise ja ehitusmaterjalide soodushinnaga müügi vahel puudub. Kohtu hinnangul pole tuttavalt ehitusettevõtjalt ehituskaupade ja ehitusteenuste tellimine keelatud tegevus, seda isegi mitte juhul kui tellija täidab tööalaselt ametiülesandeid riigiasutuses, millel on samuti lepinguline suhe sama ehitusettevõtjaga. Tööandja ja ehitusettevõtja vahelise suhte ja töötaja ning ehitusettevõtja vahelise suhte samaaegsusest ei ole võimalik eeldada ega tõsikindlalt järeldada mingisuguse keelatud koostöö tegemist. Antud juhul on tuvastatud, et OÜ Tafrix müüs Jaanus Teearule eraisikuna ehituskaupa ja osutas teenust, mis ongi OÜ Tafrix tavapärane põhitegevus ning Jaanus Teearu poolt selleks viimase poole pöördumine igati loogiline ja põhjendatud tegevus. Antud juhul on tuvastatud ka see, et Jaanus Teearu tasus OÜ-le Tafrix saadud kauba ja teenuste eest kogu summa, mida viimane küsis. Asjaolu, et OÜ Tafrix jättis sellelt käibemaksu tasumata ei ole käsitletav pistise võtmisena Jaanus Teearu poolt, vaid maksude maksmisest kõrvalehoidumisena OÜ Tafrix poolt, sest käibemaksu tasumise kohustus lasub OÜ-l Tafrix. Eeltoodust tulenevalt heidetakse Jaanus Teearule ette soodustuse vastuvõtmist OÜ-lt Tafrix käibemaksu tasumata jätmise arvelt summas 56 210 krooni, millele vastutasuks tegi Jaanus Teearu kolm seadusega lubatud õigustoimingut: 1. tunnistas Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehituseks edukaks OÜ Tafrix pakkumise ja sõlmis viimasega riigihankelepingu; 2. sõlmis 12.10.2005.a. OÜ-ga Tafrix Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo neljanda korruse juurdeehituseks täiendava hankelepingu; 3. suunas 2007.a. alguses Kilingi-Nõmme pääste ja politsei ühishoone rajamise hankelepingu OÜle Aileko OÜ Tafrix huvides. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas ühegi kohtuistungil vahetult uuritud või üldtuntuks tunnistatud tõendiga tõendatud, et Jaanus Teearu poolt eraisikuna OÜ-lt Tafrix ehituskaupade ja ehitusteenuste tellimine oleks mingisuguses põhjuslikus seoses Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehituseks korraldatud riigihanke võitmistega OÜ Tafrix poolt. Tõsikindlate tõendite puudumisel vastupidise eeldamine oleks vastuolus

§ 7lg.3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega. Kar

S § 293 lg.1 objektiivse teokoosseisu tunnused on:

1. pistise lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine;
2. ametiisiku poolt tema ametiseisundi ärakasutamisega pistiseandja huvides õiguspärase teo tegemine. Pistisena on käsitletav vara (kehaline ese) või varaliste õiguste üleandmine. Pistisena võib olla käsitletav ka muu rahaliselt hinnatava hüve üleandmine. Süüdistusakti kohaselt oli pistiseks OÜ Tafrix poolt Jaanus Teearule turuhinnaga müüdud ehituskaupadelt käibemaksu tasumata jätmine. Kohtu hinnangul ei saa OÜ Tafrix poolt riigile käibemaksu tasumata jätmine olla käsitletav Jaanus Teearule antud pistisena. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg.1 p.1 kohaselt on maksustatav käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 3 lg.1 kohaselt on käibemaksukohustuslane 9 1-08-3907 ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Seega on OÜ Tafrix käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg.1 mõttes ning tema poolt ehituskaupade võõrandamine Jaanus Teearule maksustatav käive KMS § 4 lg.1 p.1 mõttes. Maksustatavalt käibelt käibemaksu tasumata jätmine on Käibemaksuseaduse rikkumine. Käibemaksu tasumata jätmine ei ole käsitletav varana, sest see ei ole kehaline ese ega ka mitte varalise õigusena, sest see ei ole nõudeõigus kehalisele esemele. Kohtu hinnangul ei saa käibemaksu tasumata jätmine olla käsitletav ka muu rahaliselt hinnatava hüvena, sest see ei ole esile kutsunud soodsat muutust käibemaksu ebaseaduslikult tasumata jätja varalises sfääris. Tasumata käibemaksu näol on tegemist maksuvõlasuhtega käibemaksukohustuslase ja riigi vahel. Nii on riigil õigus maksumenetluse käigus ebaseaduslikult tasumata käibemaks sisse nõuda, neutraliseerides sellega igasuguse võimaliku käibemaksu ebaseaduslikult tasumata jätmisega kaasneda võiva rahaliselt hinnatava hüve. Sama moodi ei ole kohtu hinnangul vara või muu hüve üleandmine pistisena käsitletav ka juhul, kui üks pool annab teisele laenu. Seda seetõttu, et ka laenu andmisel ei teki laenu saaja varalises seisundis soodsat muutust, sest saadud laenusummale vastab kohustus samaväärse (ja reeglina intresside võrra suurema) summa tagastamiseks laenutähtaja möödudes. Kohus on seisukohal, et käibemaksu ebaseaduslik mittetasumine võib täita MKS § 1531 (maksude maksmisest kõrvalehoidumine) või MKS § 1532 (maksukelmus – kui maksukohustuslane küsis riigilt ebaseaduslikult käibemaksu tagasi) sätestatud väärteokoosseise. Maksuõigusrikkumine ei ole aga käsitletav pistise andmisena KarS § 293 lg.1 mõttes. Eeltoodust järeldub, et poolte tahe oli suunatud käibemaksu mittetasumisele Jaanus Teearu poolt ja ilmselt ka OÜ Tafrix poolt sisendkäibemaksu tagastusnõude tekitamisele riigi vastu (millele viitab Jaanus Teearule müüdud kaupade näitamine raamatupidamises kui Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehitusel kasutatutele). Asja kohtulikul arutamisel kinnitasid tunnistajad A. T. Jaanus Teearule köögimööbli müüki, R. M. ja J. A. aga ehitusmaterjalide müüki. Kohtu hinnangul aga poolte tahe suunatud maksuõigusrikkumise toimepanemisele, mitte vara või muu soodustuse andmisele ja võtmisele. Kohtu hinnangul ei ole antud asjaoludel tõendatud ka Jaanus Teearu kui ametiisiku poolt tema ametiseisundi ärakasutamine OÜ Tafrix huvides õiguspärase teo tegemiseks. Esitatud tõenditest ei ole võimalik tõsikindlat järeldada, et Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo juurdeehituse riigihanke tulemus oleks kallutatud või, et oleks muul viisil rikutud riigihangete läbiviimise korda. Seega tuleb järeldada, et OÜ Tafrix pakkumise tunnistamine edukaks oli objektiivne ega ole seetõttu käsitletav Jaanus Teearu kui ametiisiku poolt tema ametiseisundi ärakasutamisega OÜ Tafrix huvides. Kohtu hinnangul ei ole seda võimalik järeldada ka sellest, et Pärnumaa Päästeteenistus sõlmis 12.10.2005.a. OÜ-ga Tafrix Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoo neljanda korruse juurdeehituseks täiendava hankelepingu ilma uut riigihanget välja kuulutamata. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimine on kooskõlas Riigihangete seadusega ning ainuüksi asjaolust, et Pärnumaa Päästeteenistuse direktor Jaanus Teearu ostis eelmise riigihanke võitnud pakkujalt OÜ Tafrix turuhinnaga, kuid käibemaksu tasumata, ehituskaupu ei võta õigust nimetatud hankemenetluse vormi kasutamiseks. KarS § 293 lg.1 teokoosseisu täitmiseks omab tähendust asjaolu, kas Jaanus Teearu oli selle otsuse tegemisel OÜ-lt Tafrix vara või muu rahaliselt hinnatava soodustuse saamise läbi kokkuleppeliselt või konkludentselt kallutatud või mitte. Sellise asjaolu esinemist ei saa aga eeldada, vaid see peab olema tõenditega põhistatud. Iga tõenditega 10 1-08-3907 kõrvaldamata kahtlus tuleb

§ 7lg.3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole esitatud tõenditest üheselt ja tõsikindlalt võimalik järeldada, et OÜ Tafrix turuhinnaga, kuid käibemaksu tasumata, ehituskaupade ostmise võimalus oli poolte arusaama kohaselt seotud nimetatud täiendava hankelepingu sõlmimisega, tuleb kooskõlas

§ 7lg.3 eitada vastava seose olemasolu.

Kolmanda võimaliku ametiisiku poolt õiguspärase teo tegemise teel ametiseisundi ärakasutamisega OÜ Tafrix huvides heidetakse Jaanus Teearule ette seda, et ta suunas 2007.a. alguses KilingiNõmme pääste ja politsei ühishoone rajamise hankelepingu OÜ-le Aileko, kelle alltöövõtjana tegutses OÜ Tafrix. Ka selles osas ei ole tuvastatud hankemenetluse läbiviimisel riigihangete seaduse rikkumist. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt oli ehituslepingu sõlmimise aluseks hankekomisjoni seisukoht. Kahtlusi kellegi eelistamises ei olnud. Riigihanke läbiviimisel lähtuti riigihangete läbiviimise juhendist 06.07.2004 a. (VIII kd. t.l. 152). Seega on alusetu väita, et Jaanus Teearu suunas riigihanke menetlust selliselt, et selle võitjaks osutus OÜ Aileko. Kohtu hinnangul ei ole sellist suunamise fakti võimalik järeldada pelgalt asjaolust, et Jaanus Teearu ostis OÜ Aileko alltöövõtjalt OÜ Tafrix turuhinnaga, kuid käibemaksu tasumata, ehituskaupu. Ka selline tõenditega kõrvaldamata kahtlus tuleb

§ 7lg.3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

Vastupidisel juhul võiks kuriteo toimepanemist eeldada igalt isikult, kes enda ametitegevuse käigus sõlmib koostööpartneritega lepinguid ning seejärel sõlmib samade isikutega lepinguid ka eraisikuna. Nii näiteks võiks sellisel juhul eeldada kuriteo toimepanemist ka prokuratuuri ametnikult, kes hangib prokuratuurile kontoritarbeid ning ostab seejärel samalt pakkujalt kaupluse poolt pakutud allahindluse määraga kontoritarbeid ka oma tarbeks. Samuti oleks põhjendamatu asuda seisukohale, et isik, kes enda ametitegevuse käigus sõlmib koostööpartneritega lepinguid ei tohiks samade isikutega sõlmida lepinguid (sh. suulist müügilepingut) eraisikuna. Antud juhul ei tulene ühestki kohtuistungil vahetult uuritud tõendist, et süüdistatavad oleksid saanud või nõustunud vastu võtma vara või varalisi õigusi selle eest, et ametiisikuna teha OÜ Tafrix huvides õiguspärane tegu. Seega ei vasta süüdistava tegevus ka KarS § 293 lg.1 objektiivse koosseisu tunnustele, millest tulenevalt on KarS § 2 lg.2 kohaselt tema karistamine ka KarS § 293 lg.1 järgi välistatud. Järgnevalt analüüsib kohus Marek Kukele etteheidetud süüdistust. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et Marek Kukk määratud Pärnumaa Päästeteenistuse üheks kontaktisikuks ülalnimetatud lepingute täitmisel. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud ka see, et Marek Kukk on ostnud OÜ-lt Tafrix ehituskaupu, millelt OÜ Tafrix on jätnud tasumata käibemaksu 1774,41 krooni. Ehituskaupade ostmine toimus vastavalt OÜ Tafrix esitatud arvete alusel. Ostetud ehituskaubad kasutas Marek Kukk maja ehitusel temale kuuluval kinnistul aadressiga X (katastritunnus X). Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud ka see, et Marek Kukk on ostnud OÜ-lt Tafrix ehituskaupu, millelt OÜ Tafrix on jätnud tasumata käibemaksu 2971,90 krooni. Ehitusmaterjalide müüki süüdistatavale Marek Kukele kinnitas asja kohtulikul arutamisel ka tunnistajad R. M. ja J. A.. Ehituskaupade ostmine toimus vastavalt OÜ Tafrix esitatud arvete alusel. Ostetud ehituskaubad kasutas ta tuttava H. L. maja ehituseks aadressil X (katastritunnus X). H. L. kinnitusel soovitas Marek Kukk talle ehitusmaterjale ning muretses need. Raha ehitusmaterjalide ostmiseks kandis H. L. Marek Kuke arveldusarvele. H. L. ja J. O. ütluste kohaselt aitas Marek Kukk H. L. kui tuttavat maja ehitusel selle eest tasu saamata. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud tegevust lugeda etteheidetavaks ega ebaseaduslikuks. 11 1-08-3907 Süüdistusakti kohaselt sai Marek Kukk OÜ-lt Tafrix ostetud kaupadelt käibemaksu tasumata jätmise teel soodustust kokku 4746.31 krooni (1774,41 + 2971,90). Prokuratuuri hinnangul oli saadud soodustus vastutasu Marek Kuke poolt Pärnumaa Päästeteenistuse depoo hoone (Pikk 20a, Pärnu) juurde- ja ümberehituse ning depoohoone vana osa (Pikk 20, Pärnu) jooksva remondi ehitustööde organiseerimise ja korraldamise ning eestvedamise eest. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ühegi kohtuistungil vahetult uuritud või üldtuntuks tunnistatud tõendiga tõendatud, et Marek Kuke poolt eraisikuna OÜ-lt Tafrix sellise hinnaga ehituskauba ostmine ja tema poolt ametiülesannete täitmise raames Pärnumaa Päästeteenistuse depoo hoone teostatud tegevuse vahel valitseks loogiline põhjuslik seos. Asjaolust, et üks ehitusettevõtja osutab ehitusteenust riigiasutusele ning müüb ehituskaupu ka selle töötajale ei ole võimalik eeldada ega tõsikindlalt järeldada mingisuguse keelatud koostöö tegemist. Antud juhul on tuvastatud, et OÜ Tafrix müüs Marek Kukele eraisikuna ehituskaupa, mis on OÜ Tafrix tavapärane põhitegevus ning Marek Kuke poolt selleks viimase poole pöördumine igati loogiline ja põhjendatud tegevus. Antud juhul on tuvastatud ka see, et Marek Kukk tasus OÜ-le Tafrix saadud kauba eest kogu summa, mida viimane küsis. Asjaolu, et OÜ Tafrix jättis sellelt käibemaksu tasumata, ei ole käsitletav pistise võtmisena Marek Kuke poolt, vaid maksude maksmisest kõrvalehoidumisena OÜ Tafrix poolt, sest käibemaksu tasumise kohustus lasub eeltoodust tulenevalt OÜ-l Tafrix. Kohtu hinnangul ei ole antud asjaoludel tõendatud ka Marek Kuke kui ametiisiku poolt tema ametiseisundi ärakasutamine OÜ Tafrix huvides õiguspärase teo tegemiseks. Viimast ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada ka süüdistusaktis esitatud asjaolust, et Marek Kukk, naastes 2007 aasta jaanuari lõpus puhkuselt, võttis Lääne-Eesti Päästekeskuse planeerimisbüroo päästejuhtivspetsialistilt Jaanus Teearult üle esialgsed materjalid ja töökorralduse Kilingi-Nõmme pääste ja politsei ühishoone (Pargi 4, Kilingi- Nõmme) rajamise osas ning kohtus selle tööülesande täitmise raames OÜ Tafrix juhatuse liikme T. J. ja OÜ Aileko Ehitus juhatuse liikme U. L.. Kohtu hinnangul ei esialgse hinnapakkumise koostamiseks objekti ja algmaterjalide tutvustamine keelatud tegevus. Samuti ei ole keelatud hinnapakkumise eeldatava suurusjärgu e. hankeks planeeritud eelarve ligikaudsete piiride avaldamine. Viimane võib olla vajalik selleks, et anda võimalikule pakkujale võimalus otsustada, kas ta sellise eelarve piires konkreetse töö tegemiseks pakkumist üldse hakkab esitama või mitte. Samuti ei ole midagi keelatut selles, et Marek Kukk selgitas OÜ Aileko Ehitus juhatuse liikmele U. L., et konkursil peab osalema vähemalt kolm pakkujat ning võidab odavama hinnaga pakkuja (Marek Kuke ja U. L. kinnitasid seda asja kohtulikul arutamisel). Tegemist on riigihanke tingimuste kohta võimalikule pakkujale üldise teabe edastamisega, mis on lubatud tegevus. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et 23.01.2007.a. alustati maksuhalduri korralduse alusel revisjoni OÜ-s Tafrix. Revideeritavaks perioodiks oli 01.01.2005 kuni 31.12.2006.a., millisesse kuulus ka Pärnumaa Päästeteenistuse Pärnu depoohoone juurdeehituse riigihange. Revisjoni käigus tuvastati OÜ Tafriks poolt eksimus käibemaksu tasumisel. Tunnistaja K. L. kinnitusel koostati revisjoni tulemusena revisjoniakt ja maksuotsustus, millele vastulauset ei esitatud. Eeltoodud puuduse OÜ Tafrix kõrvaldas. Seega on käesolevaks ajaks OÜ Tafrix tasunud riigile ka käibemaksu tehingutelt, mille tegi Jaanus Teearu ja Marek Kukega. Antud juhul ei tulene ühestki kohtuistungil vahetult uuritud tõendist, et süüdistatavad oleksid saanud või nõustunud vastu võtma vara või varalisi õigusi selle eest, et ametiisikuna teha OÜ Tafrix huvides õiguspärane tegu. Seega ei vasta süüdistava tegevus ka KarS § 293 lg 1 ja § 293 lg 2 p 1 objektiivse koosseisu tunnustele, millest tulenevalt on KarS § 2 lg.2 kohaselt tema karistamine ka KarS § 293 lg 1 ja § 293 lg 2 p 1 järgi välistatud. 12 1-08-3907 Eeltoodust tulenevalt tuleb mõlemad süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtu seisukoha kohaselt on kriminaalrepressiooni kohaldamine oma olemuselt isiku põhiõigusi niivõrd intensiivselt riivav, et selle kohaldamine on põhjendatud ainult äärmuslikul juhul – kui isik ründab koosseisupärase ja õigusvastase teoga süüliselt selgelt kriminaalõiguslikult kaitstavat õigushüve ning tema süü on riikliku karistussunni kohaldamiseks piisavalt suur. Nimetatud asjaolude esinemine peab olema kriminaalmenetluses lubatud tõenditega tõsikindlalt tuvastatud. Juhul kui võistlevas menetluses kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik ilma kahtlusteta sellist järeldust teha, on isiku suhtes kriminaalrepressiooni kohaldamine lubamatu. Antud asjaoludel süüdistatavate suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist põhjendab kohus täiendavalt ka järgmiselt. Õigusriikliku karistusõiguse alus seisneb seaduslikkusepõhimõtte e. nullum crimen nulla poena sine lege põhimõtte ranges järgimises. Karistusõiguse seaduslikkuse põhimõttest omakorda kasvab välja karistusõigusnormi määratletusepõhimõte e. nullum crimen nulla poena sine lege certa, mille kohaselt peavad tegu ja karistus olema seaduses täpselt määratud, mistõttu karistusseadus ei tohi sisaldada ebamääraseid teokoosseise. Eeltoodust tuleneb ka karistusõigusnormi laiendava tõlgendamise keeld. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik tõlgendada laiendavalt ka KarS § 293 sätestatud normi. Sellest tulenevalt ei ole antud asjaoludel võimalik laiendada KarS § 293 keeluala ilma konkreetselt tõendatud ametiseisundi ärakasutamiseta riigiasutuses ametiseisundit omava isiku poolt eraisikuna tehingute tegemisele selle ettevõtjaga, kes on ka tema tööandjaga lepingulises suhtes. Kohtu hinnangul ei tohi selline seos olla abstraktne ega eelduslik, vaid põhinema konkreetsetel asjaoludel, millest tõsikindlalt tõendatult järelduks selge mõlema poole arusaam, et üks isik võimaldab teisele hüve üksnes selle eest, et teine isik osutaks selle eest enda ametiseisundit ära kasutades teatava määratletava vastuteo e. teisisõnu peaks kohtu hinnangul valitsema hüve andmise ja vastutasu ootuse vahel selline põhjuslik seos, et viimase mittelubamisel ei oleks lubatud ka vastava hüve üleandmist. Teise argumendina toob kohus esile selle, et õiguskorda tuleb käsitleda tervikuna ning tsiviil- või avalikus õiguses sisalduv teo lubatavus välistab alati süüteokoosseisule vastava teo õigusvastasuse karistusõiguslikus mõttes. Antud juhul tegid süüdistatavad tehinguid – ostsid ehitusettevõtjalt OÜ Tafrix ehituskaupu ja ehitusteenust viimase poolt määratud hinnaga ning tasusid selle hinna täielikult. Selline tegevus on tsiviilõiguslikult lubatav, mistõttu puudub ka sellise teo õigusvastasus karistusõiguslikus mõttes. Asjaolu, et kaupu ja teenuseid müünud ehitusettevõtja ise eksis enda maksukohustuse täitmisel on viimase ja riigi vaheline õigussuhe ega oma puutumust süüdistatavatele. Seega ei ole süüdistatavatele antud asjaoludel etteheidetav, et OÜ Tafrix jättis riigile käibemaksu tasumata. Süüdistatavatele ei ole karistusõiguslikult etteheidetav ka see, et nende tööandja ostis samuti samal ajal ehitusteenust OÜ-st Tafrix. Õiguses puudub norm, mis keelaks töötajal tööandjaga samal ajal samalt ettevõtjalt sama teenuse ostmist, kui selle kauba või soodsama hinna saamiseks ei kasutata ära enda ametiseisundit. Viimast aga antud asjaoludel kohus ei tuvastanud. Süüdistatavad tegid antud juhul üksnes tsiviilõiguses lubatud tehinguid ning selliste tehingute tegemise karistusõiguslik etteheitmine neile on KarS § 2 lg.2 ja § 27 kohaselt välistatud.

§ 181

lg.1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

§ 175

lg.1 kohaselt on menetluskulud muuhulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Süüdistatavad menetluskulude hüvitamiseks taotlust ei ole esitanud. Seega puudub kohtul alus 13 1-08-3907

§ 181lg.1 kohaseks menetluskulude hüvitamise otsustamiseks.

Süüdistatavatel on õigus esitada vastav taotlus ka peale kohtuotsuse tegemist ja selle jõustumist. Asitõendite osas teeb kohus

§ 126lähtuvalt järgmise otsustuse.

V. V. arvuti kõvaketta koopiad pakendites nr. 1 ja 5L151461, 5L151460, 5L151459, Marek Kukke USB mälupulgalt koopeeritud teave pakendis nr. 3, Marek Kukke sülearvuti kõvaketta koopia vaatluseks pakendis nr. 2, Marek Kukke sülearvuti kõvaketta koopia pakendis nr.5L150990, Hansapanga 4 ja SEB Eesti Ühispanga 2 disketti kontode väljavõtetega pakendis nr. 4, millised kõik asuvad hoiul Kaitsepolitseiameti Pärnu osakonnas jätta hoiule Kaitsepolitsei Pärnu osakonda. Rautakesko AS arved – saatelehed Tafrix OÜ-le 5tk., Velus S.P. OÜ kreeditarved Tafrix OÜ-le 2 tk., Velus S.P. OÜ arve – saatelehed Tafrix OÜ-le 3 tk., Velus S.P. OÜ arve – saateleht Tafrix OÜle koos tellimuse kinnitusega nr. X, Ceramex OÜ tellimuse kinnitus X, AS FEB tellimiskinnitus nr. X, A4 paber soomekeelse tekstiga ning mille teisel pool on käsikirjaline tekst, mis algab sõnadega „PVS AUMA EXPO 15 m2 jne., K-Rautakeskose veokiri 03.11.2005 a. nr. X ja Rautakesko OÜ pakkumine nr. X, millised asuvad pakendis nr.1 kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. Rautakesko AS arved OÜ-le Tafrix 17 tk, SIA Farens arve 01.12.2005 a. OÜ-le Tafrix, OÜ Kodukolle arve nr.X 22.11.2005 koos selle külge klambriga kinnitatud pooleks volditud A4 paberiga, AS Elektroskandia tellimuse kinnitus, tellimuse kinnitused 8 tk., sularaha arve 06.01.2006 a., kokku volditud A4 paberileht, millele on kirjutatud käsikirjaline tekst, mis algab sõnadega „maha müüa! Vaheuksed 6 tk.“, A4 paberilehel K. L. 02.03.2007 a. kiri T. J., A4 paberileht käsikirjalise tekstiga, mis algab sõnadega „Märts 16.03.05“ ning pöördelt algab „Oktoober 24.10.05“, A4 paberileht käsikirjalise tekstiga, mis algab sõnadega „Detsember 19.12.05“, A4 paberileht, millel on trükitud tekst ning mis algab „8. SIA Farens arve B 1105-3“, A4 paberileht, millel on trükitud tekst ning mis algab „9. Magistraal arve nr. 496, millised on pakendis nr. 2 ja hoitakse kriminaalasja materjalide juures jätta kriminaalasja juurde. T. J. ja Jaanus Teearu 15.11.2005 a. laenulepingu originaal kriminaalasja juures pakendis nr. 3, 3 disketti A. B., Marek Kukke, Jaanus Teearu ja OÜ Tafrixi pangakontode väljavõtetega 3-l disketil pakendis nr. 4, audiosalvestis CD nr. 5007, T. J. sülearvuti vaatlus CD-l, Jaanus Teearu PC vaatlus CD-l, millised asuvad kriminaalasja juures pakendis nr. 5 – jätta kriminaalasja juurde. Vahtpolüstüreenist soojusisolatsiooni tükid 8 pakendis (nr. 5L150973 – 5L150980), vahtpolüstüreenist soojusisolatsiooni kilepakendid pakendis 5L150911, bituumenpaberi tükk, millised asuvad hoiul Kaitsepolitseiameti Pärnu osakonnas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatavate suhtes kriminaalmenetluse tagamiseks kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi kriminaalmenetluses süüdistatavate vastu esitatud ei ole.

§ 319

lg.1,2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 408

lg.1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. 14 1-08-3907 Teet Olvik Kohtunik 15