Obsah (7)

§ 200§ 123§ 74§ 68§ 75§ 65§ 56

1-07-9369 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23.jaanuaril 2008.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-9369 Kohtukoosseis Kohtunik Katr

§ 200

lg 2 p 7,9 järgi üldmenetluses Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatav Jevgeni Proskurin isikukood: 38306300217, EV kodanik, emakeel vene keel, haridus 7 klassi, töötab D.K.T OÜ, elukoht: xxx, oli kahtlustatavana kinni peetud 23.01.2007.a, tõkend – vahistamine kohaldatud 25.jaanuarist kuni 23.juulini 2007.a, käesoleval ajal tõkendit kohaldatud ei ole Varasem karistatus 28.september 1999.a Harju Maakohtu otsusega KrK § 203 lg 1 alusel vabadusekaotus 4 kuud, katseajaga 2 aastat Kaitsja A Kustov Süüdistatav Jelena Petšenkova isikukood: 47907260253, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskharidus, elukoht: xxx, käesoleval ajal viibib Vanglas, oli kahtlustatavana kinni peetud 04.-05.02.2007.a, uuesti 20.03.2007.a, tõkend – vahistamine kohaldatud 22.märtsist 2007.a Varasem karistatus 28.02.2006.a Harju Maakohtu otsusega

§ 123

alusel vangistus 5 kuud ja 28 päeva,

§ 74

alusel katseajaga 2 aastat Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva Juhindudes

§-dest 65 lg 2; 68 lg 1; 74 lg 1,2; 75 KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jevgeni PROSKURIN

§ 200lg 2 p.p 7,9 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) aastat.

2.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks vahi all viibitud aeg 23.

jaanuarist kuni 23.juulini 2007.a s.o 6 (kuus) kuud ja 1 (üks) päev, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest Jevgeni Proskurin tingimisi vabastatakse on vangistus 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3. Juhindudes

§ 74

lg 1 sätetest mitte pöörata Jevgeni Proskurinile mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

1. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o. 23.jaanuarist 2008.a.
2. Vastavalt

§ 75

lg 1 kohustada Jevgeni Proskurinit järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: • elama aadressil xxx; • ilmuma Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. 6. Määrata Jevgeni Proskurin katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 7. Süüdi tunnistada Jelena PETŠENKOVA

§ 200lg 2 p.p 7,9 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat.

8.

§ 65

lg 2 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi suurendada Jelena Petšenkovale mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.02.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o viie kuu ja kahekümne kaheksa päeva võrra, mõistes Jelena Petšenkovale liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) aastat, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 9.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks vahi all viibitud aeg 04.-05.02 2007.a s.o 2 päeva ja 20.märtsist 2007.a kuni 22.jaanuarini 2008.a s.o 10 kuud ja 3 päeva, kokku eelvangistuses viibitud aeg 10 kuud ja 5 päeva, seega alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast 23.jaanuarist 2008.a on Jelena Petšenkoval ärakandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat, 7 (seitse) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva.

1. Jelena Petšenkova suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
2. Välja mõista Jevgeni Proskurinilt ja Jelena Petšenkovalt solidaarselt kannatanu V T kasuks tsiviilhagi katteks 3630, 94 krooni.
3. Välja mõista Jevgeni Proskurinilt riigituludesse menetluskuluna: RESOLUTSIOON 2 • Sundraha summas 10 875 krooni; • Ekspertiisitasu isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise eest summas 1437, 50 krooni.
4. Välja mõista Jelena Petšenkovalt riigituludesse menetluskuluna: • Sundraha summas 10 875 krooni; • määratud kaitsjale makstud tasu summas 12 107.35 krooni; • Ekspertiisitasu isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise eest summas 1437, 50 krooni. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr 10220034800017 või Hansapangas konto nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse isiku nimi, kelle eest tasutakse, toimiku number ja kohtukulu liik, nt „Jevgeni Proskurin 1-07-9369 sundraha“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 14.veebruaril 2008.a. SÜÜDISTUS Jevgeni Proskurin ja Jelena Petšekova on kohtu alla antud ja neid süüdistatakse selles, et nemad 19.01.2007.a. kella 23.00 paiku tegeledes ühiselt ja kooskõlastatult võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tarvitasid Loksa linnas Solnõško baari juures ja seejärel korteris, aadressil Xxxvägivalda V T ’i kallal selliselt, et kui viimane oli baarist väljunud sai ta löögi pea piirkonda, püüdis vastu hakata, kuid kaotas teadvuse. Seejärel viidi kannatanu J. Poskurini ja J. Petšenkova poolt kannatanu korterisse, millega J. Proskurin ja J. Petšenkova tungisid valdaja tahte vastaselt sisse võõrasse eluruumi aadressil xxx, kus J. Poskurin jätkas tema peksmist jalgade ja rusikatega ning nõudis raha ja dokumente, samal ajal kui J. Petšenkova otsis korterist väärtuslikke esemeid ja dokumente. Samuti valati kannatanu veega üle. Vägivalla tagajärjel kaotas V. T uuesti teadvuse. Tulles teadvusele korteris kedagi ei olnud ning kannatanu avastas, et on kadunud järgmised esemed: abielu kuld sõrmus, mobiiltelefon NOKIA 5140i, rahakott milles oli ID kaart, Ühispanga pangakaart, pensioni tunnistus, 400 EEK, sõiduki XXXr/n xxxdokumendid koos juhiloaga ülaltoodud sõiduki võtmed koos garaaži võtmetega, 90USA dollarit, 1000 vene rubla. Hiljem selgus, et valdaja tahte vastaselt võõrasse abiruumi sissetungimise teel oli kannatanu garaažist võetud ka sõiduauto XXXr/n xxx. Peksmise tagajärjel oli kannatanule tekitatud järgmised vigastused: traumaatiline pehmekelmealune verevalum suuraju mõlema poolkera otsmiku-kiirusagarate pinnal, suuraju parema poolkera otsmiku – kiirusagarate piirkonna põrutuskolle, hulgalised haavad ja nahamarrastused pea piirkonnas; nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ja paremal küljel; rindkere vasaku õlavarre ja vasaku hüppeliigese põrutus. Eksperdi hinnangul ei olnud tegemist eluohtlike vigastustega. Seega panid Jevgeni Proskurin ja Jelena Petšenkova toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, sissetungimisega ja grupi poolt, so

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3 Süüdistatav Jevgeni Proskurin selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud ning tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Süüdistatava Jevgeni Proskurin’i kaitsja A Kustov asus kohtus seisukohale, et tema kaitsealuse süü käesolevas kriminaalasjas on kogutud tõenditega tõendamist leidnud, esitatud süüdistuseks on alus olemas ja esitatud süüdistus on täies mahus õige. Süüdistatav Jelena Petšenkova selgitas kohtulikul uurimisel, et tema on süüdistusest aru saanud kuid tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt nimelt selles, et tema kasutas kannatanu telefoni, millise müüs hiljem liitri viina eest maha, röövimises oma süüd ei tunnista. Süüdistatava Jelena Petšekonva kaitsja Owe Ladva asus kohtus seisukohale, et tema kaitsealuse süü röövimises ei ole tõendamist leidnud, esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kannatanu V T andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavad ei ole temale lähedalt tuttavad – naist nägi tema esimest korda, mehega on varem kaudselt tuttav, vihavaenu nende vastu ei ole ja saab rääkida kohtule tõtt. Nimelt elab tema Loksal xxx. Jelenaga tutvus ta 19.ndal kuupäeval, kui oli abikaasa sünnipäev. Ta otsustas seda tähistada, minnes baari. Teel sai ta kokku Jelenaga, siis ta veel ei teadnud, et naine on Jelena. Kas tütarlaps ütles talle oma nime või mitte, seda ta ei oska öelda, võib-olla. Jelena küsis talt tuld ja tema pakkus. Jelena ütles talle, et tal on külm ja tema kutsus Jelena baari sooja. Baaris oli ka Proskurin. Baaris ostis ta Jelenale ühe kokteili ja endale 80 grammi viina. Nad istusid laua taha. Baaris tütarlaps riidest lahti ei võtnud, ta oli riides, ta oli tumedate juustega ja seljas oli tütarlapsel kapuutsiga jope. Jelena käis koguaeg ära. Peale seda rääkis ta veel baari juhataja E iga, kes ütles talle, et see sinu neiu käib siia – sinna, praegugi on WC-s. Tema ütles, et see ei ole ta neiu, et tal ei ole temaga pistmist ning väljus peale seda baarist. Baarist läks ta ära üksinda, ta läks koju. Eelnevalt ta nägi, et tütarlaps, kellega tema baaris suhtes ning kes on sarnane süüdistatava Jelena Petšenkova’ga, suhtles Jevgeni Proskuriniga, rohkem ta midagi ei näinud, sest ta ise ei käinud laua tagant ära. Tema ei tea, kui palju inimesi kambas oli, tema nägi neid kahekesi. See Petšenkova sarnane isik ei püüdnud teda jooma meelitada, ei tikkunud ligi ega püüdnud teda võrgutada. Tee peal keegi võttis tagant tal kinni ja lõi vastu pead ning pärast seda veeti kätest kinni. Talle tundus, et teda ründas kaks inimest. Neid kahte isikut, kes teda pärast baarist väljumist ründasid, ta ei näinud. Teda võeti kinni kahelt poolt kätest ja ta sai vastu pead. Üks inimene seda teha ei saanud, nägupidi tema kedagi ei näinud. Tahtis välja rabeleda ja ära joosta, kuid ta rabati jalust ja pärast seda ta enam midagi ei mäleta. Ta arvab, et ründajad võisid olla meE ahvad, sellepärast, et tema osutas küllalt tugevat vastupanu ja ta järeldab seda rünnanud isikute jõu rakendamisest. Kuidas ta korterisse sai, seda ta ei mäleta. Korteris tuli ta teadvusele. Ta oli põrandal kõhuli, pikali. Tal ei lastud pead tõsta selleks, et ta ei näeks, kes seal on ja, mis seal tehakse, selili olles oleks ta näinud, mis toimub. Teadvusele tulles, kui ta ei vastanud küsimusele, mis esitati, siis löödi. Küsiti temalt pangakaardi PIN koodi. Siis kaotas ta jälle teadvuse. Veel mäletab ta seda, et ta teadvusele tuleks kallati ta veega üle. Selleks topiti ta peadpidi vannivette. Hommikul tuli ta teadvusele teises toas ja tema juures oli punane kauss. Käed ja jalad olid kinni seotud. Lauatelefon oli välja lülitatud, kaabel oli juhtmekarbist välja rebitud. Kappidest olid asjad välja loobitud. Korterist olid kadunud abielusõrmus, korteri magamistoa kapist mobiiltelefon, 90 dollarit, 1000 Vene rubla, rahakotist, mis oli, kas pintsakus või kapis oli ära võetud 400 Eesti krooni, kõik pangakaardid, ID kaart veel võeti ära väikses sektsioonikapis olnud Vene kodaniku pass, pensionitunnistus, auto varuvõtmed, kokkupandav nuga, kaks särki, naise kapist oli kadunud lõhnaõli, millise väärtusega, seda ta ei tea. Erinevad varastatud esemeid hoidis tema erinevates kohtades. Korteris oli remont ja sektsioonikapid olid lahti võetud, kapid olid erinevates tubades. Mitu inimest temaga korteris tegeles, seda ta öelda ei oska, kuid naisehääl oli teiste hulgas. Silmadega ta ei näinud, kas nende hulgas oli ka Jelena või keegi teine. Mitu inimest peksmisega tegeles, seda ta öelda ei oska. Korteris võib-olla üks inimene, kuid tänaval nii palju, kui tema 4 mäletab, siis kaks inimest. Kui teda peksis üks inimene, siis ta ei tea seda, mida tegi teine, võib-olla soris kappides. Esemetest on temale tagastatud kõik dokumendid koos passiga, tööpääsuluba, mobiiltelefon. Tagastatud esemed sai ta kätte politseilt. Auto sai tema umbes 2 nädala pärast kätte. Et autot ei ole, seda avastas ta sel hetkel, kui hakkas autovõtmeid otsima, ta vaatas, et autovõtmeid ei ole. Garaaži ta lahti teha ei saanud. Kohe siis ta mõistis, et ka autot ei ole. Kuidas auto üles leiti, et ärandada, seda ta öelda ei oska, ju nad teadsid, kus ta garaaž on. Loksal on kõik teada, nad võisid kelleltki küsida. Politsei helistas talle ja küsis, kas on tema auto ja ta ütles „jah“. Temalt küsiti, kuidas auto Maardusse sattus ja, tema vastas, et „ärandati“. Autot hoidis tema muidu garaažis, garaaživõtmed olid autovõtmetega ühes kimbus. Jevgeni saatis talle postiga veel 3546.- krooni. Kui ta viidi haiglasse, oli tal jalatrauma, algul arvas, et murd, aga oli lihtsalt põrutus. Veel selgus, et tal oli ajupõrutus, verevalumid. Kuuaega oli ta haiguslehel, sellest kaks nädalat haiglas. Tööle läks ta 27ndal veebruaril. Ta kaotas palgas, kui oli haiguslehel, kuid kinni maksti 60 %, isikult ei nõua ta midagi, kuigi seadused lubavad. Kui uurimine käis siis tema rääkis uurijaga ja viimane ütles, et ta võtab ise andmed tema palgatõendi kohta raamatupidamisest, võib-olla ta unustas. Kas sündmus oleks toimunud ka sellisel juhul, kui ta ei oleks kutsunud baari tundmatut tütarlast, sellele küsimusele ta vastata ei või, sest tema ei teadnud, mis plaanid olid Proskurinil ja sellel neiul. Tunnistaja ER andis ütlusi selle kohta, et kannatanut teab tema kui V , Petšenkovat ei tunne, Proskurin käis ka baaris, isiklikult teda ei tea. Tema teada seob kannatanut ja süüdistatav järgmine sündmus nimelt kella 23: 30 paiku tuli kannatanu tüdrukuga baari (viidates süüdistatavale kui tüdrukule, kellest räägib), varem tema seda tüdrukut näinud ei olnud. Tema oli baari juhtaja. Ta käis baaris edasi tagasi. T ostis tüdrukule šampust Vana Tallinnaga, ise T ei olnud palju joonud, võibolla oli natuke võtnud. Tüdruk oli purjus. Kui tema WC-sse läks, siis ta nägi tüdrukut poisiga suudlemas. Tema veel küsis, et „mis Te teete?“ Proskurin ütles talle, et „E , kas sa mind ära ei tunne, mina olen Jevgeni Proskurin“. Tema ütles, et „kes sind siis ei tunne“. Nad jätkasid suudlemist ja tema läks välja. Ta läks T laua juurde ja ütles, et „teate, mis see Teie tüdruk seal teeb, ta suudleb seal“. T ütles talle, et tal ükskõik, mis ta seal teeb. Tema läks uuesti T juurest ära tualetti. Ka T läks tualetti vaatama ja tuli sealt kohe oma kohale tagasi. Tüdruk läks T juurde tagasi ning nad istusid rahulikult ühes lauas. Tema läks aga koju. Tema ei tea seda, mis ajal nad lahkusid. Töötajad jäid tööle, kuid tema läks koju. Tema ei näinud seda, et T oleks baaris alkoholi juurde joonud, kohvitass oli laual, millal see telliti, seda ei näinud. Tema ei näinud seda, et T oleks oluliselt alkoholi juurde tarvitanud. Proskurin ainult suudles tüdrukuga, rohkem tema midagi ei näinud, isegi tema sisenemist mitte. Kas tütarlaps ajas end kuidagi T ’ile ligi või mitte, seda ta öelda ei oska, kaela ümbert nad kinni ei olnud. Tunnistaja IM andis ütlusi selle kohta, et tema tunneb T kui meistrit tehasest, vihavaenu tema vastu ei ole, Proskurinit tunneb tema lasteaiast saadik, on sõbrad ja õppisid koos, vihavaenu tema vastu ei ole, Jelenat on ta näinud, isiklikke suhteid ei ole ning saab kohtule tõtt rääkida. Nimelt teab tema T autot, T sõidab praegu sama autoga, selleks on tumepunane, kirsipunane XXX. Tema on selles autos sõitnud üks kord, ajasid siis omi asju. Jevgeni Proskuriniga tulid nad Tallinna tema – IM tuttavate juurde. Tema arvamuse kohaselt oli see 19ndal või 20ndal jaanuaril 2007.a., täpset kuupäeva ei mäleta. Tallinna sõitsid nad Loksalt, roolis oli Jevgeni ja kaasas olid veel Jelena Petšenkova ja Z . Miks Jevgeni oli T auto roolis, seda ta täpselt öelda ei oska. Jevgeni ütles talle, et küsis autot V . Mis Jevgenil seljas oli seda ta ei mäleta. Ta seletas, et on selle auto T laenanud, T oli vabatahtlikult andnud. Kui nad olid Tallinnasse jõudnud, siis ta helistas tuttavale nad pidid linnas kokku saama ja raha saama. Nad sõitsid Punasele tänavale, seal peatas neid politsei, sel hetkel oli koos temaga autos veel Z , Jelena ja A , kelle perekonnanime ta ei mäleta ja nad viidi Maardusse, auto jäi sinna koos politseinikega. Proskurin ja Jelena olid A juurde koju jäänud. Enne seda kui tema autosse läks olid seal Jevgeni, Z , Jelena ja veel kaks poissi. Need kaks noormeest läksid Loksal autost välja. Politsei leidis nende käest auto dokumendid – auto tehnilise passi. Dokumendid olid autos, kui nad autost 5 välja tulid, siis ta pani need endale taskusse endal neil isiklikke dokumente kaasas ei olnud. Need auto dokumendid vist millegi sees ei olnud, olid lihtsalt kokkupandud. Maardus nad kuulati üle ja viidi edasi arestimajja. Üle kuulati neid kahtlustatavatena auto ärandamisest. Kuid auto ärandamisest nemad midagi ei teadnud. Tema kinnitab, et toimiku lk 66 olev jope on Jevgeni oma. Jevgenil oli ka isiklik mobiiltelefon, mis oli tol päeval ka kaasas, kas ka Jelenal oli mobiiltelefon, seda ta ei mäleta. Enne seda sündmust suhtles tema Jevgeniga koguaeg. Jevgeniga on tema kokku saanud ka peale

1. juulit 2007.a. Tema võib kohtule öelda seda, et Jevgeni on normaalne inimene, ta suhtus sellesse asja kahetsusega ja rääkis, et oli purjus ega saanud midagi aru. Autost Jevgeni talle midagi ei rääkinud, samuti ei rääkinud ta Jelena Petšenkova kohta midagi, sest ei olnud aega, tema – IM pidi ära sõitma. Tunnistaja Z B andis ütlusi selle kohta, et tema ei tunne kannatanut ega Jevgeni Proskurini, kuid tunneb Jelena Petšenkovat, omavahel on neil sõbralikud suhted ja ta saab kohtule tõtt rääkida. Proskurinit on tema näinud tumepunases, bordoopunases autos, siis nägi ta teda esimest korda, see oli eelmise aasta jaanuaris Loksal. Auto marki ta ei tea, kuid autos olid veel Jelena Petšenkova ja vist Ivan. Öösel kell 4 olid nad Loksal, siis olid nad natuke kose juures ja siis sõitsid Tallinna. Tema kohtus nendega Loksal, Loksale tuli tema taksoga ja edasi sõitis ta nendega. Tallinnas sõitsid nad vist Pae tänavale, peatusid seal natuke ja siis sõitsid Maardusse. Loksale tuli tema lihtsalt niisama, tahtega teha mehele meelehead, keegi teda ei kutsunud, lihtsalt sõitis, telefoni teel kellegagi kokkulepet ei olnud. Peale seda, kui nad olid Tallinnas, Maardus, siis olid nad veel natuke tema juures ja edasi sõitsid lihtsalt linna – Tallinna. Edasi sealt sõitsid nad Mahtra tänavale A i juurde külla. Külla sõitsid peale tema veel Jelena Petšenkova, Proskurin ja IM. Kui nad olid külas, siis edasi läksid nad sigarette ostma. Jelena Petšenkova jäi Mahtra tänavale, Lasnamäele, Mahtra tänavale jäi ka M . Sigarette läksid ostma tema, A ja Proskurin. Suitsuostmise käigus midagi ei toimunud, politsei peatas nad. Kui politsei nad kinni pidas, siis tema istus selle bordoovärvi auto tagaistmel, A oli roolis ja Proskurin istus kõrval. Politseiga mindi Maardusse ja neile öeldi, et auto on varastatud. Maardus kuulati nad auto ärandamises kahtlustatavatena üle, alguses räägiti seal auto ärandamisest, pärast tuli ilmsiks midagi muud. Tema sai teada, et auto oli ärandatud ja ärimees oli raskes seisundis haiglas, ja osa võttis ka naisterahvas. Tema selle sündmuse kohta mitte midagi rääkida ei osanud. Jelena ja Proskurin temale auto kohta Loksal midagi ei öelnud, autost neil omavahel juttu ei olnud. Kose juures öeldi naljatades, et „kas tahad autot osta?“, tema ütles, et alles ostis omale auto. Kes pakkus autot müüa, seda ta ei mäleta, hinnaks oli 50000.- krooni. Jelenal oli kasutada ka mobiiltelefon, sest ta helistas talle, kuid Jelena käes ta telefoni ei näinud. Tema konkreetselt ei tea seda, kelle jope on toimiku leheküljel 66, sest kõik olid tol korral tumedates riietes ning tema oli päris purjus. Tunnistaja OK andis ütlusi selle kohta, et tema tunneb Loksal kõiki, kaasaarvatud kannatanut, Prokurinit tunneb tema 7 aastat, varem nad töötasid koos, varem olid nad sõbrad, nüüd lihtsalt tuttavad, vihavaenu tema vastu ei ole. Petšenkovat tunneb tema 1,5 – 2 aastat, temaga on ta lihtsalt tuttav, vihavaenu ei ole ja ta saab rääkida kohtule tõtt. Nimelt kuulasid teda uurijad üle, juttu oli mingisugusest röövimisest, täpselt ta ei tea, sest ei ole sellega seotud. Sündmus leidis aset eelmise aasta jaanuaris, aastaaega tagasi. Tema suhtles süüdistatavatega pühade ajal. Jelena on temale kunagi telefoni müünud, nad olid RS juures külas, kui tuli Petšenkova ja pakkus telefoni müüa, kuna tal oli raha vaja. Mis telefon see oli, seda ta täpselt ei mäleta vist Nokia. Tema võttis telefoni vastu ja andis selle oma sõbrale, kuna sõber oli telefoni ära kaotanud. Telefoni ostis tema saja krooni eest, täpselt ei mäleta ka, kas ostis raha või viina eest, kuid telefoni andis ta sõbrale. Jelena Petšenkova võttis kotist mingi handsfree ja mingi kaardi ning ütles, et need on tema omad, tema sai aru, et need on Jelena omad. Kui nad S juures külas olid, siis ta ei tea, kas Jelena Petšenkova oli kaine või mitte, tema ei oska tuvastada, võib-olla oli natuke joonud, kuid tema jutt oli arusaadav. Jelena ütles, et see on tema telefon. Telefoni andis tema – OK kasutada SV. Tänaseks on politsei telefoni ära võtnud, tema andis politseile telefoni üle, sest politsei viis ka S ära ja S andis telefoni temale. Ta arvas, et 6 tal seal telefoni vaja ei ole. Politsei nägi seda üleandmist ja siis politsei helistas talle ja, küsis, kus telefon on. Politseis sai ta teada, et tegelikult oli see T telefon, kuidas see Jelena kätte sattus, seda politseis talle ei räägitud, vaid telefon lihtsalt võeti talt ära. Jaanuaris, möödunud aastal, enne selle telefoni ostmist rääkis tema Jelenaga palju kordi. Jelena helistas talle ja küsis, kuhu ta võib auto parkida, tema aga magas ja ütles, et tema ei tea ning pani toru ära. Jelena küsis tema käest, kuhu ta võib auto seisma panna, ta ei tea, kas sai sellest aru, mida Jelena sellega mõtles, sest ta magas, sai pahaseks ja viskas toru ära. Jelena Petšenkoval käivad sõbrad erinevate autodega. Jelena Petšenkova ei ole temale varem öösel kunagi helistanud palvega sõbra autot parkida. Tunnistaja S V andis ütlusi selle kohta, et tema tunneb T, isikuna, kes töötab tehases, isiklikult teda ei tunne, Prokurinit tunneb, õppisid ühes koolis on lihtsalt tuttavad, Petšenkovat tunneb, töötasid koos, kui kaua teda tunneb, seda ei mäleta umbes aasta, omavahel tööalased suhted, vihavaenu ei ole, saab kohtule tõtt rääkida. Sündmus, mis seob omavahel Petšenkovat ja Proskurinit, seda teab terve Loksa. Mis sündmus see oli, seda tema täpselt ei tea, vist kedagi löödi. Kes keda lõi, kust tema seda teab, baaris jõid, siis läksid, tema ei tea ja kõik. Ajavahemikul jaanuar – märts 2007.a. võis tema tarvitada alkoholi koos Jelenaga, seda on juhtunud rohkem kui üks kord. Jelena temale midagi ei rääkinud. Jelena Petšenkova rääkis temale seda, et ta - Jelena Petšenkova läheb kohtu alla ja, et tal pidi mingi tingimisi karistus olema. Selleks, miks ta veel kohtusse pidi minema, seda Jelena talle ei rääkinud ja pärast seda ta teda ei näinudki. Kui nad koos alkoholi tarvitasid, siis Jelena oli kurb, miks ta kurb oli, seda Jelena talle ei öelnud, see oli tema probleem, tema ei ole Jelena vend ja, miks ta peaks temaga sellest rääkima, kuid kuulujutud olid. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas
2. jaanuaril 2008.a. toimunud kohtuistungil andis süüdistatav Jevgeni Proskurin ütlusi selle kohta, et tema tunnistab end süüdi selles, milles teda süüdistatakse ja kõik, mis on esitatud süüdistuses kirjas on tõsi. Seda tema täpselt ei mäleta, kas ta oli
3. jaanuaril 2007.a Šolnõško baaris, sest oli purjus. Esialgu oli ta koos sõpradega, pärast õhtul üksinda, fakti, et ta Šolnõško baaris oleks olnud, seda ta ei mäleta. Mäletab ta seda, et jalutas. Šolnõško lähedal nägi ta inimest. Inimene oli pikali ja tema tahtis teda aidata. Pärast, kui ta lähemale jõudis, nägi, et see oli T . Tema küsis,, kus ta elab, et teda aidata. T ütles talle aadressi ja tema viis ta sinna. Ta viis T koju. Trepikojas hakkas T riidlema ja tema lõi vist üks kord. Tema küsis T , kas tal võtmed on, viimane vastas, et on. Esialgu ütles ta talle, et teeb ise ukse lahti, kuid ei suutnud. Kui nad sisenesid korterisse, siis pani ta T istuma. Siis hakkas ta ära minema ja T hakkas riidlema, et, mis sa teed, kuidas sa siia said. T hakkas rääkima seosetut juttu. Tema kallas T vett peale, et viimane toibuks. Pärast helistas talle – Jevgeni Proskurinile sõber, kes palus ta sünnipäevalt koju tuua. Tema küsis Vilt, kas viimane ei võiks teda ära viia, kuna T oli purjus, siis ta palus talt võtmeid, samuti küsis ta, kus garaaž asub ja T ütles, et kodu juures. Tema teadis, kus garaaž on, sest üüris ise ka seal läheduses garaaži. Pärast sõitis ta M i järele. Teel kohtas ta Jelena Petšenkovaga. Nad sõitsid tagasi ja võtsid Ivani peale, veel võtsid nad kaks noort poissi peale ning viisid nad koju. Siis tuli Z . Kuidas tema kehavigastusi tekitas, seda ta täpselt ei mäleta. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas
4. jaanuaril 2008.a. toimunud kohtuistungil andis süüdistatav Jevgeni Proskurin
5. jaanuaril 2007.a toimunud sündmuste kohta ütlusi selle kohta, et umbes kella 12.00 ajal öösel tuli tema Solnõško baarist, istus seal koos sõpradega. See oli öösel ja tema oli tarvitanud alkoholi, ta nägi, kui baari tuli kannatanu V T ja Jelena Petšenkova. Pärast tema rääkis Petšenkovaga ja läks välja tänavale, tal hakkas paha kuna oli alkoholi üle võtnud, ta läks pargi poole. Seejärel nägi tulemas meE ahvast, ta astus seljatagant tema juurde ja tiris teda varukast. Ta ei mäleta, mida mees talle vastas, aga talle see ei meeldinud ja ta lõi meest selja tagant nägemata seejuures inimese nägu. Tema tahaks praegu vabandada kannatanu ees. Tema löögist kukkus inimene maha ja ta nägi, et see oli V T . Kui ta nägi, et see oli T , otsustas ta viimase koju viia. Sel momendil tuli välja ka Jelena Petšenkova, seejärel võtsid nad koos V T käe alt kinni ja viisid ta koju. Kui nad 7 kannatanu viisid baarist majani, siis ta ikka ise kõndis, nemad aitasid teda. Kui nad toimetasid ta majani, siis tema – Jevgeni Proskurin võttis ta korterivõtmed. Ta teadis, et Tl on sõiduauto XXXja ta tahtis seda talt ära võtta. Ta hakkas V T käest küsima, kus tal asuvad autodokumendid ja võtmed. Saamata vastust lõi ta teda veelkord, kuna ta vastust ei saanud hakkas ta ise otsima. Ta leidis garaaživõtmed ning läks garaaži, mis asus maja kõrval. Enne, kui ta ära läks, tõmbas Tl telefonijuhtmed katki. Kui tema läks garaaži siis Jelena Petšenkova jäi veel korterisse. Kui ta leidis garaaži, avas selle, siis läks ta Jelena Petšenkovale järgi. Pärast leidis ta autodokumendid ja rahakoti. Kui ta tuli korterisse tagasi, et V T ei saaks politseid kutsuda, siis ta lõi veel viimast ja ta kaotas teadvuse. Kui palju tema kannatanut lõi, seda ta täpselt ei mäleta, kuna oli väga purjus. Tema – Jevgeni Proskurin valas kannatanule vett peale. Pärast läksid nad korterist välja ja panid ukse võtmetega väljas poolt kinni. Nad istusid autosse ja sõitsid ära IM poole, täpsemalt XXX 7-8 km Loksalt. Kui nad tagasi tulid, siis võtsid nad peale kaks noormeest ja edasised sündmused arenesid nii nagu tunnistajad on rääkinud. Kannatanul nägi tema ka mobiiltelefoni, mille nad kannatanult vägisi ära võtsid ja, mis jäi Jelena Petšenkova kätte. Kus telefon ära võeti, seda ta täpselt ei mäleta, kas kannatanu oli sel hetkel teadvusel, seda ta kindlalt väita ei saa. Kannatanu kallal tarvitas vägivalda tema. Mida Jelena Petšenkova sel momendil tegi, kui tema oli garaažis, seda ta ei tea, aga, kui ta korterisse tuli, siis ta sobras kappides, mida ta kappidest leidis, seda ta ei tea. Jelena Petšenkova võttis ainult telefoni, seda ta võib väita, sest seda ta nägi. Peale auto jättis tema – Jevgeni Proskurin endale veel 400 krooni, mis oli rahakotis ja 1000 rubla, muid asju ei mäleta. Kas ta kannatanult pangakaardi PIN koodi nõudis või mitte, seda ta ei mäleta, kuid see võis nii olla. Ta kahetseb, sellist asja ei oleks juhtunud, kui ta oleks kaine olnud. Peale vabanemist vahi alt on tema endale leidnud alalise töö, tal on nüüd perekond ja augustis peaks sündima laps, alkoholi ta enam ei tarbi üldse. Kannatanule andis tema raha detsembris sellepärast, et kannatanu elab ta emaga ühes majas ja ema kandis kannatanule detsembris raha üle. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas
6. jaanuaril 2008.a. toimunud kohtuistungil andis süüdistatav Jelena Petšenkova ütlusi selle kohta, et tema saab kohtule tõtt rääkida. Nimelt tunneb tema kannatanu V T alates 19 jaanuarist, mil küsis viimase käest suitsu. Enne seda sündmust elas tema Loksal vaid paar kuud ja ta ei tundnud sealt veel kedagi. Jevgeni Proskurinit tunneb tema samuti alles samast päevast, ta nägi Proskurinit koos OK baaris, just enne seda sama päeva, hommikul ja siis nad juba vestlesid. OK teab tema kuskil poolteist aastat, mitte rohkem. Ta tahab märkida ikkagi seda, et Proskuriniga ta ei rääkinud vaid ainult Kaasikuga. Uuesti nägi ta teda Solnõško baaris. Midagi erilist Solnõško baaris ei toimunud, kannatanu kutsus ta kokteilile, ka Jevgeni Proskuriniga ta suhtles, kuid käisid ainult tavalised fraasid nagu „kuidas käsi käib jne.“ Sel õhtul oli tema – Jelena Petšenkova loomulikult ka alkoholi tarbinud, ta oli tugevasti purjus, sündmusi ta eriti hästi ei mäleta. Tunnistajate ütlused selle kohta, et tema suhtlemine Jevgeni Proskuriniga tol õhtul läks viisakusväljenditest kaugemale võivad vastata tõele. Mis kellaajal ta baari läks, seda ta ei mäleta, aga oli pime. Tema ei ole kindel selles, kellega ta baarist ära läks, aga arvab, et Proskuriniga ja sel hetkel kannatanut enam baaris ei olnud. Millal kannatanu ära läks, seda ta ei mäleta, ta ei istunud kannatanuga kaua koos, kannatanu jõi oma viina ja tema kokteili. Tema ei näinud seda, kui kannatanu ära läks. Kui ta baarist ära läks, siis ta unustas salli maha ja läks tagasi. Kui tema läks tagasi baari, siis ta edasi ei mäleta, mis sai, kuid ta sai Jevgeni Proskuriniga kokku. Baaris olles võttis ta salli ära, käis WC-s ja läks 5 korruselise maja juurde. See oli tavaline tellistest 5 korruseline maja, tänavat ta ei oska öelda, kuna elas seal lühikest aega. Edasi seal maja juures ta ootas Proskurinit 10 minutit ja, siis ta tuli välja. Edasi nad kuhugi ei läinud, Proskurin läks garaaži. Tea samal ajal seisis kõrval ja ootas kuni Proskurin garaažiukse lahti teeb. Jevgeni Proskurin sai garaaži sisse ja ka tema – Jelena Petšenkova läks garaaži sisse. Jevgeni Proskurin läks garaažist seal olnud autot võtma. Auto oli punane või bordoo, markidest ei jaga ta midagi. Jevgeni Proskurin tegi ettepaneku minna autoga sõitma ja tema läks. Kelle auto see oli, seda ta ei tea, arvas, et Jevgeni Proskurini oma, sest garaaži avas ta võtmetega ja auto käivitas Proskurin võtmetega. Kuhu nad 8 sõitsid, seda ta ei mäleta, vist Loksale või Loksa vahel, käisid vist mereääres. Nende seltskonda tuli ka kaks noormeest teepeal peale. Temale helistas Z ja ütles, et tuleb Loksale. Veel oli seal tema tuttav Roman, kes võeti teepealt peale, rohkem ei mäleta. Aga RS läks kaupluse juurest maha ja nad sõitsid metsa ja lõpuks Maardu külla ning pärast seda Lasnamäele, kuhugi Mustakivi lähedale, täpset tänavat ei tea. Ka Jevgeni Proskurin tuli Lasnamäele ja jäi sinna hommikuni. Proskuriniga oli tema veel koos Z korteris Viimati nägi tema seda autot Lasnamäel. Kas Jevgeni Proskurin seda autot kellelegi kasutada andis või mitte, seda ta ei tea, sest tema jäi köögis laua taha magama, magades kõik sündmused maha. Hommikul, kui ta ärkas, siis ta sai teada, et see oli ärandatud auto ja sellega koos võeti kinni inimesi. Tema teada võeti kinni Z , A ja Ivan, aga kindel ei ole. Kannatanu telefoni andis temale Jevgeni Proskurin autos siis, kui nad garaažist välja sõitsid, tema pani sinna sisse oma SIM kaardi. Enne seda küsis ta kuhu ta võib auto paigutada, parkida hommikuni, tema – Jelena Petšenkova oleks võinud helistada, aga tal ei olnud telefoni. Jevgeni Proskurin ütles talle, et tal on juba mobiiltelefon olemas ja teist ei vaja. Autoga tahtsid nemad ennemalt sõita ja siis parkida, tema – Jelena Petšenkova mõtles, et auto kuulub Jevgeni emale. Küsimus „kuhu auto parkida?“ temale imelik ei tundunud, sest ta oli purjus ja arvas, et see on Jevgeni Proskurini vanemate auto ja et tal on vaja hommikul Tallinna sõita. Proskurinilt saadud mobiiltelefoni tema ka kasutas, hommikul müüs selle maha ja, kas keegi seda veel kasutas, seda ta ei tea. Telefoni müüs ta Kaasikule. Pärast baaris käimist tema kannatanut näinud ei ole. Tema kannatanu korteris kunagi käinud ei ole. See, et kannatanut oli röövitud, sellest ta sai teada siis, kui Proskurin läks prokuröri juurde. Lisaks kannatanu, süüdistatavate ja tunnistajate poolt antud ütlustele uuris kohus järgmisi käesoleva kriminaalmenetluse käigus kogutud dokumentaalseid tõendeid nimelt: Perearst T. N poolt V. T nimele väljastatud tõendit selle kohta, et 20.01.2007.a kurtis T. T arstile pea – ja seljavalu olemasolu, kuna teda oli pekstud, mille tagajärjel ta kaotas teadvuse. Arstliku kontrolli käigus tuvastati kannatanul lauba vasakul poolel turse ja haav ning vasaku ja parema oimupiirkonnas marrastused; (kd I lk 7) Koopiad T. T nimele väljastatud kviitungitest, millistest nähtub, et 15.02.2007.a. arve nr. 33 alusel on V. T tasunud 50.- krooni koduvisiidi eest, SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla poolt väljastatud arve nr. MH5246391 alusel on T. T poolt 02.02.2007.a. tasutud sularahas 250,00.- krooni haiglas oldud 10 päeva eest; (kd I lk 21) BRC Autokeskus ja V. T vahel 25.02.2002.a. sõlmitud sõiduki broneerimislepingut nr. 1040, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval on kannatanu V. T broneerinud ja enda kasutusse saanud sõiduauto XXX reg nr. XXX; (kd I lk 22) SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla poolt väljastatud väljavõtet haigusloost nr. 31693, millisest nähtub, et ajavahemikul 21.01.2007 – 02.02.2007.a. viibis kannatanu V. T neurokirurgia osakonnas ravil, töövõimetuslehel oli kannatanu alates 21.01.2007.a. 07.02.2007.a. Koostatud väljavõtte kohaselt sai patsient peksa, oli olnud teadvusekadu, pärast tugev peavalu, iiveldus ja oksendamine, rindkere valulik. Kannatanu vajas perearsti poolset jälgimist ja režiimi vastavalt enesetundele; (kd I tl 23) Eesti Kohtuarstliku ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna ekspertide M. V poolt V. T suhtes koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 177 ekspertarvamuse osa, millisest nähtub, et V. T ’il tuvastati 21.01-02.02.2007.a. SA Põhja Eesti Regionaalhaiglas ja 20.01-23.02.2007.a perearst T. N poolt traumaatiline pehmekelmealune verevalum suuraju mõlema poolkera otsmikukiirusagarate pinnal, suuraju parema poolkera otsmiku – kiirusagarate piirkonna põletuskolle, hulgalised haavad ja nahamarrastused pea piirkonnas, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ja paremal küljel, 9 rindkere, vasaku õlavarre ja vasaku hüppeliigese põrutus. Eksperdi arvamuse kohaselt vigastused võisid olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil so 19.01.2007.a korduvast löökidest kõvade tömpide esemetega (näiteks rusikas, kängitsetud jalg) ning kukkumisest vastu kõvasdi tömpe pindu. Ekspertiisiks esitatud meditsiinidokumentides sisaldunud vastuoluline objektiivse seisundi kirjeldus ( SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla haigusloos kirjas: meningeaalärritusnähud puuduvad ning meningeaalärritusnähud väljendunud, patoloogilisi reflekse ei vallandu ning esineb Babinski refleks paremal) ei võimalda antud juhul hinnata V. T seisundit eluohtlikuks, seega ei olnud tervisekahjustused eluohtlikud ja paranevad 4 kuu jooksul, (kd I tl. 26) Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna ametnike poolt käesoleva kriminaalasja menetluse raames 20.01.2007.a. koostatud sündmuskohtade vaaltusprotokolle koos sealjuures oleva skeemi ja fototabelitega, millistest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval on sündmuskohtadena vaadeldud Loksa, xxx asuvat eluruumi ja Loksa, XXXmaja juures asuvat garaažiboksi. Märgitud sündmuskohti menetlustoimingu käigus fotografeeriti; (kd I lk 28-37, 38-41) Ida – Harju politseiosakonna konstaabel A. Siir’i koostatud ettekannet selle kohta, et 20.01.2007.a. kella 16.30 ajal patrullis olles konstaabel M. Liiv’iga võtsid nemad Tallinnas, Pikri 1 maja ees tänaval LJVO’lt üle nende poolt kinni peetud sõiduauto xxxreg nr. XXX ja isikud A. M , I. M ja Z. B . Sõiduk vaadati läbi ja pildistati eksperdi poolt, isikud, sõiduki dokumendid ja võtmed toimetati Ida – Harju politseiosakonda. Isikute läbivaatlusel avastatid I. M taskust V. T nimeline SEB Ühispanga Visa pangakaart; (kd I lk 42) LJVO konstaabel A. Vainsalu poolt koostatu ettekannet selle koht, et olles 20.01.2007.a koos konstaabel N. Tomingaga patrullis, märkasid nemad kell 15.54 Punasel tänaval liikumas sõiduautot xxxreg nr. XXX, mis oli hommikul kuulutatud tagaotsitavaks seoses omavolilise kasutamisega. Sõiduki pidasid nemad kinni Pikri 1 juures, juhiks osutus A: M , veel viibisid autos I. M , Z. B , isikud anti koos sõidukiga üle Ida – Harju politseiosakonna patrullile; (kd I lk 43) Ida – Harju politseiosakonna ametniku koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millisest nähtub, et 20.01.2007.a. on vaadeldavaks objektiks olnud tumepunane sõiduauto xxx reg nr. XXX, vaadeldud objekti fotografeeriti. Sõiduki vaatluse käigus leiti sõidukist juhiload XXX V. T nimele, sõiduki registreerimistunnistus XXX, Eesti Vabariigi pass nr. XXX Jevgeni Proskurin nimele, sõiduki registreerimistunnistus nr. XXX sõiduauto ja garaaživõtmed ning jope; (kd I lk 44-51) Väljavõtet sõiduki detailandmete kohta Justiitsministeeriumi andmebaasist, millisest nähtub, et tumepunane sõiduauto xxxreg nr. XXX omanikuks alates 29.11.2003.a. on V. T ja kasutajaks S. T , sõiduki kohta on väljastatud registreerimistunnistus XXX; (kd I lk 52) Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor Ž. Gussarova koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millisest nähtub, et vaadeldavaks objektideks menetlustoimingu teostamise käigus on olnud Vene Föderatsiooni pass nr. XXX V. T nimele, pensionitunnisus nr. XXX V. T nimele, tumepunast värvi dokumentide hoidmise kaaned, sõiduauto xxxreg nr. XXX registreerimistunnistus ja ERGO liikluskindlustuse tavalepingu poliis XXX sõiduauto xxxreg nr. XXX kohta, V. T nimele. Nimetatud esemeid fotografeeriti ja tagastati omanikule; (kd I lk 55-62) Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektior Ž. Gussarova koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millisest nähtub, et vaadeldavaks objektideks menetlustoimingu teostamise käigus on olnud kunstnahast musta värvi 10 valgete triipudega lühike jope, lipsunõel kollasest metallist ning valgest metallist kokkupandav taskunuga mustas kestas. Nimetatud esemeid fotografeeriti ja tagastati omanikule; (kd I lk 65-70) Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor Ž. Gussarova koostatud äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga, millisest nähtub, et 20.03.2007.a. on kannatanu V. T ’ile äratundmiseks fototabelitel esitatud lipsunõel koos kahe sarnase objektiga, millise menetlustoimingu teostamise käigus on kannatanu V. T avaldanud, et tema tunneb fototabelis nr. 3 pildi all oleva, temale kuuluva lipsunõela ära mustri ja lipsul olevate triipude järgi; (kd I lk 71-75) Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor Ž. Gussarova koostatud ärantundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga, millisest nähtub, et 20.03.2007.a. on kannatanu V. T ’ile äratundmiseks fototabelitel esitatud kokkupandav valgest metallist taskunuga musta kestaga koos kahe sarnase objektiga, millise menetlustoimingu teostamise käigus on kannatanu V. T avaldanud, et tema tunneb fototabelis nr. 3 pildi all oleva, temale kuuluva taskunoa musta kestaga ära välisilme ja suuruse järgi; (kd I lk 76-80) Süüdistatava Jevgeni Proskurin ema TP poolt antud allkirja selle kohta, et tema on vanemkonstaabel S. Karotam’ilt kätte saanud Jevgeni Proskurinile kuulunud järgmised esemed: musta värvi kunstnahast jope XXL, sinistes kaantes Jevgeni Proskurin nimelise passi nr. XXX, sõiduauto XXX reg nr. XXX tehnilise passi nr. XXX, kindlustuspoliisi nr. XXX, halli värvi spordisärgi Tampo Jeans, 1 paar heledaid spordijalatseid Adidas; (kd I lk 83-84) Põhja Politseiprefektuuri politseiinspektor R. Noorkõiv koostatud äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga, millisest nähtub, et 25.01.2007.a. on tunnistaja E R ’ile äratundmiseks fototabelitel esitatud Jelena Petšenkova foto koos sarnaste isikute fotodega, ning, millise menetlustoimingu käigus ER avaldas, et tema tunneb fotol nr. 2 oleva tütarlapse ära isikuna, kes 19.01.2007.a. tuli koos T ’iga baari. Äratuntuks osutus Jelena Petšenkova; (kd. I tl. 93-96) Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor Ž. Gussarova koostatud äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga, millisest nähtub, et 22.01.2007.a. on tunnistaja A M äratundmiseks fototabelitel esitatud Jelena Petšenkova foto koos sarnaste isikute fotodega ning, millise menetlustoimingu käigus A M avaldas, et tema tunneb fotol nr. 1 oleva neiu ära isikuna, kes tuli 20.01.07.a umbes kella 14.00 ajal tema juurde koju aadressile: XXX, Tallinn koos I , Z ja Ž . Isik jäi talle hästi meelde, sest nad seisid kõrvuti ja vestlesid. Äratuntuks osutus Jelena Petšenkova; (kd I 134-136) Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor Ž. Gussarova koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millisest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on olnud musta värvi mobiiltelefon NOKIA 5040i IMEI koodiga XXX koos hands free süsteemiga. Vaadeldud objekti fotografeeriti ja tagastati omanikule; (kd 245-247) Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor I. Iontša 01.03.2007.a. koostatud jälitusprotokolli, millisest nähtub, et käesoleva kriminaalasja menetluse käigus teostatud jälitustoimingu läbi viimise käigus tuvastati, et telefoni nr. XXX oli kasutuses telefoniaparaadis IMEI koodiga XXX 19.01.2007.a. ajavahemikus kell 01.26 kuni kella 20.52ni; (kd I lk 251) Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor I. Iontša 19.03.2007.a. koostatud jälitusprotokolli, millisest nähtub, et käesoleva kriminaalasja 11 menetluse käigus teostatud jälitustoimingu läbi viimise käigus tuvastati, et telefoniaparaadis IMEI koodiga XXX oli kasutuses telefoninumbri SIM kaart XXX, mis kuulub Jelena Petšenkovale. Kasutamine algas 20.01.2007.a kell 04.18; (kd I lk 252) Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, ära kuulanud süüdistatavate, kannatanu ja tunnistajate ütlused, uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid leiab, et hoolimata sellest, et süüdistatav Jelena Petšenkova oma süüd ei tunnista on kriminaalasja kohtulikul arutamisel uuritud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega nii Jevgeni Proskurini, kui ka Jelena Petšenkova süü röövimise toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Nii on kannatanu V T andnud ütlusi selles, et kui ta lahkus Solnõško baarist, siis teda rünnati selja tagant, ründajaid ta ei näinud, kuid arvab, et oli kaks isikut ja et tegemist oli meestega, arvestades ründe intensiivsust. Kohtuistungil üle kuulatud Jevgeni Proskurin kinnitas, et baarist väljudes ründas tema kannatanut üksinda, lüües teda selja tagant, kuid teadmata, et tegemist on V Tga. Nähes, kes on see mees, kes löögi tagajärjel maha kukkus ja teades, kus too elab, otsustas ta meesterahva koju viia. Samal hetkel väljus baarist Jelena Petšenkova, kes tuli talle appi, nad võtsid V.T kahelt poolt käte alt kinni ja talutasid ta koju. Seega on tõendatud, et esimesena ründas kannatanut Jevgeni Proskurin, teine süüdistatav Jelena Petšenkova oli sel ajal veel baaris ning esimest rünnet pealt ei näinud, kuid pärast seda aitas Jevgeni Proskurinil kannatanu T koju viia. Süüdistatava Proskurini ütluste kohaselt avas tema kannatanu taskus olnud võtmetega kannatanu korteriukse. Kui kannatanu teadvusele tuli, viibis ta oma korteris, oli põrandal pikali, ründajaid taas ei näinud. Arvab, et tema peksmisega tegeles üks isik, korteris aga oli kokku võõraid vähemalt kaks, kuulis ka naisterahva häält, kuid ei näinud, kas see oli Jelena Petšenkova või keegi teine. Selles osas haakuvad kannatanu V.T ütlused süüdistatava Jevgeni Petšenkovi kohtuistungil antud ütlustega selles, et kannatanu korteris olid tema ja Jelena Petšenkova koos, tema – Jevgeni Proskurin kasutas kannatanu suhtes vägivalda, samal ajal Jelena Petšenkova otsis läbi kannatanu kappe, milliseid asju ta sealt leidis, seda Jevgeni Proskurin ei tea, nägi vaid, et Jelena Petšenkova võttis endale kannatanu mobiiltelefoni Nokia. Seda fakti kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid – nimelt jälitusprotokoll (kd I lk 252), mille kohaselt kannatanu V.Tle kuulunud telefoniaparaadis oli kasutuses Jelena Petšenkovale kuulunud SIM kaart XXX, kusjuures kaardi kasutamine selles telefonis algas 20.01.2007.a kell 04.18, samuti tunnistaja Oleg Kaasiku ütlustega, millest nähtub, et Jelena Petšenkova müüs temale mobiiltelefoni Nokia täiskomplektis – koos laadija ja „hands-free“ juhtmega, öeldes, et telefon kuulub talle. Kannatanu V.T ütlustest nähtub, et järgmisel hommikul toibudes avastas ta lisaks sellele, et korterist olid kadunud temale kuulunud vara ja dokumendid, ka auto varguse garaažist. Jevgeni Proskurin andis selles osas ütlusi, et tema teadis, et kannatanu Tl on sõiduauto, mida ta hoiab maja lähedal garaažis, korterist leidis auto ja garaaži võtmed, samuti dokumendid, läks garaaži otsima. Sellel ajal jäi Jelena Petšenkova kannatanu korterisse, kui tema garaažis käis. Tagasi tuli Jelena Petšenkovale järele, lahkusid koos korterist ja sõtsid autoga minema. Seda, et 20.01.2007.a öösel ja varahommikul juhtis nimetatud sõiduautot just Jevgeni Proskurin ja et autos viibis ka Jelena Petšenkova on lisaks süüdistatavate enda ütlustele kinnitanud ka üle kuulatud tunnistajad IM ja Z B . Kohus hinnates analüüsitud tõendeid kogumis, leiab, et Jelena Petšenkova ja Jevgeni Proskurini süü kannatanu V.T vara äravõtmises vägivallaga so röövimises, mis on toime pandud isikute grupis ja sissetungimisega on täielikult tõendamist leidnud ning nende tegevus õigesti kavlifitseeritud

§ 200lg 2 p.p 7,9 järgi.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatavate süüd, nende isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavate asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12 Jevgeni Proskurini karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü puhtsüdamlik tunnistamine ja kahetsus, samuti tekitatud varalise kahju osaline vabatahtlik hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Jevgeni Proskurin on varem kohtulikult karistatud, karistus on kustunud. Arvestades tema poolt toime pandud teo raskust tuleb talle mõista karistuseks vangistus, samas leiab kohus, et isik on kuriteo toimepanemisest möödunud aasta jooksul näidanud end positiivsest küljest, on asunud ametlikult tööle, tema perekonda on sündimas laps, seega peab kohus võimalikuks kohaldada Jevgeni Proskurini suhtes

§-s 74 lg 1 ettenähtud võimalust mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kohaldades Jevgeni Proskurini suhtes katseaega käitumiskontrolliga. Jelena Petšenkova karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Jelena Petšenkova on varem kohtulikult karistatud, ta pani katseajal toime esimese astme kuriteo.

§ 200lg 2 näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani.

Arvestades seda, et Jelena Petšenkova pani uue kuriteo toime eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimisi katseaja jooksul, ei ole kohtul muud alternatiivi kui karistada teda vangistusega ning

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Samas, arvestades Jelena Petšenkova osaluse astet röövimise toimepanekus, seda, et ta ei ole varem vangistust kandnud, leiab kohus, et temale võib kohaldada karistust sanktsiooni alammääras. Jevgeni Proskurinilt ja Jelena Petšenkovalt tuleb välja mõista menetluskulud riigi kasuks. Kannatanu V T poolt esitatud tsiviilhagi on seaduslik ja põhjendatud ning osaliselt hüvitatud Jevgeni Proskurini poolt. Tsiviilhagi hüvitamata osa summas 3630, 94 krooni kuulub väljamõistmisele süüdistatavatelt solidaarselt. Kohtunik Katre Poljakova: Rahvakohtunik Ivo Õunapuu: Rahvakohtunik Olev Pillak: 13