4-09-460/1

4-09-460 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-460 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Marika Brusenskaja seadusliku esindaja Brusenskaja poolt esitatud kaebus Munitsipaalpolitsei Ameti 05.01.2009.a väärteoasjas nr 08024362 Tatjana Tallinna otsusele Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik Marika Brusenskaja 49404280252; elukoht: xxx; õpilane) (isikukood Kaebuse esitaja (menetlusaluse isiku seaduslik esindaja) T B (isikukood 47709090342; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, asukoht: Paldiski mnt 47, 10614 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 05.01.2009.a otsus väärteoasjas nr 08024362 ning lõpetada Marika Brusenskaja suhtes ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o. otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2 05.01.2009.a otsusega väärteoasjas nr 08024362 karistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor Marika Brusenskajat ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Otsuse kohaselt sõitis M. Brusenskaja 03.12.2008.a kell 10:55 Tallinnas Sõle 64A juures bussiliinil nr 33/221 kehtiva sõidusoodustust tõendava dokumendita. Sellise tegevusega rikkus M. Brusenskaja vastavalt otsusele Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45 § 10 lg 3 nõudeid. Nimetatud otsusele esitas Marika Brusenskaja seaduslik esindaja kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tühistada. Kaebuse kohaselt unustas Marika Brusenskaja õpilaspileti koju, aga ID-kaart oli tal olemas. Peale seda intsidenti Munitsipaalpolitseiga oli tema tütrel šokk, sest tal oli kõik makstud ning kontrolörid palusid tal ikka istuda nende bussi, kontrolöre oli 4-5, tütar oli üksi. Tema viis tunni aja jooksul Munitsipaalpolitseisse tütre õpilaspileti. Tema ei ole määratud karistusega nõus ning leiab, et esimene kord võiks teha kirjaliku hoiatuse. Peres on raske materiaalne olukord, kuna ta on üksikema ning töötu, tema ülalpidamisel on ka sügava puudega ema. Kaebusele on lisatud ka dokument, mis kinnitab, et T. B on võetud töötuna arvele alates 28.11.2008.a ning töötutoetust on õigus saada ajavahemikul 05.12.2008.a – 31.08.2009.a. Samuti on lisatud T B ema kohta välja antud arstliku ekspertiisi otsus, mis kinnitab kaebuses toodud väiteid ema haigestumisest. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja märgib, et ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal puudus M. Brusenskajal 03.12.2008.a kell 10.55 bussis nr 33 sõites sõidusoodustuse õigust tõendav dokument, seega on tuvastatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivse küljena toob ära hooletuse, st M. Brusenskaja oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et ühissõidukis sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu. Puudusid ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Märgib, et sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu puhul on tegemist massilise õiguserikkumisega, mille toimepanemist ja selle eest määratavatest karistustest on regulaarselt kajastatud eriliigilises meedias, mistõttu teab iga isik, kel tekib soov kasutada ühistransporditeenust, et see teenus on tasuline ning teenuse eest tasumata jätmisele järgneb üldjuhul karistus. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 08024362 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. ÜTS § 547 lg 1 sätestab vastutuse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Tallinna Linnavolikogu

1. detsembri 2007.a määruse nr 45 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ /edaspidi Kord/ § 10 lg 3 kohaselt on sõitja sõidudokumentide kontrollimisel sõidusoodustuse kasutamisel kohustatud kontrollimiseks esitama ka sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi. Korra § 7 lg 3 p 1 järgi on õpilastel soodustuse kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks õpilaspilet või sellega võrdsustatud ISIC Scholar kaart. Seega Marika Brusenskaja, kasutades ühistranspordis sõidusoodustust, pidi lisaks sõidupiletile esitama sõidudokumendi kontrollimisel ka sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava 3 dokumendi, mida ta aga ei teinud. Nimetatu leiab tõendamist väärteoasja materjalide juures oleva menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga 03.12.2008.a, kus M. Brusenskaja ei eita rikkumist. Kuna vastav kohustus tuleb täita sõidudokumendi kontrollimisel, ei saanud kohtuväline menetleja M. Brusenskaja poolt toime pandud rikkumisele õiguslikku hinnangut andes arvestada ka menetlusaluse isiku ema poolt hilinenult esitatud M. Brusenskaja õpilaspiletiga. Kuna M. Brusenskaja kasutas ühistranspordis sõidusoodustust, mille kasutamiseks tal kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohal (03.12.2008.a kell 10:55 Tallinnas Sõle 64A juures bussis nr 33) vastava dokumendi puudumisel õigused puudusid, on M. Brusenskaja tegevuses realiseeritud ÜTS § 547 lg 1 objektiivne koosseis. Samuti sisaldub M. Brusenskaja käitumises nõutav subjektiivne koosseis. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuivõrd M. Brusenkskaja ei veendunud sõidusoodustuse kasutamisel selle õigust tagava dokumendi kaasasolekus, pani ta väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja M. Brusenskaja poolt toimepandud teo õigesti kvalifitseerinud ÜTS § 547 lg 1 järgi. Samuti ei ole kohus antud asjas tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning kohtuvälise menetleja poolt on väärteo menetlemisel järgitud väärteomenetlusõigust. Vaatamata vääteokoosseisu esinemisele on kohus seisukohal, et M. Brusenskaja suhtes alustatud menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s. o. otstarbekuse kaalutlustel. Riigikohus on oma otsuse nr 3-1-1-9-07 p 9.1 märkinud järgmist: „Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse“. Menetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel arvestab kohus, et M. Brusenskaja süü väärteo toimepanemisel ei olnud suur, tegemist ei olnud tahtliku teoga ning varasemad õigusrikkumised M. Brusenskajal puuduvad. M. Brusenskaja on alaealine ning täielikult sõltuv oma ülalpidajast emast, kes on antud hetkel töötu ning kelle hooldada on ka tema enda ema. Sellest tulenevalt on pere sissetulekud piiratud ning ka 180-kroonise rahatrahvi tasumine võib osutada liialt koormavaks. Samuti puudub M. Brusenskaja karistamiseks avalik menetlushuvi. Kohus on veendunud, et M. Brusenskaja poolt toime pandud teo tehiolud ei tingi karistusõiguslikku sekkumist, seda isegi mitte miinimummääras. Alaealise puhul, kes siiani on käitunud vastutustundlikult, ei saa sõidusoodustust tõendava dokumendi koju unustamist pidada teoks, mis ilmtingimata tooks kaasa tema karistamise, jättes tähelepanuta ülalloetletud asjaolud menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
2. Kohtunik